Latest Posts

Täna, 30. märtsil kogunes virtuaalselt Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia senat, et arutada õppetöö korraldamist riiklikus eriolukorras ning otsustas muuta 2019/2020. õppeaasta akadeemilist kalendrit.

Sealhulgas pikendas senat käesoleva semestri kestust, kuulutades välja erakorralise neljanädalase õppevaheaja 6. aprillist kuni 3. maini, mistõttu lükkub kevadsemestri lõpp edasi nelja nädala võrra 19 juulini. EMTA tänavune lõpuaktus on planeeritud toimuma EMTA kontserdi- ja teatrimaja suures saalis 18. juulil kell 16.

Otsuste tegemisel lähtus senat nii arengutest riiklikus eriolukorras, senisest kogemusest distantsõppe korraldamisel kui ka akadeemias õpetavate erialade spetsiifikast. “Ametlikult on kõigis õppeasutustes välja kuulutatud distantsõpe, mis on meilgi tänu paljude õppejõudude kiirele ümberorienteerumisele ja loovale suhtumisele hästi käima läinud. Samas peame tunnistama, et mitmetel erialadel ja paljudes praktilistes ainetes ei ole ootamatult alanud distantsõpe eriti tulemuslik või ei olegi seda tänastes oludes võimalik läbi viia,” seletab EMTA õppe- ja teadusprorektor Margus Pärtlas.

Muusikaõpe on iseäralik ning mitmeid instrumente või erialasid ei olegi võimalik kodustes tingimustes harjutada. Samuti nõuavad paljud praktilised looverialad edasijõudmiseks asjaosaliste tihedat koostööd ja kontakti. “Hetkel puudub kindel teadmine, kui kaua eriolukorrast tulenevad piirangud jätkuvad, kuid peame juba praegu otsustama, kuidas õppetöö käesoleval semestri korraldada, et tagada õppetegevuse tulemuslikkus,” lisab Pärtlas.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia senat on akadeemia kõrgkooli otsustuskogu, kes vastutab akadeemia teadus-, arendus-, loome- ja õppetegevuse eest ning tagab selle kõrge kvaliteedi. Senati esimees on rektor, liikmeteks teised rektoraadi liikmed, õppeosakonna juhataja, doktorinõukogu esimees ja aseesimees, akadeemiliste osakondade juhid, samuti üliõpilaste esindajad.

Intervjuu ilmus haridus- ja karjäärimess Intellektika väljaandes veebruaris 2020. 

Sel kevadel avab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunsti osakond taas uksed tulevastele näitlejatele. Üle aasta toimuvad vastuvõtukatsed on saanud osaks eesti teatrimütoloogiast. Näitleja eriala 29. lennu üliõpilane Simo Andre Kadastu räägib oma kogemusest ainulaadses koolis.

Sinu teekond näitlejaõppeni on olnud käänuline. Kuidas selleni jõudsid?

Kui lõpetasin keskkooli, proovisin 27. lendu sisse saada, aga ei pääsenud isegi eelvoorust edasi. Astusin sisse ajakirjandusse, võtsin kohe akadeemilise ja käisin sõjaväes ning pärast seda läksin Tartusse. Vahepeal võeti lavakooli vastu 28. lend. Esitasin küll avalduse, aga otsustasin viimasel hetkel, et kui on ajakirjandus, siis olgu ajakirjandus. Kui algas vastuvõtt 29. lendu, tekkis tunne, et pean ikkagi proovima, muidu ei saa pärast rahu. Proovisin ja sain sisse. Võib-olla see oligi see põhjus, miks nii läks. Inimene, kes astus sisse esimest ja kes viimast korda, olid kaks täiesti erinevat inimest.

Rahvani on jõudnud kuuldused tati kehastamisest ja kõiksugustest ootamatustest vastuvõtukatsetel. Kui palju vastasid sisseastumiseksamid sinu ettekujutusele?

