Täienduskoolitus on olnud läbi aastakümnete oluline osa Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tegevusest. Alates esimestest kursustest 1997. aastal kuni tänase päevani on täienduskoolituskeskus pakkunud muusika- ja teatrivaldkonna professionaalidele ning kõigile teistele huvilistele võimalusi oma teadmiste ja oskuste arendamiseks. Millised olid algusaastad, kuidas on täiendusõpe ajas muutunud ning millised suunad kujundavad 2025. aastat? Sellest räägib täienduskoolituskeskuse asutaja ja juhataja Ene Kangron.

Millist rolli täidab täienduskoolituskeskus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias?
Küllap on paljud märganud täienduskoolituskeskuse silti EMTA esimese korruse C-tiivas, kuid millega keskus täpsemalt tegeleb, pole kindlasti kõigile teada. Tehkem siis põgus sissevaade meie tegemistesse.

EMTA täiendusõppe arengukavast leiame napi, kuid küllaltki täpse määratluse: „Keskus on EMTA tugistruktuuri üksus, mis järgib täiendusõppe arendamisel akadeemia õppe-, loome- ja teadustöö põhisuundi ning Eesti ülikoolidevahelist tööjaotust. EMTA täienduskoolituskeskuse tegevuse eesmärk on kvaliteetse, teaduspõhise, avatud ja paindliku täiendusõppe pakkumine muusika-, muusikapedagoogika, teatrikunsti ja kultuurikorralduse valdkonnas. [– – –] Muusika ja muusikaõpetuse kompetentsikeskusena täidab EMTA juhtivat rolli selle valdkonna täiendõppe kavandamisel ja korraldamisel. [– – –] Keskus on Eesti akadeemilise täienduskoolituse koostöövõrgustiku (EATK) liige ning selle kaudu ka Euroopa analoogse organisatsiooni (The European University Continuing Education Network (EUCEN)) liige“.

Arengukavas 2022–2026 on kirjeldatud ka täiendusõppe korraldamise peamised lähtekohad:
„Teaduse ja tehnoloogia kiire areng ning üleilmne pandeemia on toonud kaasa muudatusi tööturul, sellega koos on uuenenud ka koolitusvajadused. Oma tegevuse planeerimisel toetub keskus tööjõu ja oskuste vajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA-uuringutele etenduskunstide, muusika ning hariduse ja teaduse valdkondade tööjõuvajadusest. Sellest lähtuvalt on keskuse ees ülesanne laiendada erinevatele sihtgruppidele suunatud koolitustegevusi, luues igale osalejale ligipääsu õppimisvõimalustele, mis vastavad tema vajadustele ja võimetele. Uute, teaduspõhiste ja innovatiivsete kursuste kavandamisel rakendab keskus koolitajatena oma valdkonna tunnustatud õppejõude ning praktikuid, panustab täiendusõppe kvaliteedi ja tagasisidestamise süsteemi arendamisse“.

Pean väga oluliseks, et täiendusõppe arendamise, korraldamise ja läbiviimisega täidame üht EMTA strateegilist eesmärki, mida märgitakse alati ka institutsionaalsete akrediteerimiste aruannetes – ühiskonna teenimine. Aastatel 1997–2024 on täiendusõppe läbimise eest välja antud kokku 12 707 tunnistust, st igal aastal keskmiselt 471.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia täienduskoolituskeskuse tegevus sai ametlikult alguse 1997. aastal. Palun rääkige lähemalt algusaastatest.
Alustasime kursuste korraldamisega 1997. aasta kevadsemestril. Eelnevates aruteludes kolleegidega leidsime, et koolide muusikaõpetajate teadmised vajaksid täiendamist just muusikaloo osas – soovisime neile pakkuda uuemaid didaktilisi tarkusi, eelkõige aga laiemat kultuuripilti, see tähendab, et rääkisime juba siis ainete lõimimisest. Toimus neli kursust, mis kõik olid suunatud üldhariduskooli muusikaõpetajatele:z

