Latest Posts

See sai alguse märtsikuus 2010, kui Estonia kontserdisaalis toimus maailmakuulsa helilooja ja dirigendi Krzysztof Penderecki promoveerimine Eesti muusika- ja teatriakadeemia (EMTA) audoktoriks. Austamistseremoonial juhatas maestro ise oma „Ciacconat” keelpillidele (Johannes Paulus II mälestuseks) „Poola reekviemist”. Kontserdi vaheajal kohtus Krzysztof Penderecki ka president Toomas Hendrik Ilvesega, kellega vesteldes avastati ühine kirg puude vastu. Helilooja oli oma 30-hektarilises maakodus endistele põldudele istutanud üle 1700 puust koosneva kollektsiooni ning kasvatanud põõsastest labürindi, mida pidas ka oma abstraktse loomingu lätteks.

Nüüd, kümme aastat hiljem – hilissügisel 2020 – mälestame suurt heliloojat, kompromissitut kunstnikku ja meie akadeemia audoktorit muusika- ja teatriakadeemia müriaadFEST-il. Krzysztof Penderecki lahkus igavikku 29. märtsil 2020.

Krzysztof Penderecki mälestuskontsert toimub pühapäeval, 22. novembril 2020 algusega kell 19. 00 muusika- ja teatriakadeemia suures saalis. Esineb EMTA sümfooniaorkester. Solistid on Silvia Ilves (tšello), Marcel Johannes Kits (tšello, külalissolist), Henry-David Varema (tšello), Ivari Ilja (klaver). Dirigeerib Andres Mustonen. Vt ka: https://emtasaalid.ee/uritused/penderecki-malestuskontsert/

Muusikast ja teatrist leiab tuge ka praegusel koroonakriisist räsitud ajal (vaatamata sellele, et vahetu elamuse saamine võib olla vahel keeruline). Neis on olemuslikult midagi sellist, mis tähistab just kui inimeseks olemist üldiselt. Kriisi ajal vajame seda vast enamgi kui muidu. Mõnes mõttes esindavad muusika ja teater mõlemad otsekui täiuslikkust kunstis, milleta elu oleks puudulik. Ehk on tõsi ka see, et mida rohkem me muusika ja teatri kohta õpime, mida rohkem neist teame, seda paremini saame ka aru, mida tähendab olla inimene.

Akadeemias jalutades on kuulda ja tunda erinevate stiilide ja loominguliste käekirjade paljusust – see ongi eesmärk. Muusika- ja teatrimüriaad on igapäevane nii akadeemia auditooriumides, harjutusruumides, aga ka õppetöö osana kontserdiõhtutel ja vahel ka muudel etendustel EMTA uues kontserdi- ja teatrimajas. Püüame hoida akadeemia avatuna. Vajadusel kohandume ka koroonaviirusega, sest uus normaalsus ei saa kindlasti olla kontsertidest või teatrietendustest tühi maailm.

Muusika- ja teatriakadeemias tegeleme argipäevaselt sellega, et Eesti muusika- ja teatrimaastik ning -õpe oleks professionaalselt külluslik ja huvitav – mänguline ja loominguline. Esmakordselt toimub akadeemias ka hilissügisene müriaadFEST (21.–25. novembrini 2020), et avada akadeemia kõigile huvilistele. Selleks et festival toimuks, jälgime hoolega terviseohutusreegleid – püsime terved, et elu ei jääks seisma ning kontserdid-etendused saaksid teoks.

24. novembril 2020 on Theatrumi laval muusika- ja teatriakadeemia lavakunsti osakonna XXX lennu üliõpilased – esietendub muusika- ja teatriakadeemia ning Theatrumi koostöölavastus Eduard Vilde „Tabamata ime“. Näidendi lavastaja on XXX lennu juhendaja Lembit Peterson.

