Muusika interpretatsiooni osakond

Muusika interpretatsiooni osakonna peakoordinaator Mihkel Polli tagasivaade 2019. aasta tegevusele osakonna erialadel

Annan lühiülevaate EMTA muusika interpretatsiooni osakonna 2019. aasta tegemistest ning üliõpilaste silmapaistvatest saavutustest

Sel aastal on erakordselt silma paistnud lauljad. Heli Veskuse lauluklassi tudengi Sonja Herraneni saavutatud II preemia ning eripreemia Timo Mustakallio laulukonkursil Soomes on tõsise kaaluga auhind laulumaailmas. Prof Nadja Kuremi õpilane Žilvinas Miškinis, kes töötab juba Leedu Rahvusooperi solistina, valiti Daniel Barenboimi juhitud žürii poolt maailma A-kategooriasse kuuluva Berliini Riigioperi noorteakadeemiasse. Yena Choi, samuti prof Kuremi klassist, sai kutsed nii Oslo Riigiooperi kui ka Berliiini Koomilise Ooperi noorteakadeemiatesse. Raiko Raalik ja Mehis Tiits, mõlemad Taavi Tampuu lauluklassist, paistavad silma muljet avaldavate solistidena Eesti Rahvusooperis.

Laulu eriala kontserdid EMTA saalides on pälvinud erakordse publikuhuvi ning populaarsuse. On tõeliselt uhke tõdeda, et meie lauljad ja kõrgel tasemel laulukool kõnetavad võrdselt nii rahvusvahelisi professionaale kui ka Eesti muusikapublikut.

Ka noortele pianistidele on olnud ilus ja edukas aasta. Klaveri eriala tähtsündmuseks võib kahtlemata pidada IX Eesti Pianistide Konkurssi, kus noored professionaalid pandi proovile tõeliselt nõudliku ja mitmekülgse 3-voorulise kavaga, mille finaal toimus ERSO saatel konkursi omaaegse finalisti, dirigent Jaan Otsa juhatusel. Rahvusvahelise žürii sõnul oli konkurss ühtlaselt kõrge tasemega. EMTA üliõpilastest pälvisid auhinnad Mantas Šernius (I preemia, Eesti Kontserdi ja Pärnu Linnaorkestri eripreemiad, prof Ivari Ilja klaveriklass), Evita Lohu (III preemia, EMTA eripreemia, õp Mihkel Poll), EMTA vilistlane Mariin Gill (diplom, lõpetanud Mati Mikalai juures) ning Lea Valiulina (kohustusliku teose, Pärt Uusbergi "Hingelinnutee I" eripreemia, prof Peep Lassmanni klaveriklass).

Rahvusvaheliselt tõsised saavutused on Mantas Šerniuse võit Hiinas, Shanghais toimunud Tšaikovski-nimelisel rahvusvahelisel pianistide konkursil ning Lukas Gedvilase (prof Ivari Ilja klaveriklass) Grand Prix võit Kaunas Sonorumi klaverikonkursil Leedus.

Suurepärane aasta on olnud puhkpilli erialal. Klarnetistid Paolo Pellegrini ning Vittoria Ecclesia prof Toomas Vavilovi klarnetiklassist on paistnud silma rahvusvaheliselt mitmekülgse kontserttegevusega, astudes üles nii solistidena, sooloklarnetistidena erinevates Euroopa orkestrites kui ka kammermuusikutena. Esiletõstmist väärib kindlasti saksofonist Karl Tipp (emeriitprof Olavi Kasemaa saksofoniklass), kes pälvis esikoha Armeenias Gyumris toimunud rahvusvahelisel festival-konkursil Renaissance. Märt Metsla (Aavo Otsa trompetiklass) võitis III preemia rahvusvahelisel konkursil „Trompetitalendid 2019” ning Laur Keller (Aavo Otsa trompetiklass) võitis konkursiga koha õppimaks prestiižses Hanns Eisleri Muusikaakadeemias Berliinis. Jürnas Rähni prof Kalervo Kulmala metsasarveklassist osales ERSO Euroopa turneel soolometsasarvena.

Puhkpilli eriala noored virtuoosid – flötist Kerstin Laanemets Mihkel Peäske flöödiklassist, klarnetist Vittoria Ecclesia, fagotist Jakob Peäske prof Peeter Sarapuu fagotiklassist, saksofonist Rene Laur emeriitprof Olavi Kasemaa saksofoniklassist ja trompetist Märt Metsla tõestasid end eredate solistidena Eino Tambergi Concerto Grosso ettekandel EMTA uue saali avakontserdil.