Vastasid küll. Mis ette tuleb valmistada, on ju teada ja lahti kirjutatud ning selle ma ette valmistasin. Eelvoorudes ongi nii, et tuleb kamp noori, kes käivad gruppide kaupa komisjoni ees. Valitakse mingisugune arv inimesi välja ja järgneb nädal aega ülesandeid, mis annavad võimaluse end iga kandi pealt avada ja näidata. Välkülesandeid oli ka. Tegid oma asja ära, öeldi, et tee seda nüüd niimoodi, pidid nipsust reageerima. See on väga oluline ja näitab hästi, kuidas inimene kohandub. See on pingeline aeg. Iga päeva lõpuks pannakse nimekiri stendile, kes edasi saavad, kuni on jäänud lõplik punt, kelle seast tehakse valik. Mul on pikk nimi, kolm nime. Kogu aeg oli kolm nime nimekirjas ja kui viimasel päeval tuli lõplik nimekiri, olid seal ainult lühikesed nimed. Nägin kaugelt ja arvasin, et ei saanud sisse, aga nad olid keskmise nime seekord lihtsalt vahelt ära jätnud (naerab).

Kui palju pinget endale ise selles olukorras seadsid?

Esimene kord oli meeletu pinge, täiesti halvav. See tekitabki selliseid asju, mida ei tohi lasta tekkida, tahad näida kellegi teisena. Mõjud võltsina ja see paistab välja, eriti õppejõududele, kes on ju näinud sadu neid inimesi. Teisel korral ma ju teadsin, mida oodata, aga ikkagi, istun ja mõtlen, miks pean seda endale tegema. Ometi läksin ette ning hakkas parem, ma ei seadnudki endale pingeid ja tänu sellele olin vabam ja loomulikum. Närv on paratamatu, aga kõik inimesed koolis ja komisjonis on väga toetavad. Meelega ei piinata, et sind kuidagi piirisituatsiooni viia. Inimesed on heatahtlikud ja elavad sulle väga kaasa.

Millist nõu annad noorele, kes unistab näitlejakarjäärist?

Kui tahad õppima minna ja teater sind huvitab ja paelub, tuleb see, mida eelkatsetel kästakse, ära õppida ja minna! Karta ei ole midagi. Milline on su taust, millega oled tegelenud või kas oled piisavalt hea, see pole mingi küsimus. Suur soovitus on jääda iseendaks. Ära ürita silma paista, ära võta poosi. Sellist poosi niikuinii ei tekita, et vaadatakse, vau, selle võtame! Sa ei suuda seda teha. Ole lihtsalt loomulik, rõõmus ja viisakas. Inimesed hindavad seda väga. Kui oled jäänud iseendaks, oled kõik teinud ja ei ole ka midagi kahetseda.

See on tegelikult alles kõige algus. Mis koolis hakkab saama?

Tohutult põhjalik ja tihe töö. Pead palju panustama ja endast andma. Seda ei saa poolikult teha, pead ikka väga tahtma. Näitlejakssaamine on tegelemine iseendaga. Õpid end analüüsima, tundma nõrkusi ja tugevusi. Tunned, milline piirisituatsioonides oled ja kuidas sellega ka inimesena tegeleda, mitte ainult näitlejana. Teatris ongi kõik inimesed, me kujutame inimesi ega saa üle ega ümber sellest, milline inimeseks olemine on.

See on vist nagu elu intensiivmudel.

Jah. Need hetked, mida laval kujutatakse on pöördelised hetked elust, olulised ja kõrge kraadiga olukorrad. Teatrit ei saagi madala kraadiga teha ja õppida saab ka ainult kõrgelt, muidu pole mõtet ega tule midagi välja. Selle võrra on nii mured kui ka rõõmud väga intensiivsed.

Kirjeldasid, kuidas töö on nõudlik. Millised on tüüpilised ülevad momendid näitlejakssaamise teel?

