Võrdne kohtlemine

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia seisab turvalise ja üksteise austamisele tugineva õpi- ja tööõhkkonna eest. Nii üliõpilasi kui töötajaid kaitstakse diskrimineerimise eest töö- ja õppekeskkonnas rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuse, vanuse, puude ning soolise identiteedi või seksuaalse sättumuse alusel. Selleks järgitakse võrdse kohtlemise põhimõtet.

2023. aastal koostati EMTAs soolise võrdõiguslikkuse kava tunnustamaks iga EMTA liikme soolist identiteeti enda väärtustes ja tegevustes. Sooline võrdõiguslikkuse kava 2023–2025 on saadaval õigusaktide ja juhendite lehel.

 

Mida tähendab võrdne kohtlemine?


Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et inimesi ei tohi diskrimineerida neile omistatud tunnuste tõttu. Diskrimineerimine on kellegi halvemini kohtlemine sellise tunnuse alusel, mida inimene endas ise muuta ei saa või mis on seotud tema olemusega. Sellised tunnused on näiteks sugu, rahvus, nahavärv, rass, usutunnistus või veendumused, vanus, sotsiaalne seisund, puue, seksuaalne sättumus; aga ka rasedus, sünnitamine või lapsevanemaks olemine, perekondlike kohustuste või kaitseväeteenistuse kohustuse täitmine ning töötajate esindamine.

Üks diskrimineerimise vorme on ahistamine. Ahistamine on inimesele soovimatu või ebameeldiv korduv käitumine, mis loob alandava, ründava, solvava või vaenuliku keskkonna ja mis põhineb näiteks kellegi sool, rassil, nahavärvil, rahvusel, usutunnistusel või veendumustel, vanusel, puudel või seksuaalsel sättumusel. Ahistamise kriteeriumiks on inimese hinnang, kellele on ebameeldiv käitumine suunatud.

Töökiusamine on inimese suhtes soovimatu või ebameeldiv korduv käitumine, mis loob alandava, ründava, solvava või vaenuliku töökeskkonna. Kiusamine võib väljenduda mahult või tähtajalt ebarealistlike tööülesannete andmises, pidevas ületunnitöö nõudmises, töölepingule mittevastavate alandavate ülesannete andmises, alandavate nõudmiste esitamises, solvavate hüüdnimede kasutamises, mittesoovitavas füüsilises kontaktis, ignoreerimises jms. Töökius võib toimuda kas kahe töötaja vahel või suuremas rühmas. Töökius ei ole see, kui juht annab igapäevaseid töökorraldusi.

 

Võrdne kohtlemine puudutab nii tudengeid kui töötajaid


Turvaline keskkond EMTA-s peab olema tagatud nii töötajatele kui tudengitele. Õppetööd läbi viiv isik ja akadeemilise üksuse juhataja peavad tagama, et iga üliõpilane tunneb ennast õppetööl turvaliselt. Nii on õppimine tõhusam ning toetab inimest tervikuna. Nii töötajaid kui tudengeid arvestavad võrdse kohtlemise põhimõtted EMTA-s on kinnitatud senatis määrusega „Võrdse kohtlemise tagamise meetmed ja kaebuste lahendamise kord Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias“.

 

Kes peaks ebavõrdsest kohtlemisest teada andma ja kuidas?


Akadeemia kutsub igaüht üles töö- ja õpikeskkonnas esineda võivale diskrimineerimisele, ahistamisele või kiusamisele kiiresti reageerima ja loob selleks sobivad, igaühe privaatsust austavad tingimused. Akadeemia võtab kõiki diskrimineerimisele, ahistamisele või kiusamisele viitavaid kaebusi, juhtumeid ja korduvaid vihjeid tõsiselt ega jäta neid tähelepanuta.

Võrdse kohtlemise usaldusisik on EMTA psühholoog Elina Kivinukk, kohtumist saab kokku leppida kirjutades elina.kivinukk@eamt.ee. Ametliku kaebuse esitamiseks on kirjalik vorm, mis on saadaval samalt e-posti aadressilt (nii eesti kui inglise keeles). Kaebusevormil on lisaks isiku kontaktandmetele kolm küsimust: (a) lühike kirjeldus tegevustest või sündmustest, mis viitavad diskrimineerimisele, ahistamisele või kiusamisele; (b) mida olete olukorra lahendamiseks ette võtnud? (c) mida soovite, et kaebuse lahendamisel ette võetaks ja mis laadi toetust EMTA-lt soovite? Vormi juurde võib lisada tõendavat materjali (nt kirjavahetus vm). Soovitav on enne ametlikku kaebuse esitamist kohtuda ja juhtumi üle arutada, mis võimaldab olukorda enda jaoks selgemaks mõtestada ning seeläbi ka kaebust konkreetsemalt vormistada.

Kui tundub, et EMTA poolt pakutud võimalused kaebuste menetlemiseks ei rahulda või see võib olla kallutatud, on võimalik pöörduda ka Eesti Vabariigi soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole – volinik.ee. Samalt lehelt saab lugeda ka lisainfot võrdse kohtlemise ja toetava tööõhkkonna kohta.