Kooridirigeerimise aasta tippsündmus oli oktoobrikuus toimunud VII Eesti Noorte Koorijuhtide Konkurss, kus esikoha pälvis hiljuti EMTA-s prof Tõnu Kaljuste dirigeerimisklassi lõpetanud, lisaks koorijuhile ka tunnustatud helilooja Pärt Uusberg. II koha sai Nele Erastus prof Tõnu Kaljuste dirigeerimisklassist, III preemia kevadel ERSO ees Rahmaninovi 3. sümfoonia juhatamisega silma paistnud Imre Rohuväli prof Toomas Kapteni dirigeerimisklassist ning diplomi Ingrit Malleus (prof Tõnu Kaljuste).

Oluliseks rahvusvaheliseks saavutuseks oli Nele Erastuse dirigeeritud kammernaiskoori Sireen võit EBU koorikonkursil Let the Peoples Sing.

EMTA-s õppivate keelpillimängijate ühtlaselt kõrget taset on saanud kuulda mitmetes orkestriprojektides, muuhulgas EMTA 100. aasta juubeliaktuse sümfooniakontserdil. Väljapaistva solistina on end näidanud Valle-Rasmus Roots prof Henry-David Varema tšelloklassist, kes viimasel aastal on soleerinud Pärnu Linnaorkestri ees Antonín Dvořáki Tšellokontserdis Jüri Alperteni juhatusel ning esitanud mõlemad Johannes Brahmsi tšellosonaadid koos pianist Sten Lassmanniga Eesti Interpreetide Liidu hooaja avakontserdil. Katariina Maria Kits prof Arvo Leiburi viiuliklassist on silma paistnud erakordselt laiahaardelise kontserttegevusega solistist kammermuusiku ning orkestri kontsertmeistrini.

Väljapaistva artistina on esinenud Gloria Ilves prof Mari Tampere-Bezrodny viiuliklassist, muuhulgas soleerides hiljuti keelpilliorkestri ees Pablo Sarasate Carmen-Fantaasias.

Instrumentaalkammermuusika erialal on väga edukas olnud doktorantidest klaveriduo Maila Laidna-Tiiu Sisask (õp Mati Mikalai ja Kai Ratassepp), kelle loominguliselt aktiivne aasta on sisaldanud mitmekülgset kontserttegevust ning toonud esikoha Maria Judina nimelisel pianistide ja kammeransamblite konkursil Peterburis. Pianist Maila Laidna saavutas hiljuti samuti esikoha ansambli Auftakt koosseisus IV rahvusvahelisel konkursil "Doonau talendid" Budapestis. 

Vokaalkammermuusika magistrant Juuli Vaulasvirta (prof Helin Kapten) jõudis duos koos sopran Piia Rytköneniga poolfinaali Lappenranna üleriigilisel lauluvõistlusel Soomes.

Vanamuusika eriala üliõpilased on osalenud paljudes projektides ning suurteoste ettekannetel – Händeli ooper Orlando, Bachi ja Telemanni kantaadid, Rameau, Mozarti, Mederi, C. P. E. Bachi jt teosed on kõlanud EMTA üliõpilaste osalusel muuhulgas Narva ooperipäevadel, festivalil Ceciliana, festivalil Tallinn feat. Reval jm.

Mihkel Poll 

___

Põhimäärus

I Üldsätted

  1. Muusika interpretatsiooni osakond (edaspidi osakond) on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (edaspidi akadeemia) akadeemiline üksus, mis juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, akadeemia põhikirjast ja teistest õigusaktidest.
  2. Osakonna töötajad on korralised õppejõud ja töölepingu alusel töötavad külalisõppejõud. Osakonna tegevusse võivad olla kaasatud tunnitasu alusel töötavad külalisõppejõud, emeriteerunud õppejõud ning teiste akadeemiliste üksuste koosseisu kuuluvad töötajad. Osakonna koosseisu võib kuuluda ka osakonna tegevusega seotud ülesandeid täitvaid tugitöötajaid.
  3. Osakonna üliõpilasteks loetakse kõiki üliõpilasi, kes on immatrikuleeritud osakonna vastutusalas olevatele õppekavadele.
  4. Osakonna tegevust korraldavad oma pädevuse piires kolleegium, peakoordinaator, õppejuhid ja ainerühma koordinaatorid. Osakonna vastutusalas olevate õppekavade arendamise eest vastutavad õppekava koordinaatorid. Üks isik võib täita korraga mitut juhtimisülesannet.