„Mis on ime? Kuidas saab teoks ime sünd kunstis? Vilde on oma draamateoses tabanud möödunud sajandi alguse vaimu, Eesti tolleaegse kultuuri- ja haridusseltskonna pürgimusi, ideaale ja ideaalitust. Eriliselt äratasid tema tähelepanu esilekerkinud kunstidesperaadod ja nende tunnustuseotsingud Euroopas. Näis, nagu oleks Eesti kunstniku väärtus sõltuv laias maailmas pälvitud kiitusest. Kes ja mis määrab aga kunsti tõelise väärtuse? … Hea kunst oskab neid küsimusi teravalt ja täpselt esitada. See loob eelduse, et koos kunstnikega hakkab vastust otsima ja leidma vaataja. Seda püüamegi oma „Tabamata ime” stuudiumis teha. Vilde näidend pakub rikkalikke võimalusi Eesti ühiskonna, mentaliteedi, seisundi analüüsiks – ja seda ehk 110 aasta lõikes,” kirjutab etendusest lavastaja ning noorte näitlejate juhendaja Lembit Peterson. Vt ka: https://www.theatrum.ee/events/tabamata-ime/

Lisaks ilmestab MüriaadFEST-i Tallinna juurtega saksa helilooja Boris Blacheri (1903–1975) nn pseudo- või antiooper „Abstraktne ooper nr 1“, mis etendub laupäeval ja pühapäeval (21. ja 22. novembril kl 14) muusika- ja teatriakadeemia black boxis.

Blacheri abstraktne ooper sündis Saksamaa Hesseni liidumaa ringhäälingu tellimusel, kus see 1953. aastal esietendus. Idee autoriks ja libretistiks oli helilooja Werner Egk (1901–1983). Esmalavastus juba samal aastal Mannheimi Rahvusteatris põhjustas skandaali, sest publik polnud harjunud nägema abstraktset lavakujundust ega kuulma seosetutele fraasidele, silpidele ja vokaliisidele kirjutatud muusikat. Teoses pole läbivat tegevust ega tegelasi, vaid eraldiseisvad situatsioonid ja teadvusseisundid, kuid autorid soovisid lavastajalt siiski kindlat koreograafilist joonist. Käesoleval sajandil on „Abstraktne ooper nr 1“ Saksamaal suhteliselt tihti lavale jõudnud, sageli üliõpilaste esituses (tutvustab abstraktset ooperit ooperistuudio lavastaja-õppejõud Liis Kolle). Vt ka: https://emtasaalid.ee/uritused/muriaadfest-boris-blacher-abstraktne-ooper-nr-1/

Samuti esinevad müriaadFEST-il džässmuusika eriala ansamblid kontserdil “Charlie Parker 100”. Kavas on hetked nii nüüdismuusika kui ka Viini klassikutega. Sissevaadet kaasaegsete etenduskunstide rahvusvahelise magistriõppekava Contemporary Physical Performance Making (CPPM) loomingulisse laboratooriumi pakub Mart Kangro avalik tund. Nüüdismuusika interpretatsiooni ja loome magistriõppekava Contemporary Performance & Composition (CoPeCo) üliõpilased tulevad aga publiku ette maratonkontserdiga, mille kavas on Francis St-Germaini teos „For Morton Feldman“. MüriaadFEST-il toimuvad EMTA kompositsiooniüliõpilaste maailmaesiettekanded ja palju muud. Vt: https://emtasaalid.ee/myriaadfest/

18. novembril 2020 tähistame Heino Kaljuste 95. sünniaastapäeva. Mälestuskontsert ei saa küll koroonatingimusis toimuda, kuid mõtteis meenutada on alati võimalik. Mõtleme tänuga Heino Kaljuste (18.11.1925–28.07.1989) ääretult laiahaardelisele tegevusele ja panusele – ta oli dirigent, laulupidude üldjuht ja koolinoorte laulupidude mõtte algataja, helilooja ja õpetaja, muusikapedagoogika professor, metoodik ja muusikaõpikute autor, publitsist, organisaator ja ühiskondlikult aktiivne kodanik.