„Kultuurilugu“ (36 tundi, lektorid Kristel Pappel, Olga Kaljundi, David Vseviov);

„Koolikooride vokaalpedagoogika ja õpetaja häälehoid“ (20 tundi, lektorid Venno Laul, Vilja Sliževski, Luule Jankovski);

„Muusikaõpetuse metoodika vene õppekeelega koolide õpetajatele“ (34 tundi, lektorid Maia Muldma, Monika Pullerits, Inge Raudsepp);

„Liikumine, rütm, improvisatsioon“ (16 tundi, Verena Maschat, Kai Valtna).

On üllatav, et suutsime juba esimesel aastal kutsuda Eestisse ka ühe välislektori Hispaaniast – Verena Maschati. Usun, et kõik osalejad mäletavad siiani tema meisterlikku rütmiõpetust ja fantaasiaküllaseid improvisatsioone. Kevadsemestri neljal kursusel osales kokku 92 õpetajat. Sama aasta sügissemestril toimus juba viis kursust, nende seas ka kaks esimest kursust klaveriõpetajatele (Arbo Valdma ja Kalle Randalu) ning osalejaid oli kokku 170.

Täienduskoolituskeskus institutsioonina loodi 2000. aastal ning sellega algas ka sihipärasem ja intensiivsem täiendusõppe arendamine.

Kuidas on täiendõpe nende aastate jooksul muutunud?
Täiendusõpe on väga palju muutunud, sest muutunud on ühiskond, hariduspoliitika ja tööturg ning ka meie sihtgrupid on laienenud. Peame arvestama OSKA-raportitega, tehnika ja tehnoloogia kiire arenguga.

Ka suhtumine täiendusõppesse on muutunud. Esimestel kursustel 1997. aastal nägime, et kohale tulnud õpetajad istusid pigem vaikselt seina ääres ja oli suuri raskusi, et keegi kas või trummipulgad või muu pilli kätte võtaks. Mäletan klaveriõpetajate pedagoogilise koolitusprogrammi avamisega seoses kohtumist ühe õpetajaga, kes esitas erakordse tagasihoidlikkusega küsimuse, et kas peagi 50-aastaseks saaval õpetajal on üldse võimalus tulla kursusele. Ta lõpetas kursuse edukalt, astus bakalaureuseõppesse, seejärel magistriõppesse ning lõpetas selle cum laude!

Väga suur rõõm on näha, kuidas õpitahe ja loomingulisus õppetöö käigus „õide puhkevad“. Muutunud on ka õpetajate hoiakud – kursustele soovitakse tulla ja neis osaletakse aktiivselt. Meil on mitmeid traditsioonilisi suvekursusi, mille kolm rühma täituvad 4–5 tunni jooksul pärast registreerimise avamist. Ja kui algusaastatel oli mõeldamatu, et kursuse käigus tegevusi hinnatakse, siis nüüd ollakse harjunud, et ka täiendusõppes sooritatakse eksameid ja arvestusi, pikkade koolitusprogrammide läbimisel kaitstakse lõputöid.

Samuti on muutunud täienduskursuste temaatika: esiplaanile on tõusnud infotehnoloogia, aga üha enam ka vaimse tervise teemad. Muutumatuna peab aga püsima meie raugematu uudishimu ja soov otsida ning leida uusi teemasid, uusi õpikäsitusi, uusi õpivorme ja jagada neid täiendusõppes, toetudes meie kultuuritraditsioonile.

Täiendusõpe on olnud läbi aegade tasuline, aga nüüdseks on lisandunud riigitellimus ehk tasuta kursused, mida finantseerib Haridus- ja Teadusministeerium koos Euroopa Liidu toetusfondidega.

