Eksamid ja arvestused

Üliõpilane lubatakse eksamile, kui õppeaine on tema õpingukavas ja ta on täitnud kõik eksamile pääsemise tingimused. Eksamile või arvestusele pääsemise tingimused ning hinde kujunemise põhimõtted on määratud ainekavas. Kui üliõpilane ei ole täitnud eksamile pääsemise tingimusi, siis teda eksamile ei lubata ja õppejõud kannab hindamislehele negatiivse tulemuse.

 

Eksami toimumise ajad


Eksami toimumise ajad pannakse paika eksamiplaanis, mis avaldatakse kodulehel vähemalt kuu aega enne eksamisessiooni algust. Eksamisessiooni ajakavas sätestatakse erialaeksamite ning suuremate loenguliste ja muusikateoreetiliste õppeainete eksamite toimumise ajad. Väikeste õppegruppide sooritused toimuvad õppejõu ja üliõpilaste vahelisel kokkuleppel. Erandkorras võib üliõpilase ja õppejõu vahelisel kokkuleppel ning projektipõhiselt läbitud ainete eksameid ja arvestusi sooritada ennetähtaegselt väljaspool eksamisessiooni.

 

Eksamitulemused


Positiivne tulemus alates 01.12.2020
eksamil: A, B, C, D, E
arvestusel: “arvestatud” (P)

Negatiivne tulemus
eksamil: F, “mitteilmunud” (MI)
arvestusel: “mittearvestatud” (MA), “mitteilmunud” (MI)

Hindamistulemused sisestatakse õppeinfosüsteemi ainet õpetava õppejõu või õppejuhi poolt. Üliõpilane näeb eksamite/arvestuste tulemusi ÕISi tudengivaates.

Üliõpilane, kes kasutab eksamil keelatud abivahendeid või kaaslaste abi, eemaldatakse eksamilt. Hindamislehele kantakse sellisel juhul negatiivne tulemus (F või MA).

Üliõpilasel on õigus tutvuda oma kirjaliku eksami tööga. Kui üliõpilane ei ole rahul eksami tulemusega, võib ta oma tulemuse vaidlustada lähtudes õppekorralduseeskirjast.

 

Kui ei saa eksamile minna…


Kui üliõpilane eksamile/arvestusele ei ilmu, märgitakse hindamislehele “mitteilmunud“. “Mitteilmunud” (MI) võrdsustatakse keskmise hinde arvutamisel nulliga ja üks eksami/arvestuse sooritamise kord loetakse kasutatuks.

Mõjuvatel põhjustel (haigestumine, erakordne perekondlik põhjus, rahvusvaheliseks konkursiks valmistumine) võib üliõpilane taotleda õppeosakonnas eksamisessiooni pikendust individuaalplaani alusel kuni üheks kuuks arvates uue semestri algusest.

 

Mitu korda võib ühte ja sama eksamite teha?


Eksami või arvestuse negatiivse tulemuse korral on üliõpilasel lisaks korralisele sooritusele õigus kahele kordussooritusele ühe aasta jooksul arvates esmasest sooritusest. Kui üliõpilane ei soorita ka kahel kordussooritusel eksamit või arvestust positiivsele tulemusele, võib akadeemia kohustada üliõpilast valima aine uuesti ja kordama selles õppetööd (välja arvatud individuaaltundidega aine puhul).

Eksami või arvestuse mittesooritamine ühes õppeaines ei välista teiste õppeainete eksamite ja arvestuste sooritamist. Samas õppeaines akadeemiliste võlgnevuste olemasolul on järgnevate eksamite ja arvestuste sooritused lubatud vaid ainet õpetava õppejõu (aine “Eriala” puhul osakonna peakoordinaatori) nõusolekul.

Korduseksami sooritamise õigust õppeaine toimumise semestril ei ole juhul, kui üliõpilane sai negatiivse tulemuse akadeemilise petturluse tõttu.

Positiivsele hindele sooritatud eksamit, välja arvatud eksami kolmas sooritus, on üliõpilasel võimalus erandkorras üks kord uuesti sooritada õppeainet õpetava akadeemilise üksuse nõusolekul, kusjuures kehtima jääb viimane hinne

 

Kaalutud keskhinne


Kaalutud keskmise hinde arvutamisel lähevad arvesse nii eksamite hinded kui ka nende ainete eest saadud ainepunktidhinded korrutatakse läbi vastava aine ainepunktide arvuga ja jagatakse ainepunktide koguarvuga. Seega on rohkem ainepunkte andnud õppeaine hindel on suurem kaal (näit 6 EAP mahus aine eest saadud hindel „A” (5) on kaks korda enam kaalu kui 3 EAP mahus aine eest saadud hindel „A” (5)).

hinne1*AP+hinne2*AP+hinne3*AP+jne
AP1+AP2+AP3+jne

Õppetoetuste määramisel arvestatakse üliõpilase eelmise semestri kaalutud keskmist hinnet üle kõigi tulemuste ehk keskmise hinde arvutamisel arvestatakse ka negatiivseid eksamitulemusi.

Cum laude diplomi saamiseks arvestatakse ainult positiivsete tulemuste kaalutud keskmist hinnet.

Diplom kiitusega (cum laude) antakse välja bakalaureuseõppe või magistriõppe õppekava täies mahus läbinule, kes täitis järgmised tingimused:

  • sooritas BA või MA lõpueksami või kaitses magistritöö hindele “A”;
  • kaalutud keskmine hinne õpingute vältel oli 4,60 või kõrgem, kusjuures arvestatakse kõiki akadeemilisele õiendile kantavaid hindeid.