Heino Kaljuste propageeris ja rakendas oma töös relatiivset noodilugemismeetodit ehk JO-LE-MI süsteemi ning jagas innustunult sellealaseid teadmisi nii muusikaõpetaja, dirigendi kui ka muusikapedagoogika professorina.

Oma pedagoogilise kreedo sõnastas ta järgmiselt: “… Iga inimene on võimeline (ja kohustatud) osa saama oma üldhariduse raames ka muusikalisest kirjaoskusest, ilma milleta ei kujuta ma ette ka kõige üldisemat tegelemist muusikaga (sh ka muusika kuulamist). Muusikat armastama õppida saab ainult aktiivse musitseerimise – laulmise, mängimise kaudu …” Nendest ideedest on kantud ka tema koostatud rohked muusikaõpikud ja koorikogumikud.

Heino Kaljuste pidas oluliseks noorte muusikaõpetajate põhjalikku ja süsteemset ettevalmistust ning sellele pühendununa töötas ta riiklikus konservatooriumis (1957–1986) ning pedagoogilises instituudis (1969–1971) koorijuhtimise ja metoodika õppejõu ning professorina. Muusika- ja teatriakadeemia dotsent Ene Kangron on teda iseloomustanud: “Õppejõuna seadis Heino Kaljuste eesmärgiks valmistada ette koolitööle orienteeritud ja professionaalse ettevalmistusega muusikaõpetajaid. Ta suhtus erakordse põhjalikkusega nii loengutesse kui ka üliõpilaste praktikasse koolis, pidas loomulikuks, et üliõpilased saaksid hea erialase ettevalmistuse – pillimängu- ja dirigeerimisoskuse, teadmised muusikaloost ja -teooriast ning muusikaõpetuses tõhusalt toimiva metoodika.” Tänane muusikaõpetajakoolitus jätkab Heino Kaljuste loodud traditsioone, kaasajastades küll sisu ja vahendeid, kuid säilitades musitseerimise ja muusikalise kirjaoskuse edendamise põhimõtteid.

Igal aastal 18. novembril – Heino Kaljuste sünniaastapäeval – antakse välja ka Eesti rahvuskultuuri fondi Heino Kaljuste sihtfondi stipendium kas edukale ja õpetajatööks valmistumisele pühendunud muusikapedagoogika eriala üliõpilasele või silmapaistvale muusikaõpetajale, kes rakendab oma töös relatiivset noodiõpetusmeetodit.

Heino Kaljuste fondi selleaastane stipendiaat on Mall Ney – Tallinna muusikakeskkooli ja Rahvusooper Estonia poistekoori solfedžoõpetaja ning muusika- ja teatriakadeemia õppejõud, kelle pedagoogilises tegevuses on oluline roll relatiivsel noodilugemismeetodi õpetamisel ning propageerimisel.

Kasutatud allikad:
Maimo Kalmet „Heino Kaljuste. Kestev Elu” (2005)
Ene Kangron „Heino Kaljuste ja uuenduste aeg Eesti muusikapedagoogika arenguloos” (kogumikust „Muusikaõpetuse didaktika”, 2014)

Ilmumas on teatrikriitiku ja -pedagoogi, lavakoolikauaaegse kaasteelise Ivika Sillari teatriartiklite kogumik. Raamatut esitletakse Panso nädala raames neljapäeval, 26. novembril kell 16.00 EMTA lavakunstikoolis.

Kogumiku toimetas Liina Jääts, fotod valis ja bibliograafia koostas Piret Kruuspere, saatesõna kirjutas Jaak Allik. Raamatu on kujundanud Andres Tali. Kogumiku annavad välja Eesti Teatriliit ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool.

Loe lähemalt Panso nädala lehelt.

