2025. aastast alates tegutseb Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (EMTA) teadmussiirde üksus, mille ülesandeks on viia EMTA-s loodav teadmus ja teadusuuringute tulemused laiemalt ühiskonda ning tuua akadeemiasse uusi teadmisi, kogemusi ja ideid.
Teadmussiire on EMTA-s (ja ka teistes väiksemates kõrgkoolides) uus arendussuund, mille eesmärk on viia akadeemias loodav teadmus ja teadusuuringute tulemused laiemalt ühiskonda, et suurendada veelgi enam akadeemia ühiskondlikku mõju. Euroopa teadmus- ja tehnosiirde spetsialiste koondava organisatsiooni ASTP (Association of European Science and Technology Transfer Professionals) definitsiooni järgi on teadmussiire „koostööpõhine, loominguline protsess, mis muudab teadmised ja teadusuuringud ühiskonnas ja majanduses mõjuks“.
Teadmussiirde suuna arendamise vajadus akadeemias tuleneb otseselt riigi korraldusest. 2021. aastal kinnitas valitsus „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ (TAIE 2035), mille üldeesmärk on „suurendada Eesti ühiskonna heaolu ja majanduslikku tootlikkust läbi teaduse, teadusarenduse, innovatsiooni ja ettevõtluse, et pakkuda konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele“. Teadusuuringute mõju suurendamiseks ning teadusasutuste ja kõrgkoolide toetamiseks on ellu kutsutud Astra+ programm, mida rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning mille toetusel aren-datakse ka EMTA teadmussiirde võimekust.
EMTA-s, nagu teisteski loomevaldkondades, aga ka näiteks tervishoiu valdkonnas tegutsevates kõrgkoolides loodav teadmus on valdkonnaspetsiifiline ning suunatud kitsale sihtgrupile. TAIE arengukavas on teadmussiirde arendamisele seatud viis fookusvaldkonda, millest neli on nutika spetsialiseerumise valdkonnad ning viimane, „Elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum“, seab fookusesse EMTA tähtsaima uurimissuuna – kultuuri.
Teadmussiirde traditsiooniline mudel on loodud pigem reaalteaduste ja inseneeria valdkonna jaoks ning ei arvesta loomevaldkonna eripäradega. See väljendub eelkõige teadmussiirde kvantitatiivsetes mõõdikutes, milleks on näiteks registreeritud patentide ja käivitatud siirdeettevõtete (ingl k spin-off’ide) arv ning kõrgkoolide ja ettevõtete vaheliste koostööprojektide käibe maht. Need mõõdikud on ühtlasi aluseks ülikoolide uue rahastusmudeli rakendamisel.
Loomevaldkonna mõju on aga peamiselt emotsionaalne (teatri- ja helikunstist mõtestatud osasaamine) või sotsiaalne (muusikateraapia kasutamine traumapatsientide ravis). EMTA-s tehtavad alusuuringud on suunatud spetsii-filistele uurimisvaldkondadele, mis on olulised muusika kui teaduse tundmaõppimiseks, korrastamiseks või kaasajastamiseks või ka näiteks muusikapedagoogika uurimiseks ja arendamiseks. Loovuurimuse vallas, kus kohtuvad akadeemiline teadustöö ja loominguline praktika, on EMTA olnud Eestis teerajajaks. Loovuurimuse väljundiks on oskusteave, kogemuslik või eksperimentaalne teave, millel on kõige enam väärtust uurijale endale, et saavutada veelgi sügavam meisterlikkus oma tegevuses. Seega, lõhe teadmussiirde ootuste osas riigi tasandil ning loomevaldkonna teadusuuringute vahel on üsna suur, kuna EMTA-s loodav teadmus keskendub pigem esteetikale ja meisterlikkusele, samas kui „turg“ keskendub kasumlikkusele ja efektiivsusele.
Sellest kõigest ei tasu siiski heituda, kuna teadmussiirde üldeesmärkide kohaselt leitakse lahendused loovuse ja loomingulise mõtlemise kaudu. Ehkki teadmussiirde kui strateegilise suuna arendamine EMTA-s on suhteliselt uus valdkond, on siin teadmussiiret rakendatud ka varasemalt ning esile on kerkinud mitmeid loovaid lahendusi ja uusi innovaatilisi ideid, millele tuginedes on võimalik tulevikus edasi liikuda.
Senised edukad teadmussiirde väljundiga projektid EMTA-s
Hea näide EMTA-s tehtud teadmussiirdeks kvalifitseeruvast projektist on „Tallinna muusikarajad“, mille algatas Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet 2022. aastal – ajal, mil Tallinn sai UNESCO muusikalinna tiitli. Selle käigus panid EMTA kultuurikorralduse vilistlane Kristel Pedak, EMTA vanemteadur Brigitta Davidjants ja muusik Aivar Tõnso kokku mitmekeelse audiogiidi „Vanalinna keldrid“ koos muusikanäidetega, mis annab ülevaate Tallinna vanalinna keldrites tegutsenud muusikapaikadest, alates Kuku klubist kuni nüüdisajani, rõhuasetusega Eesti taasiseseisvumise järgsel ajal.
