LORETA - Vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaas
Andmebaas sisaldab järgmisi teoseid: ooperid, oratooriumid, kantaadid, laulud ja liturgilised žanrid. Andmebaasi täiendatakse jätkuvalt uute teoste tõlgetega.

Tõlked pärinevad erinevatest allikatest ja on tehtud erineva eesmärgiga. Enamik tõlkeid ei ole mõeldud laulmiseks. EMTA raamatukogu ei ole tõlkeid sisuliselt toimetanud.

Andmebaasi koostajad on püüdnud saada ühendust kõikide tõlkijatega, kuid kahjuks pole see kõikidel juhtudel õnnestunud. Pretensioonide korral palume võtta ühendust tagasiside vormi kaudu.

Kõik andmebaasis toodud tõlked on mõeldud õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Muudel juhtudel palume võtta ühendust tõlkijaga.

Head kasutamist!
  OTSING   AUTORID   LAULUD, AARIAD   SUURVORMID   TÕLKIJAD   SAADA TAGASISIDE

Ständchen
Serenaad


Muusika autor Richard Strauss
Sõnade autor Adolf Friedrich von Schack
Tõlge Kadri-Ann Sumera
Teose kataloogi- või oopusenumber: TrV149 op17
Tervikteosest Sechs Lieder

Mach auf, mach auf,
doch leise mein Kind,
um keinen vom Schlummer zu wecken.
Kaum murmelt der Bach,
kaum zittert im Wind
ein Blatt an den Büschen und Hecken.
Drum leise, mein Mädchen,
daß nichts sich regt,
nur leise die Hand
auf die Klinke gelegt.
Mit Tritten, wie Tritte
der Elfen so sacht,
um über die Blumen zu hüpfen,
fliegleicht hinaus
in die Mondscheinnacht,
zu mir in den Garten zu schlüpfen.
Rings schlummern
die Blüten am rieselnden Bach
und duften im Schlaf,
nur die Liebe ist wach.
Sitz nieder,
hier dämmert's geheimnisvoll
unter den Lindenbäumen.
Die Nachtigall uns zu Häupten soll
von unseren Küssen träumen,
und die Rose,
wenn sie am Morgen erwacht,
hoch glühn
von den Wonnenschauern der Nacht.
Ava uks, ava uks,
ent tasa, mu laps,
et keegi unest ei ärkaks.
Vaevu vuliseb oja,
vaevu võbiseb tuules
ükski leht põõsastel ja hekkidel.
Seepärast tasa, mu neid,
et ei liiguks miski muu
peale käe,
mis vajub tasakesi lingile.
Sammudega,
mis nii õrnad kui haldjatel
üle lillede hüpates,
lenda kergelt
välja kuupaisteöösse,
et minu juurde aeda lipsata.
Ümberringi uinuvad
õied kohiseva oja ääres
ja lõhnavad unes
ainult armastus on ärkvel.
Istu maha,
on saladuslikult hämar
siin pärnapuude all.
Ööbik meie peade kohal
nähku und me suudlustest,
ja kui roos
hommikul ärkab,
punagu ta hõõguvalt
me öistest õndsusevärinaist.