24.–30. novembrini tähistatakse Panso nädalaga Voldemar Panso 100. sünniaastapäeva. Toimuvad mitmed etendused, lavastatud lugemine, teatrihariduse konverents, kohtumised, postmargi- ja raamatuesitlused ning näituseavamised, vaata kogu nädala kava: lavakas.ee/panso100

Peagi on ilmumas Merle Karusoo mahukas teos oma õpetaja Voldemar Pansost ja lavakunstikateedri VII lennust. Raamatuid esitletakse Panso nädala raames reedel, 27. novembril kell 16.00 EMTA lavakunstikoolis.

Raamatuis on kasutatud muu hulgas Karusoo (VII lennu) erialapäevikuid 1972–1976, Panso kartoteegikaarte aastatest 1972–1977, lavakunstikateedri protokolle, Lea Tormise kommentaare ning intervjuusid Mari-Liis Külaga aastast 2019. Raamatu on toimetanud Margot Visnap, kujundanud Mari Kaljuste ja välja andnud kirjastus Varrak.

Loe lähemalt Panso nädala lehelt.

24.–30. novembrini tähistatakse Panso nädalaga Voldemar Panso 100. sünniaastapäeva. Toimuvad mitmed etendused, lavastatud lugemine, teatrihariduse konverents, kohtumised, postmargi- ja raamatuesitlused ning näituseavamised, vaata kogu nädala kava: lavakas.ee/panso100

COVID-19 leviku tõkestamiseks ning Eesti inimeste elu ja tervise kaitsmiseks kiitis valitsus 10. novembril 2020 heaks meetmed, mida rakendada töökohtadel, kodus ja pereringis, ühistranspordis ja avalikes kohtades.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias toimuvatel kontsertidel ja etendustel (samuti konverentsidel) lähtume juhistest, et kontserdi- ja teatrimaja üritustel tuleb kanda maski või katta nina ja suu. Erandiks on inimesed, kellele see on meditsiiniliselt vastunäidustatud või kellel esineb vajadus suhelda vaegkuuljatega (vaegkuulja loeb ka vestluspartneri huultelt) ning alla 12-aastased lapsed. Võimalikud on ka teised erandid – kuid need peavad olema väga selgelt põhjendatud.

Nõuete täitmist jälgib kontserdi, etenduse või konverentsi korraldaja. Ühekordseid maske saab osta kontserdi eel kontserdi- ja teatrimaja saaliteenindajalt. Peame sündmuste korraldamisel silmas parasjagu kehtivaid reegleid ja piiranguid ning palume publikul lähtuda üritusel kohapeal jagatavatest juhistest.

Vt valitsuse kommunikatsioonibüroo teadet: https://www.valitsus.ee/et/uudised/valitsus-avalikustas-uued-koroonaviiruse-vastased-meetmed

PÜSIME TERVED!

5.–13. novembril 2020 toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis Eesti keelpillimängijate konkurss 2020, mis on pühendatud Eduard Tubina 115. sünniaastapäevale.

Keelpillimängijate konkursid Eestis said alguse 1968. aastal. Esialgu osalesid konkursil viiuli ning tšello eriala interpreedid, kuid 1975. aastast olid juba haaratud ka altviiuli ja kontrabassi erialad. Kuni 1987. aastani toimus veel paar konkurssi, kuid seejärel tekkis peaaegu 30-aastane paus. Traditsioon taastati 2015. aastal keelpilliõpetajate ühingu initsiatiivil koostöös muusika- ja teatriakadeemiaga.

Keelpillimängijate konkursi laureaatide seas on hulgaliselt nii praegusi kui ka endisi õppejõude, pedagooge ja interpreete (näiteks Jüri Gerretz, Tiiu Peäske (Heinsalu), Mari Tampere-Bezrodny, Peeter Paemurru, Arvo Leibur, Mart Laas, Henry-David Varema, Leho Karin ja paljud teised. Viimase konkursi laureaatide seas on Marcel Johannes Kits, Linda Anette Verte, Hans Christian Aavik jt).