Algatus on saanud jätkuprojekti, audiogiidi „Ajalukku peidetud helid“, mis on kättesaadav Navicupi rakenduses. Jätkuprojekt töötati välja koos muusikauuringute ja -korralduse tudengitega ning see tutvustab Tallinna muusikalugu läbi erinevate hoonete. Nende hoonete hulgas on kinod, pühakojad ja viljaaidad, aga ka näiteks kultuurikeskused ja koolimajad, mida kõiki ühendab tõik, et neis on peaaegu alati kõlanud muusika – klassikast džässini ja klubihelidest folgini.
Hiljem korraldati Tallinna linna eestvedamisel temaatilisi tuure, mis osutusid väga populaarseks ning mida tehakse oluliste sündmuste puhul tänapäevani (nt Tallinna vanalinna päevad, Pika tänava festival jm). Lisaks kasutab Brigitta Davidjants seda formaati oma kursusel „Eesti popmuusika lugu“, mis on suurepärane võimalus noori klassiruumist välja saada.
Kristo Käo, kitarrist ja kitarripedagoog, kes lõpetas EMTA magistriõpingud 2005. Aastal ning tegutseb praegu akadeemias külalis-vanemteadurina, on ühtlasi Eesti eduka muusikaharidustehnoloogia ettevõtte MatchMySound kaasasutaja. 2007. aastal käivitas ta Kitarrikooli, mis võimaldas algajatel kitarriharrastajatel saada veebi kaudu juhendajalt tagasisidet oma edusammude kohta. Õpilaste arvu ootamatu kasv tõi aga kaasa olukorra, kus tagasiside andmine ei saanud enam toimuda individuaalselt, vaid seda oli mastaapimise eesmärgil vaja automatiseerida.
Samal ajal alustas Kristo haridustehnoloogia õpinguid Tartu Ülikooli doktoriõppes, kus ta tutvus krüptograafi ja õppejõu Margus Niitsooga. Koos asuti arendama automaatse tagasiside algoritmi, millest kasvas välja MatchMySound – ettevõte, mis müüdi 2019. aastal Ameerika investoritele. MatchMySoundi tehnoloogiat kasutavad mitmed rahvusvaheliselt tuntud muusikatööstuse ettevõtted, sealhulgas Fender, Music First, Hal Leonard ja School of Rock.
Ehkki teadmussiirde traditsiooniline mudel on loodud nutika spetsialiseerumise valdkondade suunisega, on EMTA-l märkimisväärne potentsiaal käivitada uusi, innovaatilisi ning suure mõjuga teadus- ja arendusprojekte. Nagu eelnevatest näidetest näha, on teadmussiirde keskmes inimene, kellel on spetsiifilised teadmised ja ideed ning tahe teha midagi uut või teistsugust. Ikka selleks, et loodud teadmised ei jääks vaid akadeemia seinte vahele, vaid leiaksid praktilise rakenduse välismaailmas ning saaksid olla mõjusate muutuste käivitajad.
Brigitta Davidjants: „Teadmussiire toimus „Vanalinna keldrite“ projektis mitmesuunaliselt: teadmised liikusid esmalt akadeemiasse sisse ja alles seejärel välja. See, et asusin uurima teemat akadeemiliselt, oli ainuvõimalik seetõttu, et olin kogu oma nooruse selles kultuuris osaline. Kogu see öine (ja tegelikult mu nooruses ka päevane) kultuur on laiemalt kujundanud mind selleks, kes ma olen täna. Aga tänu sellele on mul ka sisepilk, milleta ma seda tööd ettegi ei oleks kujutanud. Akadeemiline taust seevastu andis mulle oskuse seda sisepilku teadvustada ning otsida sageli vaid suuliselt eksisteerivaid allikaid, jäädes samas loodetavasti allikakriitiliseks ja metodoloogiliseks.“
Kristo Käo: „Kui uue tehnoloogia arendamise alguses on juhtroll teadlastel, siis inimesteni jõuavad lahendused suurettevõtete toodetena, mille järele loovad vajaduse turundajad. Olen oma ettevõtlusteekonnal näinud, et teaduslikult põhjendatud ning pedagoogiliselt mõistlik lahendus ja efektiivselt turundatav toode ei pruugi alati kattuda – on lahendus, mis töötab, ning on toode, mida ostetakse. Nende kahe maailma ühisosa suurendamine ongi teadmussiirde tegelik tuum.“
Artikli autor on Anett Linno, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teadmussiirde koordinaator.
Artikkel ilmus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ajakirja viiendas numbris (kevad 2026).