Olete kasutanud väljendit „kultuurantropoloogiline“.
Jah, selline mõttekild meil oli ja see seostub just eelnimetatud tasuta täiendusõppega. Me teame, et inimene on ühiskondlik olevus ja kultuurikandja ning tema kultuurilised omadused (sh traditsioonid, väärtushoiakud, kombed jne) antakse talle edasi selle ühiskonna poolt, kus ta kasvab ja areneb.

Viimase kahe aasta jooksul on kõigi ülikoolide täiendusõppes osalejate puhul ilmnenud üks käitumuslik eripära, mida võime pidada aastakümnete taguselt ühiskonnalt kaasa tulnud mõjutuseks. See puudutab tasuta täiendusõpet, kus mitmetele kursustele küll registreerutakse, kuid koolitusele ei ilmuta ning sellest ka ei teavitata eelnevalt. Ja EMTA täiendusõpe ei ole siin erand.

EMTA täienduskoolitused on valdavalt praktilised kursused. Palun täpsustage, kuidas see on seotud kõrgkooli hariduse ja tööelus vajalike uute oskuste omandamisega? Milline on täiendõppe olulisus selle kontekstis?
Paljud kursused on tõepoolest praktilist laadi, kuid oleme praktilisi tegevusi alati mõtestanud ka teaduspõhiste seisukohtadega. Muusika õpetamisel ei piisa vaid eeskujust ega „nippidest“, kuidas midagi õpetada. On vaja vundamenti.

Mitme pika koolitusprogrammi ettevalmistamine on lähtunud eelkõige muudatustest tööturul, aga ka seadusandlusest. Paljud muusikud-instrumentalistid vajasid pedagoogilist ettevalmistust, et asuda tööle õpetajana muusikakoolis. Eraldi lisaeriala omandamiseks mõeldud koolitusprogramme vajasid ka lasteaia- ja koolide muusikaõpetajad. Arvestades rohkearvulist osavõttu nendest koolitusprogrammidest, võib öelda, et keskus on pakkunud muusikutele mitmeid võimalusi uute oskuste omandamiseks.

On aga veel üks valdkond, milles EMTA täienduskoolituskeskus kannab olulist rolli. See on muusikateraapia, milles oleme juba pikka aega korraldanud täiendusõpet. Tänaseks oleme välja arendanud nii alg- kui ka põhikursuse ning selle õppe läbimine annab bakalaureusekraadi olemasolul minimaalse nõutava haridusliku baasi muusikaterapeut tase 6 kutse taotlemiseks.

Muudatused ühiskonnas ja maailmas tervikuna on toonud esile vaimse tervise problemaatika ning kasvatanud vajadust muusikaterapeutide järele. Hetkel on Eestis sellisel tasemel muusikaterapeudi ettevalmistust võimalik omandada ainult EMTA täiendusõppes. Algkursuse maht on 20 EAP ja põhikursusel 40 EAP. Huvilisi on palju, vaatamata küllalt pikale ja kulukale väljaõppele.

Kuna aastate jooksul on põhikursuse lõpetanud märkimisväärne hulk muusikaterapeute, siis on päevakorral küsimus, kuidas saaksime avada EMTA-s muusikateraapia magistriõppe.

Tänasel päeval on täienduskoolituskeskuse tegevusvaldkond laienenud. Palun tooge välja mõned olulisemad valdkonnad ja suundumused, näiteks mikrokraadid, suvekursused, EMTA õppejõudude meistrikursused muusikakoolides, koostöö riigigümnaasiumitega.
Alates 2019. aastast on keskuse tegevusse lisandunud EMTA õppejõudude poolt muusikakoolides õpilastele läbiviidavate meistrikursuste koordineerimine. Nende aastate jooksul on saanud meie väljapaistvate õppejõudude nõuandeid kuulda märkimisväärne arv noori muusikuid ja mis eriti tähtis – ka koolides meistrikursusi kuulanud õpetajate arv on rõõmustav. Sellega täidame EMTA üht olulist ülesannet – hoolitseda muusikute järelkasvu eest. Allpool oleva tabeli numbrid on kenad ja tuleb tänada ning tunnustada meie õppejõudude suurt pühendumust selles tegevuses.

