LORETA - Vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaas
Andmebaas sisaldab järgmisi teoseid: ooperid, oratooriumid, kantaadid, laulud ja liturgilised žanrid. Andmebaasi täiendatakse jätkuvalt uute teoste tõlgetega.

Tõlked pärinevad erinevatest allikatest ja on tehtud erineva eesmärgiga. Enamik tõlkeid ei ole mõeldud laulmiseks. EMTA raamatukogu ei ole tõlkeid sisuliselt toimetanud.

Andmebaasi koostajad on püüdnud saada ühendust kõikide tõlkijatega, kuid kahjuks pole see kõikidel juhtudel õnnestunud. Pretensioonide korral palume võtta ühendust tagasiside vormi kaudu.

Kõik andmebaasis toodud tõlked on mõeldud õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Muudel juhtudel palume võtta ühendust tõlkijaga.

Head kasutamist!
  OTSING   AUTORID   LAULUD, AARIAD   SUURVORMID   TÕLKIJAD   SAADA TAGASISIDE

Nachtwache I
Öine valve I
Laulud (5)


Muusika autor Johannes Brahms
Sõnade autor Friedrich Rückert
Tõlge Heli Susi
Teose kataloogi- või oopusenumber: op104. Nr1
Tervikteosest 5 Gesänge

Leise Töne der Brust,
geweckt vom Odem der Liebe,
hauchet zitternd hinaus,
ob sich euch öffen' ein Ohr,
öffn' ein liebendes Herz,
und wenn sich keines öffnet,
trag ein Nachtwind euch seufzend,
seufzend in meines zurück.
Vaiksed südame hääled,
armu hingusest ärganud,
väreldes hajuge õhku,
kas avab teile üks kõrv,
või avab armastav süda,
ja kui ei avane ükski,
kandku öötuul teid ohates
minu südame tagasi.


Nachtwache II
Öine valve II 
Laulud (5)


Muusika autor Johannes Brahms
Sõnade autor Friedrich Rückert
Tõlge Heli Susi
Teose kataloogi- või oopusenumber: op104. Nr2
Tervikteosest 5 Gesänge

Ruhn sie? Ruhn sie?
rufet das Horn des Wächters
drüben aus Westen,
und aus Osten das Horn
rufet entgegen:
Sie ruhn, sie ruhn!
Hörst du, zagendes Herz,
die flüsternden Stimmen der Engel?
Lösche die Lampe getrost,
hülle in Frieden, in Frieden dich ein.
Kas uinuvad nad? Kas uinuvad?
hüüab valvuri sarv
lääne poolt servast,
ja idast sarvehääl
hõikab vastu:
Uinuvad! Uinuvad!
Kas pelglik süda, sa kuuled
inglite sosinal juttu?
Muretult kustuta lamp,
rahusse, rahusse mähi end nüüd.


Letztes Glück
Viimne õnnehetk 
Laulud (5)


Muusika autor Johannes Brahms
Sõnade autor Max Kalbeck
Tõlge Heli Susi
Teose kataloogi- või oopusenumber: op104. Nr3
Tervikteosest 5 Gesänge

Leblos gleitet Blatt um Blatt
still und traurig von den Bäumen;
leblos gleitet Blatt um Blatt
still und traurig, seines Hoffens nimmersatt,
lebt das Herz in Frühlingsträumen.
Noch verweilt ein Sonnenblick
bei den späten Hagerosen
wie bei einem letzten Glück,
einem süssen, hoffnungslosen.
Langevad elutud lehed
puudelt, vaiksed ja nukrad,
langevad elutud lehed puudelt,
vaikselt ja nukralt, ürglootusest kantud
elab süda kevadeunelmais.
Päikesehelk viivitab veel
hilistel hekiroosidel
nagu viimsel õnnehetkel
nii hellal, nii lootusetul.


Verlorene Jugend
Kadunud noorus
Laulud (5)


Muusika autor Johannes Brahms
Sõnade autor Josef Wenzig
Tõlge Heli Susi
Teose kataloogi- või oopusenumber: op104. Nr4
Tervikteosest 5 Gesänge

Brausten alle Berge,
sauste rings der Wald
meine jungen Tage,
wo sind sie so bald?
Jugend, teure Jugend,
flohest mir dahin;
o du holde Jugend,
achtlos war mein Sinn!
Ich verlor dich leider,
wie wenn einen Stein
jemand von sich schleudert
in die Flut hinein.
Wendet sich der Stein
auch um in tiefer Flut,
weiss ich, dass die Jugend
doch kein Gleiches tut.
Kord kõmises mäestik
ja mühises mets.
Mu nooruspäevad,
kuhu nad jäid?
Noorus, kuldne noorus,
sa kadusid käest;
oh üllas noorus,
ma ei hinnanud sind!
Su paraku kaotasin
nagu visataks kivi
voogude rüppe,
eemale, ära!
Ja kui pöörabki kivi
end sügavas vees,
tean ju, et noorus
seda iial ei tee!


Im Herbst
Sügisel
Laulud (5)


Muusika autor Johannes Brahms
Sõnade autor Klaus Groth
Tõlge Heli Susi
Teose kataloogi- või oopusenumber: op104. Nr5
Tervikteosest 5 Gesänge

1. Ernst ist der Herbst,
und wenn die Blätter fallen,
sinkt auch das Herz,
zu trübem Weh herab.
Still ist die Flur,
und nach dem Süden
wallen die Sänger stumm,
wie nach dem Grab.

2. Bleich ist der Tag,
und blasse Nebel schleiern
die Sonne, die Sonne
wie die Herzen ein.
Früh kommt die Nacht:
alle Kräfte feiern,
und tief verschlossen
ruht das Stein.

3. Sanft wird der Mensch.
Er sieht die Sonne sinken,
er ahnt, er ahnt des Lebens
wie des Jahres Schluss.
Feucht wird das Aug,
doch in der Träne Blinken,
entströmt des Herzens seligster Erguss,
seligster Erguss.
1. Sügis on sünge
ja lehtede languses
kurblikku valusse
vajub ka süda.
Nurm on hääletu,
lõunasse tummalt
rändavad lauljad
kui otsima hauda.

2. Kahvatu päev;
valkjas udu looritab
päikese, päikese,
looritab südamed.
Öö saabub varakult
kõik väed on vaibund
ja endassesulgunult
kivigi magab.

3. Leebub ka inimene
vaadates loojuvat päikest,
ta aimab, aimab, et elu saab otsa
nagu aastagi lõpeb.
Silm läheb niiskeks
kuid pisara helgist
purskub südame õndsaim tulv,
õndsaim tulv.