Õppekava täitmine

Õppekava täitmist mõõdetakse iga semestri ja iga õppeaasta lõpus

Õppekava täitmist minimaalses mahus hinnatakse bakalaureuseõppe esimese aasta üliõpilastel. Esimese aasta sügissemestri lõpuks peab olema sooritatud täiskoormusega õppes vähemalt 15 EAP ulatuses oma õppekava aineid, et üliõpilast ei eksmatrikuleeritaks.

Õppekava täitmist koormusega ettenähtud mahus hinnatakse iga õppeaasta lõpus. Ainepunkte arvestatakse kumulatiivselt kogu läbitud õppeaja kohta (mitte iga semestri kohta eraldi).

Täiskoormusega õppes tuleb läbida igal aastal 75-100% õppekavas ettenähtud ainete mahust, seega:

• esimese aasta lõpuks vähemalt 45 EAP
• teise aasta lõpuks kokku vähemalt 90 EAP
• kolmanda aasta lõpuks kokku vähemalt 135 EAP

Kes täiskoormuse õppe nõudeid ei täida, viiakse järgmiseks õppeaastaks üle osakoormusega õppesse, mis on tasuline.

Osakoormusega õppides tuleb läbida 50-75% õppekavas ettenähtud ainete mahust:

• esimese aasta lõpuks vähemalt 30 EAP
• teise aasta lõpuks kokku vähemalt 60 EAP
• kolmanda aasta lõpuks kokku vähemalt 90 EAP

Kes osakoormusega õppe nõudeid ei täida eksmatrikuleeritakse edasijõudmatuse tõttu.

Õppekava täitmine tasuta õppimiseks (täiskoormusega eestikeelsel õppekaval ja võõrkeelsel õppekaval sihtstipendiumiga)

Õppekava täitmist tasuta õppimiseks hinnatakse iga õpitud semestri lõpus, semestri lõpukuupäeva seisuga.
Tasuta õppimiseks tuleb üliõpilasel iga semestri lõpuks koguda 30 EAP. Ainepunkte arvestatakse kumulatiivselt kogu läbitud õppeaja kohta. Lubatud puudujääk, mil õppetasu veel maksma ei pea, on 6 EAP eelmiste semestrite peale kokku. Seega on tasuta õppe miinimummahud järgmised:

• esimese semestri lõpuks 24 EAP
• teise semestri lõpuks  54 EAP
• kolmanda semestri lõpuks 84 EAP
• neljanda semestri lõpuks 114 EAP
• viienda semestri lõpuks 144 EAP

Õppekava täitmisel lähevad arvesse vaid oma õppekava ained (sh kõrvaleriala ained) ja vabaained õppekavas ettenähtud mahus. Kui ainepunktide puudujääk on lubatust suurem, tuleb nende eest tasuda ainepunkti hinna alusel.

Akadeemilise mahajäämuse likvideerimiseks võib üliõpilane taotleda õpingute jätkamist lisa-aastal, tasudes õppeteenustasu EMTA senati poolt kehtestatud korra alusel.

Õppekava vahetus

Õpitavat eriala on kõige lihtsam vahetada bakalaureuseõppe järel magistriõppesse astudes. Õppekava või eriala vahetust võib taotleda ka bakalaureuseõpingute ajal, kuid mitte hiljem kui esimese õppeaasta lõpus (enne teisele aastale üleviimist). Magistriõppe ajal õppekava või eriala vahetada ei saa.

Võimalik on ka õpingud ühel erialal katkestada ja astuda akadeemiasse teisele erialale uuesti sisse, kuid siis tuleb silmas pidada, et Kõrgharidusseaduse kohaselt võivad samas kõrgharidusastmes uuesti tasuta õppima asuda need, kes on tasuta õppinud vähem kui pool nominaajast (bakalaureuseõppes vähem kui 1,5 aastat, magistriõppes vähem kui 1 aasta). Kes on tasuta kohal õppinud juba rohkem kui pool nominaalajast, ei saa uuesti tasuta kohale sisse astuda enne, kui esimesest sisseastumisest on möödunud kolmekordne nominaalaeg (bakalaureuseõppe puhul 9 aastat, magistriõppe puhul 6 aastat).

Akadeemiline puhkus

Akadeemilise puhkuse võtmist reguleerivad Kõrgharidusseadus ja EMTA õppekorralduseeskiri.

Akadeemiline puhkus on üliõpilase vabastamine õppe- ja teadustöö kohustustest. Seda võimaldatakse:

• omal soovil (õppeastmes üks kord kuni üheks aastaks, v.a bakalaureuseastme 1. õpiaastal)
• tervislikel põhjustel (õppeastmes kaks korda kuni kaks aastat)
• kaitseväeteenistusse asumisel (kuni üks aasta)
• seoses lapse hooldamisega (kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni) Üliõpilasel on õigus taotleda ja saada akadeemilist puhkust seoses rasedusega (alates seitsmendast raseduskuust) talle väljastatud meditsiiniasutuse tõendi alusel ning järgnevalt taotleda akadeemilist puhkust lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni (lapse sünnitunnistuse koopia alusel).

Akadeemilise puhkuse ajal ei viida üliõpilast üle järgmisele aastale (kursusele) ja tema õppe lõpukuupäev lükkub edasi puhkusel oldud semestrite võrra.

Akadeemilist puhkust ei vormistata eksamisessiooni ajal. Akadeemilist puhkust ei vormistata tagasiulatuvalt.

Akadeemilise puhkuse ajal piiratakse üliõpilase õigust kasutada harjutamiseks akadeemia klassiruume.