Haridusmaastikule on jõudnud uus trend – vast avatud riigigümnaasiumid soovivad koostöös ülikoolidega pakkuda õpilastele põnevaid valikkursusi.

2023. aastal sai alguse EMTA täienduskoolituskeskuse koostöö Mustamäe Riigigümnaasiumiga. Meie ühise arendustegevuse tulemusena valmis valikkursus „Esinemistehnika ja eneseväljendus“ kestvusega 1 õppeaasta. Tänaseks on esimene rühm selle edukalt läbinud, käesoleval õppeaastal tegutseb juba uus rühm. Tagasiside õpilaste poolt on olnud positiivne ja kool on teinud ettepaneku töötada välja sellele jätkukursus.

Lisaks on käesoleval õppeaastal pöördunud meie poole ka Tõnismäe Riigigümnaasium ja Pelgulinna Riigigümnaasium. Nende ettepanekud valikainete moodulite pakkumiseks on hetkel töös ja loodame need avada uuel õppeaastal.

Mikrokraadiõpe on samuti suhteliselt uus nähtus. Ülikoolid alustasid selle õppimisvõimaluse pakkumist mõned aastad tagasi, EMTA-s avasime esimese mikrokraadiprogrammi aastal 2023 – „Muusikaproduktsioon ja laulukirjutamine“. Esimesed lõpetajad olid 2024 ja käesoleval õppeaastal õpib juba järgmine rühm. Sel õppeaastal avasime mikrokraadiprogrammid ka muusikapedagoogikas ja muusikapsühholoogias.

Oleme avalik-õiguslike ülikoolide täiendusõppe koostöövõrgustiku kolleegidega arutanud vajadust märksa enam selgitada õppijatele seda, et mikrokraadiõpe on olemuselt täiendusõpe. Mikrokraadiprogrammi läbimine ei anna kraadi, vaid see õpe on üks osa ühest kindlast ülikoolis õpetatavast õppekavast. Kraadi (bakalaureuse- või magistrikraadi) saamiseks tuleb peale mikrokraadiprogrammi lõpetamist läbida siiski ka kogu ülejäänud õppekava.

Vaadates keskuse tegevusvaldkondi, eelkõige just sihtgruppe, võib öelda, et tänapäeval on enesetäiendamine muutunud elu loomulikuks osaks ja saame tõepoolest rääkida elukestvast õppest. Ja EMTA struktuuriüksuse nimetusena kõlaks asjakohaselt elukestva õppe keskus. Miks mitte?

Palun rääkige 2025. aastal kinnitatud täiendusõppe riigihankest/-tellimisest ehk võimalusest pakkuda tasuta kursuseid.
Teist aastat järjest on Haridus- ja Teadusministeerium (HMT) tellinud ülikoolidelt täiendusõpet. Tellimuse aluseks on riigihanke tingimused, millega sätestatakse valdkonnad ja kursuste peamised sihtgrupid vastavalt OSKA-raportile. 2025. aasta riigihankes on EMTA valdkonnaks muusika õpetamine. See tähendab, et oli võimalik kavandada kursusi nii muusikakoolide pilliõpetajatele kui ka üldhariduskoolide ja lasteaedade muusikaõpetajatele.

Siit algas keskuse tihedam koostöö EMTA osakondadega – õppekava väljatöötamist alustasid meie juhtivad õppejõud. Soovisime, et suudaksime võimalikult paljude erialade pilliõpetajatele kursuseid pakkuda. Lisandusid ka kursused, mis on suunatud kõigile muusikat õpetavatele õpetajatele, näiteks „Digitehnoloogia“, „Ajaga kaasa – tervikliku pilliõppe toetuseks“, „Kõnelev teos – atraktiivne muusikalugu“ jne.