Rahvusvahelisse žüriisse kuuluvad: Susie Mészáros (vioola), Jan-Erik Gustafsson (tšello), Eva Bindere (viiul), Jiri Parviainen (kontrabass). Žürii esimees on muusika- ja teatriakadeemia professor Kristel Pappel.

Eesti keelpillimängijate konkurss 2020 – Eduard Tubin 115

AJAKAVA

I voor 5.–7. novembrini

II voor 8. –10. novembrini

Finaal 11.–13. novembrini

Kaastegev Eesti riiklik sümfooniaorkester, dirigent Arvo Volmer

Täpsem ajakava: http://www.esta.ee/konkurss2020.html

Alates esmaspäevast, 2. novembrist 2020:

• Avaneb muusika- ja teatriakadeemia õppehoone peauks ainult kaardiga.
• Õppehoones võib toimuda ainult muusika- ja teatriakadeemia õppe- ja teadustööga seotud tegevus. Ülejäänud proovid, tunnid või muu tegevus, mis kaasab majaväliseid inimesi, on kategooriliselt keelatud.
• Külalised pääsevad hoonesse erandkorras, iga külaline peab end valvelauas registreerima (sisestama registreerimislehele oma nime, tooma ära põhjuse, miks õppehoonet on vaja külastada, ja keda soovitakse külastada).
• Muusika- ja teatriakadeemia suures saalis ning black boxis toimuvate kontsertide ja etenduste külalised saavad hoonesse ainult Sakala tänava poolsest sissepääsust. Kammersaalis toimuvate kontsertide külalised registreeritakse akadeemia peahoone valvelauas.
• Raamatukogusse pääsemiseks palume helistada telefonil: +372 6675 751 (teavikuid saab ette tellida e-postiaadressil: rmtk@eamt.ee).

Püsime terved!

Muusika- ja teatriakadeemia vilistlaskogu eestvedamisel asetatakse taas mälestusküünlad Tallinna kalmistutel puhkavate armastatud õppejõudude – tuntud muusika- ja teatrielutegelaste haudadele. Küünlad süüdatakse, austust ja tänu avaldatakse pühapäeval, 1. novembril 2020 kell 12 (kogunemine kalmistute peaväravate juures).

Vilistlaskogu jätkab traditsiooni, et hingedepäeva aegu meenutada akadeemia jaoks olulisi isikuid, kes on kandnud erilist tähendust muusika- ja teatriakadeemia arengus, uute muusika- ja teatripõlvkondade harimisel ning seeläbi ka meie professionaalse kultuurimaastiku kujundamisel.

Teiste hulgas avaldatakse sel aastal erilist austust Peeter Südale (1883–1920), kelle surmast möödub tänavu 100 aastat. Peeter Süda oli eesti eesti helilooja ja organist, kes aastatel 1919–1920 töötas kõrgemas muusikakoolis (praeguses muusikaakadeemias) oreli- ja kompositsiooniõppejõuna. Peeter Süda haud on Siselinna kalmistul.

26. oktoobril 2020 muusika- ja teatriakadeemia suures saalis toimunud Lilian Semperi ja Helmi Valtmani stipendiumikonkursil pälvis Helmi Valtmani nimelise stipendiumi (900 eurot) muusika- ja teatriakadeemia magistrant Piret Mikalai (prof Peep Lassmann, lektor Mihkel Poll). Lilian Semperi nimelise stipendiumi (1000 eurot) vääris Tallinna muusikakeskkoolist Sofia Khvichia (õp Marja Jürisson ja Age Juurikas).

Kokku osales konkursil 14 pianisti muusika- ja teatriakadeemiast ning Tallinna muusikakeskkoolist, keda hindas žürii koosseisus prof Helin Kapten, vanemlektor Mati Mikalai ja vanemlektor Marko Martin.

Stipendium eraldati rahvuskultuuri fondi kaudu.