Magistriõppe üliõpilaste eelnädala nõustamine: 21.-23. august 2024
Lavakunsti üliõpilaste eelnädal: 21.–23. august 2024
Sügissemestri algus: 26. august 2024
Jõuluvaheaeg: 23. detsember-1. jaanuar 2025
Talvevaheaeg: 23.-26. jaanuar 2025
Kevadsemestri algus: 27. jaanuar 2025

Vaata teisi olulisi kuupäevi akadeemilisest kalendrist.

Eestis õppivad üliõpilased kuuluvad Tervisekassa kindlustuskaitse alla. Täpsemalt loe: Tervisekassa

Üliõpilastel on võimalik taotleda kohta ühiselamus, mis pakub 1–2-kohalisi tube. EMTA ühiselamu Muusa Majutus asub Tallinna kesklinnas Kuhlbarsi tn 1, EMTA peahoonest vähem kui 2 km kaugusel. Hinnakiri ja registreerimisvorm on kättesaadavad ühiselamu kodulehel, info@yhikas.ee.

NB! EMTA ühiselamusse koha taotlemine on üliõpilase enda vastutus. Kohtade arv ühiselamus on piiratud, seega soovi korral palume kohe pärast EMTA-sse ametlikku vastuvõtmist ühiselamu koht broneerida, et tagada eluase õpingute alguses. Ühiselamusse saab registreerida esmaspäevast reedeni kella 13-17.
Infot üürikorterite kohta saab kinnisvarabüroodest ja veebiportaalidest:
www.kv.ee
www.city24.ee
Korterid üürile anda (omanikult)
Üürile anda korter (ilma maaklerita)

Tallinnas saab sõita trolli, bussi, trammiga. Vaata sõidugraafikuid SIIT. Kõikidel üliõpilastel, kes on registreerinud oma elukoha Tallinnas, on õigus siin ühistranspordiga tasuta sõita. Ühistranspordi kasutamiseks on õpilastel vaja isikustatud ühistranspordi kaarti, mida saab osta nt R-kioskitest. Ühistranspordis toimib sõidukaardina ka ISIC üliõpilaskaart, mis on samuti vaja pilet.ee veebilehel isikustada.

Jalgratta ning tõukerattaga liiklejatele asub rattaparkla Rävala pst pool EMTA peamaja ees. Rattaid, sh elektritõukerattaid ei tohi jätta kõnniteele ega tuua hoonesse. Isiklike elektritõukerataste laadimine EMTA ruumides ei ole lubatud.

Üliõpilased saavad üliõpilasstaatust tõendada rahvusvahelise üliõpilaspileti ehk ISIC-kaardi abil, millega kaasneb ka rohkem kui 500 soodustust näiteks toidukohtades ja kauplustes.
Pangakaardi funktsiooniga ISIC kaarte väljastavad SEB, Swedbank ja LHV (vaid virtuaalne).

ISIC-üliõpilaspiletit saavad kõik Eesti üliõpilased taotleda eduid.ee veebilehelt. Avalehel on võimalik ID-kaardi, mobiil ID või Smart ID-ga siseneda kaardihaldussüsteemi, valida oma õppeasutuseks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning lisada taotlemiseks vajalikud andmed koos fotoga. ISIC-kaardi taotleja üliõpilasstaatust kontrollitakse taotluse esitamisel automaatselt Eesti Hariduse Infosüsteemist (EHIS), seega saavad esmakursuslased kaarti taotleda pärast õppeaasta algust.

Eesti hariduse infosüsteemist (EHIS) saab vaadata enda huvi-, alus-, üld-, kutse- või kõrghariduse õppimise andmeid. Lisaks saab kontrollida, kas on võimalik saada riigi tagatisel õppelaenu.

Kõiki kuvatavaid andmeid on võimalik e-tõendina alla laadida Haridusportaalist.
Tõendile lisatud digitempel kinnitab, et tõendi on väljastanud Haridus- ja Teadusministeerium ning andmed tõendil on autentsed ja pärinevad Eesti hariduse infosüsteemist (EHIS).

Akadeemilised nõustajad: 

Akadeemilise nõu ja abi saamiseks on üliõpilasel võimalik pöörduda õppeosakonda õppekorralduse spetsialisti või õppeosakonna juhataja poole.