Igasugused lõpud või uued algused. Kui erialaeksam saab tehtud ja inimesed plaksutavad, kummardad, saad lilled, tänad juhendajat. Sel hetkel pole isegi vahet, kas läks hästi või mitte. Tekib eufooria, sest see on tehtud. Sellele momendile eelneb terve semester sisukat tööd. Mäletan, kui tuli esimene diplomietendus teatris. Teadsid, et see tuleb, kuigi ei teadnud veel materjaligi, kes seda lavastab või mis teatris, aga tundsid, et liigud edasi, astud suure publiku ette. See annab tohutult jõudu ja unustad, miks enne vaevlesid. Aga peamiselt väikesed sammud viivad edasi. Kui saad tagasisidet õppejõult või kursusekaaslane ütleb, et oli hea etüüd, see tähendab tohutult palju.

Mis on näitlejaõppe juures see, mida mujalt ei leia?

Erialasid, kus põlemine on kõrge, on ju teisigi. Selle eriala puhul on võimalus, et sind kogu aeg suunatakse enda sisse vaatama. Oled ise see tööriist, pill, mis peab hääles olema. Mõnel erialal, kus põlemine on sama, on sissevaatamist vähem.
Koolis on õppejõude rohkem kui õpilasi, igaüks teab sind nimepidi alates hetkest, kui katsetel sisse astusid, tunneb sinu eeliseid ja puudusi. See on nii individuaalne, sind utsitatakse, tagasisidestatakse ja räägitakse. Tohutu pluss selle kooli juures on, et saad inimesena tugevamaks. Täiesti harukordne, kui huvitav saab inimene olla!

Aga mida kool on sinult võtnud?

Võtnud pseudohirmud ja lükanud paika prioriteedid. Ma ei muretse enam tühiste asjade pärast. See dramaturgia, mida koolis loeme, kasvatab. Selleks see ongi mõeldud, kasvatab iga inimest, kes loeb ja suudab kaasa mõelda. Kool on võtnud ka palju aega lähedastega. Ja see teeb ikka haiget, aga kui aega on nii vähe, oskad seda hinnata ja igast vabast hetkest maksimumi võtta. Enam taha vinguda tühiste asjade pärast. Paljut olen hakanud hindama rohkem.

Aitäh, Simo! Kokkuvõttev lõppsõna?

(Paus) Ma väga armastan teatrit. Sellega saab vist palju asju ära seletada. See on väga oluline. Armastus. 

2020. aastal toimub vastuvõtt Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunsti eriala bakalaureuseõppesse näitleja õppesuunal. Avaldusi sisseastumiseks saab esitada sisseastumise infosüsteemi veebilehel www.sais.ee 25. veebruarist kuni 15. aprillini 2020.

Eile, 12. märtsil kuulutati välja eelmise aasta parimad eestikeelsed kõrgkooliõpikud. Esikoha pälvis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateaduse professor Kerri Kotta koostatud õpik “Muusikateooria”. 

Raamatu puhul toodi esile teose laia pinda ning suurt kasutajaskonda kõikide muusikat õppivate inimeste seas. Raamat on kõikidele tasuta kättesaadav veebis.

Kotta õpik keskendub lääne klassikalisele muusikale ja selle teooriale. Raamatu keskne fookus on kunstmuusikal, täpsemalt selle tonaalsel praktikal (common practice), mis hõlmab euroopa muusikaloos üldisemas plaanis ajajärku 1700–1900. Lähemalt saate raamatust uurida SIIT.

Kotta teose kõrval kuulutati esikohta jagama “Geoinformaatika” õpik, mille autorid on on Raivo Aunap, Kiira Mõisja, Tõnu Oja ja Jüri Roosaare.

Programmi juhtkomitee esimees ning Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner märkis, et eestikeelsete kõrgkooliõpikute konkursi eesmärk on tunnustada eesti teaduskeele arendamist ning eestikeelse terminoloogia rakendamist. „Toetades ja tunnustades eestikeelsete kõrgkooliõpikute väljaandmist soodustame Eesti oskuskeele arengut,“ ütles Kärtner. „Igas valdkonnas peab olema võimalik kasutada eesti keelt ka akadeemilises arutelus.“

Konkurssi korraldatakse alates 2010. aastast Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel. Konkursile võib esitada ka kõrgkooliõpikuid, mis pole välja antud riikliku programmi raames, kuid on pälvinud akadeemilise kogukonna tähelepanu.

