Ulrica aaria Re dell’abisso
Põrguvürst
1. vaatus, 8. stseen
Muusika autor Giuseppe Verdi
Sõnade autor Francesco Maria Piave
Tõlge Malle Ruumet
Tervikteosest
Un ballo in maschera
Il governatore di Boston ama la moglie del suo segretario Amelia
ed e’ riamato. Il segretario lo uccide,
poi apprende solo della purezza di Amelia.
Ulrica nell’abituro dell’indovina a Boston.
Re dell’abisso, affrettati,
precipita per l’etra,
senza librar la folgore
il tetto mio penetra.
Omai tre volte l’upupa
dall’alto sospirò;
la salamandra ignivora
tre volte sibilò...
E delle tombe il gemito
tre volte a me parlò.
|
Bostoni kuberner armastab oma sekretäri abikaasat Ameliat,
sekretär tapab kuberneri, hiljem selgub,
et Amelia polnudki süüdi.
Ennustaja on Ulrica juures Bostonis.
Põrguvürst, kiirusta,
torma läbi õhu,
välgusära kaotamata,
läbi mu katuse lasku.
Kolm korda on vaenukägu
kõrgel huiganud,
salamander kolm korda
tulekeelt on nilpsanud...
Ja kalmukünkast oie
kolm korda mind on hüüdnud.
|
|
Renato aaria Eri tu
Olid sina see
3. vaatus, 3. stseen
Muusika autor Giuseppe Verdi
Sõnade autor Francesco Maria Piave
Tõlge Malle Ruumet
Tervikteosest
Un ballo in maschera
Renato nel suo studio. Si vede il ritratto di Riccardo alla parete.
Alzati; là tuo figlio
a te concede riveder. Nell’ombra
e nel silenzio, là
il tuo rossore e l’onta mia nascondi.
Non e su lei, nel suo
fragile petto che colpir degg’io.
Altro, ben altro sangue a terger dessi
l’offesa!…Il sangue tuo!
E lo trarrà il pugnale
dallo sleal tuo core,
delle lagrime mie vendicatore!
Eri tu che macchiavi quell’anima,
la delizia dell’anima mia;
che m’affidi e d’un tratto esecrabile
l’universo avveleni per me!
Traditor! Che compensi in tal guisa
dell’amico tuo primo la fè!
O dolcezze perdute! O memorie
d’un amplesso che l’essere india!
Quando Amelia sì bella, sì candida
sul mio seno brillava d’amor!
E finita, non siede che l’odio
e la morte nel vedovo cor!
|
Renato stuudio, seinal on Riccardo portree.
Tõuse üles, seal poeg
sind soovib näha. Varjus
ja vaikuses, seal,
mis sinu häbi ja minu autust varjab.
Tema pole see, kelle
habrast rinda pean tabama mina.
Kellegi veri solvangu eest voolab!
Sinu veri!
Sind tabab mõõk,
torkab su truudusetut rinda,
see on kättemaks pisarate eest.
Olid sina see, kes määris räpaseks hinge,
mu südame rõõmu,
mida usaldasin. Ainsa hetkega
mürgitasid kogu mu maailma!
Reetur! Millist tasu kinkisid
sõbrale, kes sind usaldas!
Kadunud on õrnused, oh! Need mälestused
embusest, mida inimhing võib kogeda,
kui Amelia, nii ilus ja puhas,
armastusest mu rinnal säras!
Nüüd kõik on lõppenud, jäänd alles on viha
ja surmahingus põuases rinnas!
|
|
Renato ariooso Alla vita che t'arride
Palju head sa oled teinud
1. vaatus, 3. stseen
Muusika autor Giuseppe Verdi
Sõnade autor Antonio Somma
Tervikteosest
Un ballo in maschera
Alla vita che t’arride
di speranze e gaudio piena,
d’altre mille e mille vite
il destino s’incatena!
Te perduto, ov’è la patria
col suo splendido avvenir?
E sarà dovunque, sempre
chiuso il varco alle ferite,
perché scudo del tuo petto
è del popolo l’affetto?
Dell’amor più desto è l’odio
le sue vittime a colpir.
Te perduto, ov’è la patria
col suo splendido avvenir? |
Palju head sa oled teinud,
jäävalt rahvas peab sind kalliks,
kuid ka õelaid jõude leidub,
kes sind hauda saatma valmis.
Kui sa langed, oma vaenlastele ohvriks,
raske kaotus meile see.
Viib sind saatus ohtu suurde,
sõpru kõikjal on su juures,
kellel soov on kaitsjaks olla,
ohvriks tuua end su eest.
Ah! õelad jõud ei vali aega,
valmis kõigeks on su vastu nad.
Kui sa langed oma vaenlastele ohvriks,
raske kaotus meile see.
|
Käsitsi kirjutatud tõlge noodiridade kohalt. |
|