Jane Kreek, jane.kreek@eamt.ee, ruum D517, üldinfo

Lilian Rajavee-Salundo, lilian.rajavee-salundo@eamt.ee, ruum D514
Klahvpillid, keelpillid, puhkpillid ja löökpillid, vokaal, kammeransambel, saateklass, varajane muusika

Katrin Puur, katrin.puur@eamt.ee, ruum D513
Dirigeerimine, kaasaegne improvisatsioon, jazzmuusika, pärimusmuusika, klassikaline helilooming, elektroakustiline looming ja audiovisuaalne looming, helirežii, muusikateadus, muusikapedagoogika, interpetatsioonipedagoogika) 

Liisa Välja, culturalmanagement@eamt.ee, ruum A201
Kultuurikorraldus

Angela Mooste, angela.mooste@eamt.ee
Lavakunst

Liina Jääts, info_cppm@eamt.ee, ruum C202
Kaasaegsed etenduskunstid

Margit Võsa, margit.vosa@eamt.ee, ruum D514
Doktoriõpe/kõik erialad, külalisõpingud, VÕTA-varasemate õpitulemuste ja erialase töökogemuse arvestamine, vastuvõtuspetsialist

Tiina Uibo, tiina.uibo@eamt.ee, ruum B202
välisüliõpilaste nõustaja

Hanneleen Pihlak, hanneleen.pihlak@eamt.ee, ruum B202
Nüüdismuusika interpretatsioon ja loome,
Nordplusi koordinaator

Psühholoog:

Elina Kivinukk elina.kivinukk@eamt.ee
Psühholoogi töö on vaimse tervise probleemide tekke ja süvenemise ennetamine ning psühholoogilise heaolu ja eneseteostuse toetamine. EMTA psühholoog spetsialiseerub ka esinemispsühholoogiale.
Vastuvõtule registreerimine: emtapsychologist.youcanbook.me
Instagram: emta_psychologist

Karjäärinõustaja: 

Kaari Kiitsak-Prikk kaari.kiitsak-prikk@eamt.ee
Karjäärinõustamisteenus on loodud selleks, et aidata üliõpilasi karjääri planeerimisega seotud otsuste tegemisel ning pakkuda toetust erialase rakenduse leidmisel. 

Erivajadusega üliõpilaste toetamine:

Kontaktid ja täpsem info SIIT. Akadeemia toetab haridusliku erivajadusega üliõpilasi nii sisseastumisel, õpingute ajal, õppevahendite hankimisel kui ka sobiva õpikeskkonna loomisel. 

Kontserdi- ja etenduskeskus
kontsert@eamt.ee

Kaks korda aastas, sügisel ja kevadel, saavad EMTA tudengid ja õppejõud esitada kontserdi- ja etenduskeskusele taotlusi kontsertide korraldamiseks.

Pillirent 

EMTAsse immatrikuleeritud üliõpilasel on pillide laenutamise õigus kuni õppeaja lõpuni. Pillifondi moodustavad keel- ja puhkpillid, akordionid, poognad ja pillitarvikud. Pillifondi pille ja tarvikuid laenutatakse välja rendilepingu alusel. Lepingu vormistamiseks pöörduda pillipargi administraatori poole: Saale Kivimaker-Rull, saale.kivimaker-rull@eamt.ee, ruum B206.

Raamatukogu 

EMTA raamatukogu on avatud kõigile huvilistele. Lisaks arvukatele teavikutele saab raamatukogus kasutada erinevaid andmebaase: Grove Music, MGG, JSTOR, Naxos Music Library, Naxos Video Library, Classical Scores Library, EBSCO andmebaasid jpt.
Tatari 13, Tallinn, 667 5751
rmtk@eamt.ee

Raamatukogu filiaal:
EMTA lavakunsti osakonna raamatukogu
Toom-Kooli 4, Tallinn, 667 5802
rmtklavakunst@eamt.ee

Raamatukogu kontaktid

Meie üliõpilaskonda esindab EMTA üliõpilasesindus, kelle põhiline eesmärk on seista tudengite huvide ja õiguste eest. 

yesindus@eamt.ee, ruum A101
Facebook: EMTA Üliõpilasesindus
Instagram: @emtayesindus

EMTA hoonetes viibijad järgivad üldtunnustatud käitumise norme ja EMTA võrdse kohtlemise põhimõtteid. Hea tava juurde kuuluvad sõbralikkus, hoolivus ja märkamine, puhtuse ja korra hoidmine. EMTA kodukord on leitav õigusaktide ja juhendite lehelt.