II Osakonna ülesanded

  1. Osakond vastutab õppe-, loome-, teadus- ja arendustöö eest muusika interpretatsiooni valdkonnas.
  2. Osakonna vastutusalas on järgmised õppekavad:
    • Muusika interpretatsioon (bakalaureuseõpe);
    • Muusika interpretatsioon (magistriõpe);
    • Muusika (bakalaureuseõpe, inglise keeles) – ainult interpretatsioonierialad;
    • Muusika (magistriõpe, inglise keeles) – ainult interpretatsioonierialad.
  3. Osakond
    • osaleb akadeemia õppekavade ja näidisõppekavade koostamises ja arendamises;
    • koostab oma vastutusala õppeainete ainekavad ja viib nende alusel läbi õppetööd;
    • jälgib oma üliõpilaste edasijõudmist õppetöös ja nõustab neid akadeemilistesküsimustes;
    • korraldab kontserte, meistrikursusi, konkursse, seminare jm ettevõtmisi koostöösakadeemia tugiüksustega;
    • arendab koostööd teiste kõrgkoolide sama valdkonna akadeemiliste üksustega Eestisja välismaal;
    • arendab koostööd oma valdkonna olulisemate tööandjate ning ameti- jaerialaliitudega;
    • viib läbi täienduskoolitust oma erialadel koostöös akadeemiatäienduskoolituskeskusega;
    • arendab koostööd Eesti alg- ja keskastme muusikakoolidega ning viib läbi erialastnõustamistegevust;
    • hoolitseb akadeemiliste töötajate järelkasvu eest oma vastutusalas olevatel erialadel.
  4. Osakond vastutab oma töö tulemuslikkuse ning haldustegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse eest.

III Kolleegium

  1. Osakonna otsustuskogu on kolleegium.
  2. Kolleegiumi koosseisu kuuluvad:
    • osakonna peakoordinaator;
    • õppejuhid;
    • osakonna vastutusalas olevate õppekavade koordinaatorid;
    • üliõpilaste esindajad, kes moodustavad vähemalt 1/5 kolleegiumi koosseisust.
  3. Üliõpilaste esindajad nimetab kolleegiumi koosseisu akadeemia üliõpilasesindus osakonna üliõpilaste hulgast.
  4. Kolleegiumi koosseis kinnitatakse iga õppeaasta alguses rektori käskkirjaga.
  5. Kolleegium
    • suunab osakonna õppe-, loome-, teadus- ja arendustegevust ning arendab osakonda kuuluvate eriala- ja ainerühmade koostööd;
    • kinnitab osakonna rahaliste vahendite jaotuse;
    • kinnitab osakonna tegevuskavad;
    • kinnitab osakonna tegevusaruanded;
    • kinnitab osakonna vastutusalas olevate ainete ainekavad;
    • kinnitab osakonna vastutusalas olevate õppekavade eneseanalüüsi aruanded;
    • otsustab teisi akadeemia põhikirja ja sise-eeskirjadega kolleegiumi pädevusse antudküsimusi.
  6. Kolleegiumi koosolekud toimuvad vähemalt kaks korda semestris.
  7. Kolleegiumi koosoleku kutsub kokku ja seda juhatab osakonna peakoordinaator. Peakoordinaatoril on kohustus koosolek kokku kutsuda ka juhul, kui seda nõuab vähemalt pool kolleegiumi liikmetest.
  8. Kolleegium on otsustusvõimeline vähemalt 2/3 liikmete kohalolekul. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega.
  9. Kolleegiumi koosolekul võib osaleda ka elektrooniliste sidekanalite vahendusel. Kolleegium võib võtta vastu otsuseid ka elektroonilise hääletamise teel, kui elektroonilise hääletamisega on nõus kõik kolleegiumi liikmed.
  10. Kolleegiumi koosolekud protokollitakse.