Allikas: Apollo Raamatuportaal, Archimedes

Vabariigi Valitsus kehtestas 12. märtsil riigis eriolukorra koroonaviiruse (COVID-19) leviku tõkestamiseks. Seetõttu on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppehooned suletud alates esmaspäevast, 16. märtsist. Õppetöö ja muud tegevused jätkuvad võimalikult suures mahus distantsilt. 

Lähtudes Valitsuse otsusest ja Haridus- ja Teadusministeeriumist saadud suunistest otsustas EMTA rektoraat:

– EMTA õppehooned suletakse alates esmaspäevast, 16. märtsist kaheks nädalaks, kuni 29. märtsini. Õppetööd, üritusi, harjutamist, teadustööd, administratiivtööd või mistahes muud tegevust majades ei toimu. Õppehoonetesse ei pääse sel perioodil ka majakaardiga.

/ TÄIENDATUD 26.03: Lähtuvalt riiklikust eriolukorrast ning Vabariigi Valitsuse ja Haridus- ja Teadusministeeriumi suunistest JÄÄVAD EMTA ÕPPEHOONED SULETUKS, kuni rektoraat otsustab teisiti. /

– Õppetöö jätkub võimalikult suures mahus distantsilt ja veebisüsteemide toel. Optimaalsed lahendused selleks leitakse juhtkonna ja õppejõudude koostöös lähtuvalt õppetöö eripäradele. Erialadel, kus distantsõpet ei ole võimalik praegu korraldada (eelkõige individuaaltunnid), on akadeemia eesmärk tagada, et ärajäänud tunnid tehakse hiljem järele.

Õppekorralduslike küsimuste korral on üliõpilased julgustatud pöörduma oma õppejõudude ja õppekorraldusspetsialisti poole (üldkontaktid, akadeemilise personali kontaktid).

– Administratiivtöötajad jätkavad tööd kodukontorist ja on kättesaadavad e-posti vahendusel.

– 13.–15. märtsini pääseb veel majja sisse. Kõigil töötajatel ja üliõpilastel, kellel on majas asju, mida nad lähinädalatel vajavad, palutakse need enne esmaspäeva kaasa võtta.

– Raamatukogu on avatud 13.03 kuni 19.00 ja 14.03 10–15.00 ning on esmaspäevast alates suletud. Kes vajab kodus töötamiseks mingeid teavikuid, palume need välja võtta täna või homme.

Kahe nädala pärast hindab EMTA rektoraat tänased otsused üle. Prioriteet hinnangute tegemisel on eelkõige inimeste turvalisus.

Ametlikult kinnitatud infot ja juhiseid koroonaviiruse puhangu kohta leiab Terviseameti koduleheküljelt SIIT

Koroonaviiruse (COVID-19) üleilmse puhanguga seonduvate terviseriskide ja soovituslike ettevaatusabinõude tõttu ei toimu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) korraldatavad avalikud kontserdid ja üritused 13. märtsist kuni 30. aprillini. 

Tuginedes Vabariigi valitsuse ja Terviseameti soovitustele ja arvestades hoolsalt võimalikke riske, on EMTA juhtkond võtnud vastu otsuse jätta ära akadeemia korraldatavad üritused.

“On ilmne, et rahvarohkete ja vahel ka arvukate rahvusvaheliste osapooltega ürituste korraldamine on käesoleval ajal komplitseeritud ja ebaturvaline nii publikule, töötajatele kui ka esinejatele. Kindlasti soovime ennetada olukorra eskaleerumist ja hindame esimeseks prioriteediks kõigi turvalisust,“ kommenteerib EMTA loometegevuse ja välissuhete prorektor Henry-David Varema.

Võimalusel kõiki sündmusi ära ei jäeta ning need lükatakse edasi aasta teise poolde. Hetkel vastavad otsused veel puuduvad, kuid üritusi puudutava infoga kursis olemiseks on palutud jälgida EMTA üritusi kajastavat veebikülge emtasaalid.ee.