Koolis ja kooli territooriumil on WiFi leviala (EMTA-Public, salasõna: pianoplayer).

Õppehoone Tatari 13
telefon: 6675 700, 6675 766
Lahtiolekuajad: E–R 8.00–23.00; L–P 10.00–23.00 

Õppehoone Toom-Kooli 4
telefon: 6675 800, 6675 804
Lahtiolekuajad: E–R 8.00–22.30; L–P 10.00–21.00

EMTA peahoonesse saab siseneda Rävala pst poolsest peauksest. Klassiruumide kasutamiseks on vajalik kiipkaart, milleks sobib roheline Ühiskaart või ISIC üliõpilaspilet. Kaart tuleb õpingute alguses aktiveerida administraatori juures.

EMTA üliõpilastel on õigus harjutamiseks kasutada peahoone õpperuume. Klassi kasutamine registreeritakse esimesel korrusel administraatori juures. Harjutusaeg on piiratud 2 tunniga. Vabade ruumide olemasolul saab harjutusaega administraatori juures pikendada.

Järgmiseks päevaks on alates 21.00 ÕIS-is võimalik broneerida B-tiiva 4. korruse klasse. Ruumide kasutamise ja broneerimise korra kohta loe täpsemalt EMTA kodukorrast.

Söökla ja kohvik asuvad peamaja 0-korrusel. Söökla on avatud E–R 8.30–16.30, iseteeninduskohvik on avatud peamaja lahtiolekuaegadel. Võimalik on kasutada mikrolaineahju, külmkappi, veekeetjat.

Eesti kõrgkoolides õppijatel on võimalik taotleda tulemusstipendiumi.

Vajaduspõhist õppetoetust saab taotleda täiskoormusel õppiv üliõpilane, kes täidab vähemalt 75% õppekavast ning kelle perekonnaliikme kohta arvestatud kuusissetulek on madalam riiklikult kehtestatud määrast.

Vajaduspõhine eritoetus on mõeldud neile üliõpilastele, kes jäid vajaduspõhisest õppetoetusest ilma põhjusel, et nende varasem sissetulek ületas toetuse saamiseks kehtestatud piiri, kuid viimasel ajal on sissetulek märkimisväärselt vähenenud.

Lisaks toetab riik stipendiumiga erivajadustega ning asenduskoduteenusel ja perekonnas hooldamisel viibinud üliõpilaste kõrgharidusõpingutes osalemiseks.

Tutvu ka EMTA stipendiumite ja õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise korraga, kust leiab infot muusikaerialade välisüliõpilastele mõeldud sihtstipendiumi ning kultuurikorralduse ja kaasaegsete etenduskunstide üliõpilastele mõeldud sihtstipendiumi kohta.

Akadeemiasse immatrikuleeritud bakalaureuse- või magistriõppe üliõpilane peab osaliselt hüvitama oma õppekulud vastavalt tasumääradele, kui ta:

• õpib õppekaval, mille õppekeel on inglise keel;
• õpib osakoormusega;
• õpib täiskoormusega, aga on ületanud nominaalse õppeaja (õpib lisa-aastal);
• on vähemalt poole õppekava nominaalkestusest õppinud tasuta õppekohal ja seejärel asunud selle õppekava kolmekordse nominaalkestuse jooksul teist korda õppima samal kõrgharidusastmel;
• õpib täiskoormusega ja ei ole algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluvat õppe mahtu;
• on kaks korda samalt õppekavalt eksmatrikuleeritud ja kahe aasta jooksul alates viimasest immatrikuleerimisest uuesti immatrikuleeritud samale õppekavale.

Selleks, et õppimine kulgeks edukalt ja lõpeks diplomiga, vii end kurssi õppekorralduslike reeglitega. Kõige olulisem üliõpilasi puudutav dokument on õppekorralduseeskiri, mida toetavad ja täiendavad teised õppevaldkonna dokumendid.