Akadeemilise puhkuse ajal lubatud õppetööl osaleda kui üliõpilane:

• on alla 3-aastase lapse vanem või puudega lapse vanem või eestkostja;
• on keskmise, raske või sügava puudega isik;
• likvideerib mahajäämust ainetes, milles tal on akadeemilised võlgnevused;
• lõpetab õpinguid pooleliolevates ainetes, milles akadeemilise puhkuse taotlemise hetkel on semestri algusest möödunud vähemalt 10 õppenädalat.

Üliõpilane esitab koos akadeemilise puhkuse avaldusega nimekirja õppeainetest, mille läbimist ta soovib akadeemilise puhkuse ajal jätkata.

Akadeemilise puhkuse taotlemiseks tuleb esitada avaldus ÕISi kaudu (või õppeosakonda) ja vajadusel vastavad lisad.
Akadeemilise puhkuse avalduse alusel vormistatakse rektori käskkiri. Akadeemilise puhkuse algus- ja lõpukuupäev on nähtav ÕISis üliõpilase vaates.

Õpingute pikendamine

Üliõpilase nominaalne õppeaeg pikeneb iga semestri võrra (st pikendussemester), mille jooksul ta õppis välisriigi kõrgkoolis ja milles sooritatud õpinguid saab arvestada tema õppekava täitmise osana vähemalt 15 EAP mahus. Nimetatud põhjusel pikenenud õppeperioodil on üliõpilasel õigus saada erialatunde 50% ulatuses ainekavas kehtestatust. Üliõpilase õigust kasutada harjutamiseks akadeemia klassiruume ei piirata. Kui välisriigis õppinud üliõpilase nominaalne õppeaeg lõpeb sügissemestriga, siis üldjuhul lükkub bakalaureuse- või magistrieksami sooritamine või magistritöö kaitsmine kevadisele eksmisessioonile ilma täiendava õppeteenustasuta ning täiendavate erialatundideta.

Õpingute pikendamist akadeemilise mahajäämuse likvideerimiseks pärast nominaalse õppeaja lõppu lubatakse täiskoormusega õppe nõudeid täitnud üliõpilasele ühe õppeaasta (lisa-aasta) ulatuses, v.a juhul, kui üliõpilase nominaalset õppeaega on juba pikendatud riigikeele süvaõppe või välisõpingute tõttu. Selleks peab üliõpilane esitama avalduse õppeosakonda, sõlmima õppelepingu ja maksma õppeteenustasu akadeemia senati kehtestatud tasumäärade alusel. Lisa-aastal ei ole võimalik valida täiendavaid õppeaineid ning piiratud on üliõpilase õigus kasutada harjutamiseks akadeemia klassiruume. Lisa-aastal võimaldatakse üliõpilasele täiendavaid erialatunde 50% ulatuses ainekavas kehtestatust juhul, kui üliõpilane tasub bakalaureuse- või magistrieksami aine eest ainepunktipõhiselt.

Üliõpilase õppe lõpukuupäev lükkub eesti keele süvaõppeks kulunud aja võrra edasi vastavalt läbitud keeleõppe mahule. Kui keeleõppe maht on 6–30 EAP-d, pikeneb nominaalne õppeaeg ühe semestri võrra, kui keeleõppe maht on 31- 60 EAP-d, pikeneb nominaalne õppeaeg kahe semestri võrra. Nominaalse õppeaja pikendamine vormistatakse pärast eesti keele süvaõppe täies mahus läbimist.

Eksmatrikuleerimine

Eksmatrikuleerimine on üliõpilaste nimekirjast väljaarvamine. Eksmatrikuleerimise põhjuseks võib olla:

• õppekava täies mahus täitmine;
• edasijõudmatus õpingutes;
• õppekorralduse tingimuste ja korra oluline rikkumine;
• õppekulude hüvitamise kohustuse täitmata jätmine;
• teiste üliõpilaste või teiste isikute ohustamine;
• olulise vääritu teo toimepanek;
• üliõpilase surma korral surma tõendava dokumendi alusel;
• ühisõppekava õppekava alusel õppiva üliõpilase eksmatrikuleerimisel ühisõppekava koordineerivast ülikoolis.

Eksmatrikuleerimise põhjused on täpsemalt lahti seletatud õppekorralduseeskirjas.

Tagasiside

Iga õppeaasta alguses küsitakse bakalaureuseõppe uutelt üliõpilastelt tagasisidet vastuvõtu korralduse, sisseastumiseksamite ja esimeste nädalate õppetöö korralduse kohta. Küsitlus viiakse läbi aine ÜAX400 Ülikooliõpingud ja töömaailm viimases loengus.

Iga õppeaasta lõpus küsitakse tagasisidet akadeemia bakalaureuse- ja magistriõppe lõpetajatelt, kellel palutakse anda hinnang oma õpingutele tervikuna, sh õppekavale, õppeprotsessile, õppekeskkonnale ja akadeemia tugiteenustele. Küsitlus viiakse läbi kas fookusgrupi intervjuuna või kirjalikult õppeinfosüsteemis.

Iga semestri lõpus saavad üliõpilased õppeinfosüsteemis anda tagasisidet igale õppejõule tema töö ning tema aine sisu, metoodika jm kohta.

Tagasisidet küsitakse veel ka doktorantidelt ja vilistlastelt.

Mida aktiivsemalt üliõpilased tagasisidet annavad, seda parema pildi saavad õppejõud ja akadeemia tervikuna üliõpilaste rahulolust ja ootustest.

Tutvu lähemalt üliõpilaste ja vilistlaste tagasiside kogumise ning kasutamise korraga: Õigusaktid ja juhendid