Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunsti osakonna ja Theatrumi koostöölavastus Eduard Vilde 1912. aastal kirjutatud näidendi põhjal.

Autor Eduard Vilde
Lavastaja, XXX lennu juhendaja Lembit Peterson
Abiõppejõud/konsultant Indrek Sammul
Lavastaja assistendid Erik Richard Salumäe (lavastaja õppesuuna üliõpilane) ja Roos Lisette Parmas (dramaturgi õppesuuna üliõpilane)
Stsenograaf Ott Kangur
Kostüümikunstnik Kätlin Kangur
Valguskunstnik Helvin Kaljula
Produtsendid Rea Rannu-Ideon ja Egle Anton

Lavastust mängitakse kahes koosseisus.

Igal etendusel on laval kõik EMTA lavakunsti osakonna XXX lennu üliõpilased: Hardo Adamson, Maria Ehrenberg, Marta Aliide Jakovski, Elo Tuule Järv, Maria Teresa Kalmet, Kalju-Karl Kivi, Merlin Kivi, Jaan Tristan Kolberg, Karel Käos, Maria Liive, Alden Kirss, Maarja Mõts, Jass Kalev Mäe, Hardi Möller, Roos Lisette Parmas, Tuuli Maarja Põldma, Erik Richard Salumäe, Margaret Sarv, Mark Erik Savi

Etendused: 2., 3., 4. ja 5. juunil 2021 kell 18.00 Theatrumi saalis, 19., 20. juunil kell 18.00 Ugala teatris.

Piletid on müügil Piletimaailmas ja Piletilevis. 

Lavastaja ja XXX lennu juhendaja Lembit Peterson:

Mis on ime? Kuidas saab teoks ime sünd kunstis?

Vilde on oma draamateoses tabanud möödunud sajandi alguse vaimu, eesti tolleaegse kultuuri- ja haridusseltskonna pürgimusi, ideaale ja ideaalitust. Eriliselt äratasid tema tähelepanu esilekerkinud kunstidesperaadod ja nende tunnustuseotsingud Euroopas. Näis, nagu oleks eesti kunstniku väärtus sõltuv laias maailmas pälvitud kiitusest. Kes ja mis määrab aga kunsti tõelise väärtuse?

Millised on suure kunsti tekke eeldused: kas selleks piisab tööst ja enesepiitsutusest, vaimu, hinge ja keha piinamisest usu nimel? On kunstiime vastus meie sihikindlale tegutsemisele või jumalik and, mis võib osaks saada kellele tahes? Sõltub see inimsuhetest, nende korrastatusest, kunstniku ja kunstist osasaajate vooruslikkusest või pahelisusest? Millised on kunstniku eesmärgid, millised neist tõeprooviga väärtuslikud? Kes on võimeline kunstiimet ära tundma ja kui palju sõltub see hindajast?

Ja üldse: mis on ime? Miks teda igatseda – mida või keda see meile avab? Kas imed sünnivad või oleme kõik ise ilutegijad, ise imetegijad?

Hea kunst oskab neid küsimusi teravalt ja täpselt esitada. See loob eelduse, et koos kunstnikega hakkab vastust otsima ja leidma vaataja. Seda püüamegi oma „Tabamata ime” stuudiumis teha. Vilde näidend pakub rikkalikke võimalusi eesti ühiskonna, mentaliteedi, seisundi analüüsiks – ja seda ehk 110 aasta lõikes. Võimaldab luua eredaid karaktereid, lahti mängida haaravaid sündmusi, suhteid. Ja mis peamine: mõtestada enda jaoks elu ja kunsti olemust, nende keerukalt põimunud vahekorda, leida omad vastused näidendis tõstatatud suurtele teemadele. Leian, et see on eriti oluline noortele teatritegijatele nende loometee alguses.