Õpingute aluseks on õppekava, millele üliõpilane on immatrikuleeritud ja mille täitmist jälgitakse. Iga bakalaureuse- ja magistriõppekava juurde kuuluvad kõigi erialade tüüpõppekavad kohustuslike õppeainete loendiga semestrite lõikes. Doktoriõppes toimub õppetöö doktorandi individuaalplaani alusel.

Infot õppekavade kohta leiad siit: 

• Bakalaureuse- ja magistriõpe
• Doktoriõpe

Rohkem infot: EMTA ainekataloog

ÕIS on õppekorralduse infovahetuskeskkond. ÕIS-i sisselogimiseks vajad üliõpilaskoodi, mille saad õppeosakonnast oma eriala õppekorralduse spetsialistilt. ÕIS-i keskkonnas näed muuhulgas teavet deklareeritud õpingukava ja oma õpitulemuste kohta. Õppekorralduse spetsialist sisestab igal õpiaastal ÕIS-i õppekava kohustuslikud õppeained, valik- ja vabaainete valiku teed ise ja edastad need ÕIS-i sisestamiseks akadeemilises kalendris kindlaks määratud tähtaegadel oma eriala õppekorralduse spetsialistile.

Valikained on õppekava osad, mis toetavad ja laiendavad erialaoskusi ning võimaldavad süvaõpet. Valikained on leitavad õppekava moodulitest.

Vabaaineid võib valida kas EMTA-st või mõnes teises kõrgkoolis õpetatavate ainete hulgast.

Valik- ja vabaained tuleb õpingukavasse lisada hiljemalt semestri 1. õppenädalal õppeosakonnas oma eriala õppekorralduse spetsialisti juures.

Rühmaainete tunniplaan on leitav akadeemia kodulehel ja ÕIS-is.

Individuaalainete tunniplaan tuleb üliõpilasel kokku leppida õppejõuga esimesel õppenädalal.

Õppekava täitmist arvestatakse iga semestri ja õppeaasta lõpus. Esimese aasta sügissemestri lõpuks peab olema sooritatud täiskoormusega õppes vähemalt 15 EAP ulatuses oma õppekava aineid, et üliõpilast ei eksmatrikuleeritaks. Ilma õppekulusid hüvitamata õppimiseks tuleb üliõpilasel iga semestri lõpuks koguda 30 EAP. Ainepunkte arvestatakse kumulatiivselt kogu läbitud õppeaja kohta. Lubatud puudujääk, mil õppetasu veel maksma ei pea, on 6 EAP eelmiste semestrite peale kokku.

Ainepunkte arvestatakse kumulatiivselt kogu läbitud õppeaja kohta (mitte iga semestri kohta eraldi).

Täiskoormusega õppes tuleb läbida igal aastal 75-100% õppekavas ettenähtud ainete mahust, seega:

• esimese aasta lõpuks vähemalt 45 EAP
• teise aasta lõpuks kokku vähemalt 90 EAP
• kolmanda aasta lõpuks kokku vähemalt 135 EAP

Kes täiskoormuse õppe nõudeid ei täida, viiakse järgmiseks õppeaastaks üle osakoormusega õppesse, mis on tasuline.

Osakoormusega õppides tuleb läbida 50-75% õppekavas ettenähtud ainete mahust.

Õpitavat eriala on kõige lihtsam vahetada bakalaureuseõppe järel magistriõppesse astudes. Õppekava või eriala vahetust võib taotleda ka bakalaureuseõpingute ajal, kuid mitte hiljem kui esimese õppeaasta lõpus (enne teisele aastale üleviimist). Magistriõppe ajal õppekava või eriala vahetada ei saa.

Võimalik on ka õpingud ühel erialal katkestada ja astuda akadeemiasse teisele erialale uuesti sisse, kuid siis tuleb silmas pidada, et Kõrgharidusseaduse kohaselt võib samas kõrgharidusastmes õppimine olla tasuline.

Täpsem info: Tasuta kõrgharidus ja muudatused õppekulude hüvitamises

Akadeemiline puhkus on üliõpilase vabastamine õppe- ja teadustöö kohustustest. Seda võimaldatakse:

• omal soovil (õppeastmes üks kord kuni üheks aastaks, v.a bakalaureuseastme 1. õpiaastal)
• tervislikel põhjustel (õppeastmes kaks korda kuni kaks aastat)
• kaitseväeteenistusse asumisel (kuni üks aasta)
• seoses lapse hooldamisega (kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni). Üliõpilasel on õigus taotleda ja saada akadeemilist puhkust seoses rasedusega (alates seitsmendast raseduskuust) talle väljastatud meditsiiniasutuse tõendi alusel ning järgnevalt taotleda akadeemilist puhkust lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni (lapse sünnitunnistuse koopia alusel).

