LORETA - Vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaas Andmebaas sisaldab järgmisi teoseid: ooperid, oratooriumid, kantaadid, laulud ja liturgilised žanrid. Andmebaasi täiendatakse jätkuvalt uute teoste tõlgetega. Tõlked pärinevad erinevatest allikatest ja on tehtud erineva eesmärgiga. Enamik tõlkeid ei ole mõeldud laulmiseks. EMTA raamatukogu ei ole tõlkeid sisuliselt toimetanud. Andmebaasi koostajad on püüdnud saada ühendust kõikide tõlkijatega, kuid kahjuks pole see kõikidel juhtudel õnnestunud. Pretensioonide korral palume võtta ühendust tagasiside vormi kaudu. Kõik andmebaasis toodud tõlked on mõeldud õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Muudel juhtudel palume võtta ühendust tõlkijaga. Head kasutamist!

OTSING   AUTORID   LAULUD, AARIAD   SUURVORMID   TÕLKIJAD   SAADA TAGASISIDE

Zueignung Pühendus Muusika autor Richard Strauss Sõnade autor Hermann von Gilm Tõlge Vahur Aabrams Teose kataloogi- või oopusenumber: TrV141 nr1, op10 nr1 Tervikteosest Acht Gedichte aus Letzte Blätter Ja, du weißt es, teure Seele, Daß ich fern von dir mich quäle, Liebe macht die Herzen krank, Habe Dank. Einst hielt ich, der Freiheit Zecher, Hoch den Amethysten-Becher, Und du segnetest den Trank, Habe Dank. Und beschworst darin die Bösen, Bis ich, was ich nie gewesen, Heilig an’s Herz dir sank, Habe Dank. Jah, sa tead, mu kallis, armas, et ma sinust kaugel piinlen, haigeks südame teeb arm, tänan sind! Vabaduse eest kord hoidsin kõrgel ametüstist peekrit, sina õnnistasid jooki, tänan sind! Peletasid kogu kurja, õndsalt, kui ei iial varem, langesin su rinnale, tänan sind! Zueignung Pühendus Muusika autor Richard Strauss Sõnade autor Hermann von Gilm Tõlge Kadri-Ann Sumera Teose kataloogi- või oopusenumber: TrV141 op10 Tervikteosest Acht Gedichte aus Letzte Blätter Ja, du weißt es, teure Seele, daß ich fern von dir mich quäle, Liebe macht die Herzen krank, habe Dank. Einst hielt ich, der Freiheit Zecher, hoch den Amethysten-Becher, und du segnetest den Trank, habe Dank. Und beschworst darin die Bösen, bis ich, was ich nie gewesen, heilig an das Herz dir sank, habe Dank. Jah, sa tead, mu kallis hing, et sinust eemalolek piinab mind, armastus teeb südamed haigeks, tänan sind. Kord hoidsin ma, vabaduse prassija, kõrgel ametüstist karikat, ja sina õnnistasid jooki, tänan sind. Ning sa vannutasid selles kurja, kuni ma langesin su rinnale pühana nagu ei iial varem, tänan sind! Nichts Mitte midagi Muusika autor Richard Strauss Sõnade autor Hermann von Gilm Tõlge Vahur Aabrams Teose kataloogi- või oopusenumber: TrV141 nr2, op10 nr2 Tervikteosest Acht Gedichte aus Letzte Blätter Nennen soll ich, sagt ihr, meine Königin im Liederreich? Toren, die ihr seid, ich kenne Sie am wenigsten von euch. Fragt mich nach der Augen Farbe, Fragt mich nach der Stimme Ton, Fragt nach Gang und Tanz und Haltung, Ach, und was weiß ich davon! Ist die Sonne nicht die Quelle Alles Lebens, alles Lichts? Und was wissen von derselben Ich, und ihr, und alle? – Nichts. Te tahate, et ütleksin teile oma kuninganna nime Laulude Riigis! Narrid, ma ei tunne teda. Ma ei tea tema silmade värvi ega hääletooni kõla. Ma ei tea, milline on ta kõnnak ja tantsusamm ja rüht, ah, mida tean mina sellest! Kas ei ole siis päike kogu elu lätteks? Kuid mida tean mina sellest, mida teate teie – mitte midagi, mitte midagi. Die Nacht Öö Muusika autor Richard Strauss Sõnade autor Hermann von Gilm Tõlge Vahur Aabrams Teose kataloogi- või oopusenumber: TrV141 nr3, op10 nr3 Tervikteosest Acht Gedichte aus Letzte Blätter Aus dem Walde tritt die Nacht, Aus den Bäumen schleicht sie leise, Schaut sich um in weitem Kreise, Nun gib acht. Alle Lichter dieser Welt, Alle Blumen, alle Farben Löscht sie aus und stiehlt die Garben Weg vom Feld. Alles nimmt sie, was nur hold, Nimmt das Silber weg des Stroms, Nimmt vom Kupferdach des Doms Weg das Gold. Ausgeplündert steht der Strauch, Rücke näher, Seel an Seele; O die Nacht, mir bangt, sie stehle Dich mir auch. Metsast välja sammub öö, hiilib tasa puude vahel, vaatab kaugusse. Nüüd pane tähele! Kõik maised valgused, kõik lilled, värvid ka ta kustutab ja põllult viljavihud viib kaasa endaga. Kõik võtab ta, mis kallis, armas, viib jõelt ta hõbeda, ja doomi vaskselt katuselt kuldläike kustutab. Seal laastatuna põõsas seisab; sa ligi mul, hing hinge vastas – kuis kardan ma, et varastab öö mult ka sinu. Allerseelen Hingedepäev Muusika autor Richard Strauss Sõnade autor Hermann von Gilm Tõlge Vahur Aabrams Teose kataloogi- või oopusenumber: TrV141 nr8, op10 nr8 Tervikteosest Acht Gedichte aus Letzte Blätter Stell auf den Tisch die duftenden Reseden, Die letzten roten Astern trag herbei, Und laß uns wieder von der Liebe reden, Wie einst im Mai. Gib mir die Hand, daß ich sie heimlich drücke Und wenn man’s sieht, mir ist es einerlei, Gib mir nur einen deiner süßen Blicke, Wie einst im Mai. Es blüht und funkelt heut auf jedem Grabe, Ein Tag im Jahre ist den Toten frei, Komm an mein Herz, daß ich dich wieder habe, Wie einst im Mai. Vii lauale sa lõhnavad reseedad, ja viimsed puna-astrid kõrvale ka too, ja armastusest räägime siis jälle just nii kui ükskord enne maikuus. Mul oma käsi anna, mida sala surun, ja kui meid keegi märkab, mul ükskõik, mul’ heida vaid sa oma pilk nii magus, just nii kui ükskord enne maikuus. Kõik hauad täna täis on lillelõhna, üks päev on aastas surmast prii, sa tule jälle minu südamesse, just nii kui ükskord enne maikuus.