Tegemist on ajutiste abinõudega. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lähtub Terviseameti soovitustest ja riiklikest ettekirjutustest ning hindab olukorda jooksvalt.

Koroonaviiruse (COVID-19) üleilmse puhanguga seonduvate terviseriskide ja soovituslike ettevaatusabinõude tõttu kehtib alates reedest, 13. märtsist Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias töötajatele ja üliõpilastele ajutine erikord. Õppetöö akadeemias hetkeseisuga jätkub, kuid haiguse leviku vältimiseks tuleb järgida asjakohaseid haiguse ohjamismeetmeid.

Töö- ja õppetegevus on korraldatud ümber järgnevalt:

• Mitte korraldada töötajate välislähetusi ega üliõpilaste reise välisriikidesse; juba vormistatud välislähetused riskipiirkondadesse tühistatakse.

• Mitte lubada akadeemia õppehoonetesse inimesi, kes on viibinud välisriikides perioodil, kui Terviseamet on nimetanud antud riigi riskipiirkonnaks (12.03 seisuga Hiina Rahvavabariik, Itaalia, Iraan, Lõuna-Korea, Saksamaa, Prantsusmaa, Tirooli suusakuurordid Austrias, Hispaania, Jaapan, Singapur, info on jälgitav Terviseameti koduleheküljelt).

  Riskipiirkondadest kutsutud väliskülaliste kutsed tuleb tühistada või edasi lükata; riskipiirkondadest saabuvad EMTA töötajad ja üliõpilased ei tohi kahe nädala jooksul alates Eestisse saabumisest EMTA õppehoonetes viibida ning peavad oma töö ja õppetöös osalemise vastavalt ümber korraldama.

• Kui oled viibinud riskipiirkonnas, kontakteeru struktuuriüksuse juhi vm töö vahetu korraldajaga, üliõpilane õppekorraldusspetsialistiga.

• Õppejõududel, kellele teadaolevalt on mõni nende üliõpilastest viibinud hiljaaegu riskipiirkonnas, palutakse sellest teada anda õppeosakonnale ja hoiatada ka üliõpilast, et ta ei tuleks õppehoonesse.

• Akadeemia uksed on külalistele suletud. Sisse pääseb vaid autoriseeritud uksekaardiga.

• EMTA korraldatavad avalikud kontserdid ja muud üritused ei toimu kuni 30. aprillini.

Tegemist on ajutiste abinõudega. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lähtub Terviseameti soovitustest ja riiklikest ettekirjutustest ning hindab olukorda operatiivselt. Akadeemia erikord kehtib kuni olukorra stabiliseerumiseni või uute korraldusteni.

Ametlikult kinnitatud infot ja juhiseid koroonaviiruse puhangu kohta leiab Terviseameti koduleheküljelt SIIT

Gümnaasiumiõpilased kõikjalt Eestist on kutsutud osalema esseekonkursil “Mina ja muusika – muusika ja mina”. Parimaid ootavad rahalised stipendiumid ning eri- ja üllatuspreemiad. Osalemistähtaeg on 6. aprill, võitjad selguvad 20. aprillil. 

Essees tuleb otsida vastust ühele või mitmele järgnevatest küsimustest:
1) Millised on tänapäeva gümnasisiti vaated ja ootused muusikamaailmale?
2) Milline võiks olla autori roll muusikamaailmas – kas tarbija või enamat?
3) Millised on autori unistused seoses muusikamaailmas aktiivse osalemisega?
4) Kuidas saaks Eestis noorte hulgas muusikat ja muusika loomist tõhusamalt õpetada ja paremini propageerida?
5) Kuidas võiks Eesti muusikaelu paremini korraldada?

Konkursile esitatud essee peab olema pikem kui üks lehekülg, aga mitte enam kui kolm lehekülge (vahemikus 4000–10,000 tm koos tühikutega). Essee tuleb saata hiljemalt 6. aprilliks aadressile eerik.joks@eamt.ee. Essee peab olema varustatud järgmise infoga: autori nimi, vanus, klass ja kool.