Akadeemilist puhkust ei vormistata eksamisessiooni ajal. 

Akadeemilise puhkuse ajal piiratakse üliõpilase õigust kasutada harjutamiseks akadeemia klassiruume.

Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud õppetööl osaleda, kui üliõpilane:

• on alla 3-aastase lapse vanem või puudega lapse vanem või eestkostja;
• on keskmise, raske või sügava puudega isik;
• likvideerib mahajäämust ainetes, milles tal on akadeemilised võlgnevused;
• lõpetab õpinguid pooleliolevates ainetes, milles akadeemilise puhkuse taotlemise hetkel on semestri algusest möödunud vähemalt 10 õppenädalat.

Akadeemilise puhkuse taotlemiseks tuleb esitada avaldus ÕISi kaudu (või õppeosakonda) ja vajadusel vastavad lisad.

Üliõpilase nominaalne õppeaeg pikeneb iga semestri võrra (st pikendussemester), mille jooksul ta õppis välisriigi kõrgkoolis ja milles sooritatud õpinguid saab arvestada tema õppekava täitmise osana vähemalt 15 EAP mahus. 

Õpingute pikendamist akadeemilise mahajäämuse likvideerimiseks pärast nominaalse õppeaja lõppu lubatakse täiskoormusega õppe nõudeid täitnud üliõpilasele ühe õppeaasta (lisa-aasta) ulatuses, v.a juhul, kui üliõpilase nominaalset õppeaega on juba pikendatud riigikeele süvaõppe või välisõpingute tõttu. 

Täpsemalt saab lugeda SIIT.

Eksmatrikuleerimine on üliõpilaste nimekirjast väljaarvamine. Eksmatrikuleerimise põhjuseks võib olla:

• õppekava täies mahus täitmine;
• edasijõudmatus õpingutes;
• õppekorralduse tingimuste ja korra oluline rikkumine;
• õppekulude hüvitamise kohustuse täitmata jätmine;
• teiste üliõpilaste või teiste isikute ohustamine;
• olulise vääritu teo toimepanek;
• üliõpilase surma korral surma tõendava dokumendi alusel;
• ühisõppekava õppekava alusel õppiva üliõpilase eksmatrikuleerimisel ühisõppekava koordineerivast ülikoolist.

Eksmatrikuleerimise põhjused on täpsemalt lahti seletatud õppekorralduseeskirjas.

Õpingute jätkamiseks pärast eksmatrikuleerimist võib asuda õppima eksternina, taotleda reimmatrikuleerimist või astuda akadeemiasse uuesti sisse.

Mida aktiivsemalt üliõpilased tagasisidet annavad, seda parema pildi saavad õppejõud ja akadeemia tervikuna üliõpilaste rahulolust ja ootustest.

Iga õppeaasta alguses küsitakse bakalaureuseõppe uutelt üliõpilastelt tagasisidet vastuvõtu korralduse, sisseastumiseksamite ja esimeste nädalate õppetöö korralduse kohta. 

Iga semestri lõpus saavad üliõpilased õppeinfosüsteemis anda tagasisidet igale õppeainele ning õppejõule tema aine sisu, metoodika jm kohta.

Tutvu lähemalt üliõpilaste ja vilistlaste tagasiside kogumise ning kasutamise korraga õigusaktide ja juhendite lehel. 

Tagasiside kokkuvõtted on nähtavad ÕISis.

Akadeemia töötleb vastutava töötlejana isikuandmeid ainult enda õiguspäraste ja põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ning ainult ulatuses, mis on nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalik. Akadeemia kasutab videovalvesüsteemi. Akadeemia hoonetes ja territooriumil asuva kaamerad vara kaitseks ja turvalisuse tagamiseks. Videosalvestis võimaldab tõendada isikusamasust õigusrikkumise toimumisel.

Tutvu isikuandmete töötlemise korra ja videovalve korraldamise tingimuste ja korraga õigusaktide ja juhendite lehel.