IV Peakoordinaator

  1. Peakoordinaator on osakonna administratiivne tegevjuht. Akadeemia kehtiva põhikirja ja teiste sise-eeskirjade mõistes on peakoordinaator akadeemilise üksuse juhataja.
  2. Peakoordinaator valitakse või nimetatakse ametisse tähtajaliselt vastavalt akadeemia akadeemiliste ametikohtade täitmise eeskirjale.
  3. Peakoordinaator
    • vastutab osakonna eesmärgistatud ja otstarbeka töökorralduse eest;
    • korraldab osakonna vastutusalas olevate erialade ja ainerühmade koostööd;
    • koostab osakonna eelarve projekti;
    • vastutab osakonna eelarve täitmise ning rahaliste vahendite otstarbeka ja sihipärase

kasutamise eest;

  • kinnitab osakonna majanduskulude eelarvest tehtavad väljamaksed;
  • koostab osakonna tegevuskavad ja esitab need kolleegiumile kinnitamiseks;
  • koostab osakonna tegevuse aruanded ja esitab need kolleegiumile kinnitamiseks;
  • esindab osakonda akadeemia nõukogus;
  • esindab osakonda oma pädevuste piires akadeemia-välises suhtluses;
  • esitab õppeaasta alguses rektoraadile kinnitamiseks kõigi osakonna õppejõududeõppetöökoormused;
  • tutvustab osakonna töötajatele akadeemia töökorda, ametijuhendit jm sise-eeskirjuning tagab osakonnas nende järgimise;
  • annab osakonna tegevusest aru rektorile ja akadeemia nõukogule.22. Peakoordinaatori volitused lõpevad ennetähtaegselt akadeemiliste ametikohtade täitmise eeskirjas loetletud juhtudel.V Õppejuht, ainerühma koordinaator ja õppekava koordinaator
  1. Õppejuht on konkreetse eriala või erialarühma akadeemiline juht.
  2. Õppejuhi nimetab kuni viieks aastaks ametisse rektor, kuulates ära vastava eriala või erialarühma õppejõudude arvamuse.
  3. Õppejuht
    • juhib akadeemiliselt konkreetse eriala või erialarühma õppe-, loome-, teadus- ja arendustegevust;
    • valmistab iga õppeaasta alguses ette vastava eriala õppejõudude õppetöökoormused;
    • planeerib koos õppeosakonnaga vastava eriala eksameid, sh sisseastumiseksameid,osaleb eksamikomisjonide töös ja juhib nende arutelu;
    • esitab rektorile kinnitamiseks vastava eriala või erialarühma bakalaureuse- jamagistrieksamite hindamiskomisjonide koosseisud;
    • nõustab üliõpilasi ja üliõpilaskandidaate erialanõuete osas;
    • koordineerib vastava eriala või erialarühma õppejõudude koostööd;
    • propageerib oma eriala ning arendab koostööd alg- ja keskastme õppeasutustega;
    • esindab oma eriala või erialarühma osakonna kolleegiumis, akadeemia nõukogus jaakadeemia-välises suhtluses;
    • on aruandekohuslane rektori ees.
  4. Ainerühma koordinaator korraldab ja arendab konkreetse ainerühma õpet.
  5. Ainerühma koordinaatori nimetab kuni viieks aastaks ametisse rektor, kuulates ära osakonna peakoordinaatori ja vastava õppejuhi arvamuse.
  6. Õppekava koordinaator korraldab konkreetse õppekava arendamist.
  7. Õppekava koordinaator
    • jälgib õppekava toimimist ning hoiab end kursis tööandjate ootuste ja sarnaste õppekavade arenguga teistes riikides;
    • analüüsib üliõpilaste, vilistlaste ja tööandjate tagasisidet õppekavale;
    • kutsub vähemalt üks kord õppeaastas kokku õppekava nõukogu;
    • korraldab koostöös osakonna peakoordinaatoriga õppekava sisehindamisi.VI Vara ja finantseerimine

30. Osakond kasutab osa akadeemia varast.

  1. Osakond kasutab talle akadeemia eelarvega määratud rahalisi vahendeid.
  2. Osakonnal on õigus taotleda rahalisi vahendeid ka muudest allikatest.
  3. Osakond kasutab tema valduses olevat akadeemia vara ning tema käsutusse antud rahalisi vahendeid oma vastutusala piires ning käesolevas põhimääruses nimetatud ülesannete täitmiseks.

 

Kinnitatud EMTA nõukogus 12.09.2018