Esseekonkurssi korraldab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateaduse, interpretatsiooni- ja muusikapedagoogika ning kultuurikorralduse osakond. Esseekonkursi esimene preemia on 100 eurot, teine preemia 50 eurot ning kolmas preemia 40 eurot. Preemiad makstakse välja stipendiumina ja kõiki essekonkursil osalejaid käsitletakse stipendiumikonkursil osalejatena.

Peale peapreemiate antakse välja üllatus-eripreemiad. Võitjad kuulutatakse välja lahtiste uste õhtul, mis algab 20. aprillil kell 16 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ruumis A207. Lisaks võitjate autasustamisele tutvustatakse lahtiste uste õhtul osakonnas õpitavaid erialasid, süüakse pitsat, tehakse ringkäik akadeemia ruumides ja arutletakse muusika õppimise üle laiemalt. Lahtiste uste õhtule palutakse registreeruda hiljemalt 16. aprilliks e-posti aadressil eerik.joks@eamt.ee
/ TÄIENDATUD: Seoses riikliku eriolukorra kehtestumisega lahtiste uste õhtut ja auhindade pidulikku üleandmist 20. aprillil EMTAs ei toimu. Osalejad saavad info konkursi tulemustest ja võimalikust preemiate üleandmisest e-postile. 

Täiendav teave:
Eerik Jõks
eerik.joks@eamt.ee

Kunsti- ja humanitaarteaduste valdkonna etenduskunstide eriala tabeli tipus on juba mitmendat aastat Juilliardi muusikakõrgkool USAs. Järgnevad Londoni kuninglik muusikakolledž (Royal College of Music) ja Viini muusikakõrgkool (Universität für Musik und darstellende Kunst Wien), mis möödunud aastal jagas Juilliardiga esikohta. Helsingi kunstide ülikooli Sibeliuse akadeemia platseerub 13. positsioonile, langedes võrreldes 2019. aastaga ühe koha.

EMTA kajastub QS edetabelis teist korda, olles esimene baltikumi kõrgkool etenduskunstide edetabelis ning säilitab möödunud aastal saavutatud positsiooni. Käesoleval aastal on tabelis samasse vahemikku pürginud ka Leedu Muusika- ja Teatriakadeemia.

51–100 kohta jagavad ka mitmed akadeemia koostööpartnerid nagu Lyoni muusika- ja tantsuakadeemia Prantsusmaal, Peterburi konservatoorium Venemaal, Aarhusi kuninglik muusikaakadeemia Taanis, Põhja-Inglise kuninglik muusikakolledž Inglismaal jt.

Haridusele spetsialiseerunud konsultatsioonifirma Quacgarelli-Symmonds koostab igal aastal üldise kõrgkoolide edetabeli, lisaks kitsamalt valdkondlikke ja selle piires omakorda erialaseid tabeleid. Esile on toodud loodusteadused, inseneriteadus ja tehnoloogia, meditsiin, sotsiaalteadused ja haldus ning kunst ja humanitaarteadused, mille sekka kuulub etenduskunstide eriala.

Kõrgkoolide pingeridade eesmärk on anda tulevastele üliõpilastele haridustee planeerimiseks taustteavet ja mainegarantiid ülikoolidele ning ühtlasi pakkuda kõrgkoolidele lähtepunkti oma tegevuste hindamiseks haridusmaastikul.

QS World University Rankings edetabelitega saab tutvuda SIIN.

Terviseameti hinnangul on COVID-19 haiguse ja seda põhjustava koroonaviiruse üksikjuhtumite Eestis esinemise risk kõrge, ent laialdase leviku risk on madal. Haiguse leviku vältimiseks tuleb järgida asjakohaseid haiguse ohjamismeetmeid.