On tähelepanuväärne, et pea kõigi kursuste sisus on olulisel kohal tänapäevased suundumused nii muusikaõppes kui hariduses tervikuna. Näiteks kursused: „Klaveripedagoogika mentaalsed ja füsioloogilised aspektid: traditsioon ja uuendused dialoogis“, „Muusikakooli kaasaegne teooriaõpetaja“, „Traditsioonilised alused ja uued suunad flöödiõpetuse didaktikas“, „Vaated põhikooli ja gümnaasiumi muusikaõpetusele kaasaja kontekstis“ jne.

Kokku õnnestus 2025. aasta riigihankesse esitada 22 kursust, veebruari alguses sõlmis HTM meiega lepingu kursuste läbiviimiseks, mis jagunevad kolmele semestrile: 2025. aasta kevad ja sügis ning 2026. aasta kevad. Hankeperiood lõpeb 30. juunil 2026. Suur tänu kõigile õppekavajuhtidele! Kursuste info ja sisuga saab lähemalt tutvuda EMTA kodulehel.

Kes on olnud EMTA täienduskoolituskeskuse peamised koostööpartnerid?
ISME (International Society for Music Education) ja EAS-iga (European Association for School Music Education) on olnud väga olulised koostööpartnerid. Eriti viljakas on see olnud just EAS-iga. Olles selle organisatsiooni liige, lisaks kuus aastat ka juhatuse liige ning rahvuslike koordinaatorite võrgustiku juht, on see andnud võimaluse suhelda paljude kolleegidega Euroopa ülikoolidest, kuulata põnevaid ettekandeid konverentsidel ja näha ning osaleda säravate pedagoogide töötubades. Nii on sündinud ideed, mida jagada ja peegeldada kolleegidele Eestis ning tekitada piisav sünergia meie haridusele, meie muusikaõpetusele vajalike kursuste väljaarendamiseks. Koostöö nende organisatsioonidega on andnud võimaluse tutvuda muusikavaldkonna väljapaistvate õppejõudude-didaktikute ja loovisikutega. Väga paljud neist on saanud EMTA kursuste kaudu tuttavaks ka Eesti õpetajatele.

Kas tooksite välja mõned kitsaskohad, millega olete täienduskoolituskeskuse juhtimisel silmitsi seisnud?
Arvan, et kogu täiendusõppe arendamine on olnud tõsine väljakutse. Iga uue kursuse väljatöötamine ja läbiviimine on omaette riskiga – kas osalejaid tuleb, kas eelarve on tasakaalus… adrenaliini jagub. Väga oluline on kursustel ka ise kohal olla, vestelda osalejatega, aduda atmosfääri – nii koguneb hindamatu informatsioon.

Selle pingega on võimalik toime tulla ja seda tööd nautida ikka koostöös heade abiliste ja paljude-paljude kolleegidega. Suur tänu kõigile toetuse, loovuse ja säravate mõtete eest!

Täienduskoolituskeskuse tegevused

•Individuaalne täiendusõpe
•Lühikursused
•Koolitusprogrammid
•Mikrokraadiprogrammid
•Avatud akadeemia
•Suvekoolid
•Ettevalmistuskursused
•EMTA õppejõudude ja töötajate koolitused
•Meistrikursused muusikakoolides
•Riigigümnaasiumite valikained
•Täiendusõppe riigitellimuste täitmine
•Riigihangete koostamine
•Osalemine ülikoolide koostöövõrgustikus
•Õppematerjalide loomine
•Koostöö muusikakoolide, eriala- ja aineliitudega
•Koostöö EMTA osakondadega

Intervjuu autor on Jaanika Vilipo. Artikkel ilmus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ajakirja kolmandas numbris (kevad 2025).

Rohkem infot EMTA täienduskoolituskeskuse kohta: eamt.ee/taiendusope/taienduskoolituskeskus/