LORETA - Vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaas
Andmebaas sisaldab järgmisi teoseid: ooperid, oratooriumid, kantaadid, laulud ja liturgilised žanrid. Andmebaasi täiendatakse jätkuvalt uute teoste tõlgetega.

Tõlked pärinevad erinevatest allikatest ja on tehtud erineva eesmärgiga. Enamik tõlkeid ei ole mõeldud laulmiseks. EMTA raamatukogu ei ole tõlkeid sisuliselt toimetanud.

Andmebaasi koostajad on püüdnud saada ühendust kõikide tõlkijatega, kuid kahjuks pole see kõikidel juhtudel õnnestunud. Pretensioonide korral palume võtta ühendust tagasiside vormi kaudu.

Kõik andmebaasis toodud tõlked on mõeldud õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Muudel juhtudel palume võtta ühendust tõlkijaga.

Head kasutamist!
  OTSING   AUTORID   LAULUD, AARIAD   SUURVORMID   TÕLKIJAD   SAADA TAGASISIDE

Kuningas Felipe aaria Ella giammai m’amò
Ta pole mind eales armastanud

4. vaatus, 1. stseen
Muusika autor Giuseppe Verdi
Sõnade autor Joseph Méry
Tõlge Malle Ruumet
Tervikteosest Don Carlo

La ragion di Stato ha fatto sposare a Filippo II la fidanzata del principe suo figlio.
Don Carlo deve essere condannato a morte.

Filippo nel gabinetto immenso del re a Madride. E lalba.

Ella giammai mamò!...
No, quel cor chiuso è a me,
amor per me non ha!...
Io la rivedo ancor contemplar triste in volto
il mio crin bianco il dì che qui di Francia venne.
No, amor per me non ha!...
Ove son?... Quei doppier
presso a finir!... Laurora imbianca il mio veron!
Già spunta il dì! Passar veggo i miei giorni lenti!
Il sonno, oh Dio! Sparì damiei occhi languenti!

Dormirò sol nel manto mio regal
quando la mia giornata è giunta a sera;
dormirò sol sotto la volta nera
là, nellavello dellEscurial.

Ah! Se il serto regal a me desse il poter
di leggere nei cor, che Dio sol può veder!...
Se dorme il prence, veglia il traditore;
il serto perde il Re, il consorte lonore.

Dormirò sol nel manto mio regal
quando la mia giornata è giunta a sera;
dormirò sol sotto la volta nera
là, nellavello dellEscurial.’
Riigi huvide tõttu on kuningas Felipe II abiellunud oma poja kihlatuga.
Don Carlos peab valima surma.

Koidik. Kuningas Felipe II Madridis oma hiiglasuures kabinetis.

Ta pole mind eales armastanud!...
Ei, see süda mulle on suletud,
Minu jaoks pole tal armutundeid!...
Näen Elisabettat vaatamas kurvalt
mu halli pead päeval, mil tuli siia Prantsusmaalt.
Ei, minu jaoks pole tal armutundeid!...
Kus olen ma?... Need küünlad
on juba kustumas!... Koidik kuldab mu rõdu!
Juba alanud on päev! Näen aeglaselt möödumas elupäevi!
Uni, oh Jumal, on kadund mu närtsinud silmist!

Magan üksinduses kuningliku mantoo varjus,
kui mu elupäev jõuab õhtusse;
magan üksinduses tumeda võlvi all,
seal, Escuriali palee rüpes.

Ah, kui kuninga valitsuskepp annaks mulle väe
lugeda südameist seda, mida ainult Jumal näeb!...
Kui magab prints, on ärkvel reetur,
kaotab kuningas skeptri, kaasalt röövitakse au.

Magan üksinduses kuninglikus mantoos,
kui mu elupäev jõuab õhtusse;
magan üksinduses musta võlvi varjus
seal, Escoriali palee rüpes.


Eboli aaria O don fatale


Muusika autor Giuseppe Verdi
Sõnade autor Joseph Méry , Camille Du Locle
Tõlge E. Kumar
Tervikteosest Don Carlo

O don fatale, o don crudel
Che in suo furor mi fece il cielo!
Tu che ci fui si vane, altere,
Ti maledico, o mia beltà.
Versar, versar sol posso
il pianto,
Speme non ho, soffrir dovrò;
il mio delitto è orribil tanto
Che cancellar mai non potrò!
O mia regina! Io t'immolai
Al folle error di questo cor.
Solo in chiostro al mondo ormai
Dovrò celar il mio dolor!
O ciel! E Carlo! a morte domani
andar vedrò!
Ah! un di mi resta la speme m'arride.
Sia benedetto il ciel! io salverò!
Oo, raske saatus, oo, hirmus hoop,
mis vihas mulle on saatnud nüüd taevas.
Sind, kes nii kõrgilt, nii julmalt nuhtleb,
sind mina nean, sind mina nean, oo, minu hurm.
Vaid nutta võin ma veel,
vaid nutta...
Mul jäänud kannatuste piin.
Nii raske süü mul,
et ma ei eal küll nüüd seda kustutada saa!
Oo, kuninganna, sind ohvriks andma
pean oma süü eest, raske patu eest.
Üksnes veel kloostri siin maailmas
võin ma peita rasket patusüüd.
Oo taevas, Carlos läheb surma ju homme!
Kas tõest' ta surma näha saan?
Ah, veel jäänud üks päev... Ehk saatus mul soodne...
Olgu kiidet taevas, olgu kiidet siis! Ma päästan ta!


Eboli aaria O, don fatale
Oh, kuis saatusliku

4. vaatus, 1. stseen
Muusika autor Giuseppe Verdi
Sõnade autor Joseph Méry
Tõlge Malle Ruumet
Tervikteosest Don Carlo

La principessa dEboli nel gabinetto del re.

O don fatale, o don crudel
che in suo furore mi fece il ciel!
Tu che ci fai si vane, si altere,
ti maledico, o mia beltà.

Versar, versar sol posso il pianto,
speme non ho, soffrir dovrò!
Il mio delitto è orribil tanto
che cancellar mai nol potrò!

O mia Regina, io timmolai
al folle error di questo cor.
Solo in un chiostro al mondo omai
dovrò celar il mio dolor!

Oh ciel! E Carlo! A morte
domani andar vedrò!...
Ah! Un dì mi resta, la speme marride.
Sia benedetto il ciel! Lo salverò!...
Printsess Eboli on kuninga ruumides.

Oh, kuis saatusliku julma kingituse
oma vihas taevas on mullteinud!
Sina, kes teed meid nii kauniks ja uhkeks,
sind nean ma, mu ilu.

Valada võin ma pisaraid,
lootust ei ole mul, kannatused vaid!
Mu kuritegu nii hirmus on, et
eales miski ei kustuta seda.

Oh, mu kuninganna, sind olen köitnud
ma hirmsa kire kütke,
ainult klooster siin ilmas mulle on jäänud,
oma valu seal lunastama pean!

Oh taevas! Carlo! Surma näen
teda minemas homme...
Ah, üks päev on mulle jäänd, lootus naeratab mulle.
Olgu taevas õnnistatud! Päästma pean tema!