Õppetöö Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias jätkub hetkel tavapäraselt, kuid rektori käskkirjaga on kehtestunud reisimist ja rahvusvahelisi suhteid puudutavad abinõud:

1. mitte korraldada töötajate välislähetusi ega üliõpilaste reise viiruse leviku riskipiirkondadesse; juba vormistatud lähetused riskipiirkondadesse tühistatakse;

2. mitte lubada akadeemia õppehoonetesse inimesi, kes on alates 1. märtsist 2020 viibinud riskipiirkondades; riskipiirkondadest kutsutud väliskülaliste kutsed tuleb tühistada või edasi lükata; riskipiirkondadest saabuvad EMTA töötajad ja üliõpilased ei tohi kahe nädala jooksul alates Eestisse saabumisest EMTA õppehoonetes viibida ning peavad oma töö ja õppetöös osalemise vastavalt ümber korraldama;

3. rahvusvaheliste ürituste korraldamise ja toimumise otsustab rektoraat iga sündmuse puhul eraldi.

Riskipiirkondade määratlemisel tuleb lähtuda Eesti Terviseameti kodulehel avaldatud jooksvast infost. Piirangud kehtivad kuni riskipiirkondade kadumiseni.

***
4. märts 2020 

Kõigil on palutud oma tervislikku seisundit tähelepanelikult jälgida.

• Eelseisvad reisid või lähetused riskipiirkondadesse on soovitatud võimalusel ümber korraldada, kuna riskipiirkonda reisijatel on haigestumise tõenäosus kõrge.
• Kui oled viibinud viimase kahe nädala jooksul koroonaviiruse leviku piirkonnas, palume sellest töötajana teavitada töö vahetut korraldajat või üliõpilasena õppekorralduse spetsialisti. Sel juhul on soovituslik püsida 14 päeva kodus ning tegeleda õppe- või tööülesannetega distantsilt.
• Senise info kohaselt on COVID-19 sümptomid sarnased gripi sümptomitele. Viirus võib põhjustada köha, palavikku, hingamisraskuseid. Inimesel, kes on viibinud 14 päeva enne sümptomite ilmnemist COVID-19 riskipiirkonnas või on olnud lähikokkupuutes COVID-19 nakatanuga, on palutud haigusnähtude esinemise puhul jääda koju, teavitada sellest akadeemiat ning helistada perearstile või perearsti nõuandetelefonile 1220.

Ametlikult kinnitatud infot ja juhiseid koroonaviiruse puhangu kohta leiab Terviseameti koduleheküljelt SIIT.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia arvestab Haridus- ja Teadusministeeriumi soovitustega haridusasutustele.

28. veebruaril EMTA suures saalis toimunud Yamaha konkursi võitis ning 1000€ stipendiumi pälvis Piret Mikalai. Palju õnne!

Konkursist võttis osa 13 pianisti, keda hindas žürii koosseisus vanemlektor Mati Mikalai ja prof. Toivo Nahkur.

Piret Mikalai alustas klaveriõpinguid 2004. aastal Tallinna Muusikakeskkoolis Ira Flossi klaveriklassis. Alates 2016. aastast õpib ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemas, kus tema juhendajateks on professor Peep Lassmann ja Mihkel Poll.

Piret on osa võtnud mitmetest rahvusvahelistest ja vabariiklikest konkurssidest. Ta on saavutanud II preemia (2012) ja I preemia (2013) vabariiklikul noorte pianistide konkursil „Eesti kõla“, diplomid 5. rahvusvahelisel pianistide konkursil „Noor virtuoos“ Riias (2013) ja Stockholmi rahvusvahelisel muusika konkursil (2014), Eesti Klaveriõpetajate Ühingu preemia VIII Eesti pianistide konkursil (2014), laureaaditiitlid (2014 ja 2015) ning I preemia (2016) vabariiklikul keskastme muusikakoolide vahelisel konkursil ja finalisti diplomi 5. Riia rahvusvahelisel noorte pianistide konkursil (2016). Koos Hanna Taubega pälvis Piret I preemiad Klaipedas toimunud rahvusvahelisel kammeransamblite konkursil (2015) ning konkurss-festivalil „Renaissance“ Gjumris (2016).