Arengukava

EESTI MUUSIKA- JA TEATRIAKADEEMIA ARENGUKAVA 2021−2025
Kinnitatud EMTA nõukogus 22.12.2020


Sissejuhatus

Arengukava on strateegiline dokument, mis määratleb Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (edaspidi ka EMTA või akadeemia) rolli ühiskonnas, missiooni, visiooni ja põhiväärtused ning olulisemad eesmärgid ja tegevussuunad aastani 2025. Arengukava juurde kuulub tulemusnäitajate tabel sihtväärtustega aastaks 2025.

EMTA arengukava koostamisel on arvestatud järgmiste riiklike strateegiatega:

  • Strateegia „Eesti 2035”;
  • Eesti haridusvaldkonna arengukava 20212035; 
  • Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 20212035.

Oluliseks sisendiks arengukava koostamisel olid EMTA välishindamiste aruanded, OSKA uuringud etenduskunstide, muusika ning hariduse ja teaduse valdkondade tööjõuvajadusest, EMTA ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahel sõlmitud halduslepinguga akadeemiale seatud eesmärgid ja kohustused, samuti akadeemia enda struktuuriüksuste ettepanekud, üliõpilaste tagasiside ja töötajate rahuloluküsitluste tulemused.

Akadeemia mitme eelmise arengukava suur eesmärk, saalikompleksi väljaehitamine, on viimaks täidetud. Õppe- ja loometöö tingimusi oluliselt parandanud ja EMTA nähtavust ühiskonnas tunduvalt tõstnud kontserdi- ja teatrimaja avati pidulikult akadeemia 100. aasta juubeliks 2019. aasta 28. septembril. Täidetud on ka mitmed teised eelmise arengukava olulised eesmärgid. Samas on teemasid, mis nõuavad akadeemia liikmeskonna jätkuvat tähelepanu ja pingutust. Eesti ühiskonna areng ja globaalsed väljakutsed panevad meid seadma ka uusi eesmärke, et akadeemia edaspidigi edukalt täidaks oma missiooni Eesti haridus- ja kultuurielus.

 

Tegevuse alused ja roll ühiskonnas

Eesti ülikoolimaastikul on EMTA vastutusvaldkonnaks muusika ja teatrikunst. Eelmisel arengukava perioodil vastu võetud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia seaduse kohaselt pakub EMTA teadus-, arendus- ja loometegevusele tuginevaid kõrghariduse omandamise võimalusi kõrghariduse kõigil astmetel muusika ja teatrikunsti ning nendega seotud valdkondades, edendab muusikat ja teatrikunsti, toetab loova mõtteviisi levikut ning eesti keele ja kultuuri kestmist.

20. sajandi Eesti muusika- ja teatrilugu on paljuski EMTA õppejõudude ja vilistlaste lugu. Ka 21. sajandi Eesti kultuuriloos näeme akadeemiat jätkuvalt kultuuri tugeva mõjutaja ja kujundaja positsioonis.

Vaatamata viimastel aastatel toimunud üliõpilaste arvu langusele (2015. aastal 698 üliõpilast, 2020. aastal 560 üliõpilast) kuulub EMTA endiselt Euroopa keskmise suurusega muusika- ja teatrikõrgkoolide hulka. Rahvusvaheliselt võrreldavad on ka EMTA erialade valik ja õppekavad, mis aastatel 20172018 läbisid edukalt välishindamise. Oluline on märkida, et muusika valdkonna bakalaureuse- ja magistriõppekavu hindas esmakordselt rahvusvaheline kvaliteediagentuur MusiQuE. Akadeemilise tasemeõppe kõrval pakub EMTA täienduskoolitust Eestis tegutsevatele muusikutele ja muusikaõpetajatele. EMTA on Eesti muusikateadusliku uurimistöö keskus, kuid teadustööd tehakse ka muusikapedagoogika, teatri ja kultuurikorraldusega seotud teemadel. 

Valdav osa akadeemia õppejõududest on aktiivsed loovisikud. Ka üliõpilased osalevad väga erinevates EMTA korraldatud loomingulistes projektides, millest osa toimub koostöös professionaalsete etendusasutustega. Oma kontserdi- ja teatrimaja avamise järel on oluliselt kasvanud EMTA korraldatud kultuuriürituste külastatavus.

EMTA arendab koostööd teiste ülikoolide, erialavõrgustike jm organisatsioonidega Eestis ja välismaal, toetab üliõpilaste ja õppejõudude mobiilsust ning osaleb aktiivselt Euroopa Liidu ja Põhjamaade haridusprogrammides. EMTA on Eesti Muusikanõukogu ja Eesti Muusika Arenduskeskuse, Euroopa konservatooriumide ja muusikaakadeemiate assotsiatsiooni (AEC), Euroopa kunstikõrgkoolide liiga (ELIA), Põhja- ja Baltimaade muusikaakadeemiate assotsiatsiooni (ANMA) ja teatrikõrgkoolide võrgustiku Norteas, samuti Euroopa kultuurikorralduse ja kultuuripoliitika hariduse võrgustiku ENCATC liige. Siseriiklikult peab EMTA väga oluliseks koostööd muusika ja teatri valdkonna loomeliitude ja ühendustega, sealhulgas Eesti Muusikakoolide Liidu ja Eesti Muusikaõpetajate Liiduga.

Akadeemia rahvusvahelist tuntust ja konkurentsivõimet kinnitab hiljutine oluline saavutus – 2019. aastal pääses EMTA esmakordselt mainekasse rahvusvahelisse kõrgharidusasutusi järjestavasse edetabelisse QS World University Rankings, kajastudes esituskunstide valdkondlikus pingereas 51–100 positsioonil.

Missioon

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia missioon on hoida, arendada ja tutvustada eesti kultuuri kõrgtasemel muusika- ja teatriõppe ning teadustöö ja loometegevuse kaudu.

Visioon

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia on tunnustatud ja atraktiivne haridus-, teadus- ja kultuurikeskus, kes, seistes kõrge professionaalsuse eest, kannab rahvuskultuuri traditsioone ja arendab aktiivselt rahvusvahelist koostööd avatuna loomingulistele ideedele, erinevatele teadusuuringutele ning uudsetele valdkondadevahelistele projektidele.

Põhiväärtused

Loomingulisus: loome võimalused loovuse mõtestatud ja tähendusrikkaks avaldumiseks kõrgtasemel.

Mängulisus: mõistame, et loomingulise tegevuse alus on mängulisus ja otsingulisus, et uudsed lähenemised saaksid sündida ja õitseda. 

Meisterlikkus: pürgime meisterlikkuse poole, jagame ideid ja teadmisi ning õpime ja kasvame järjepidevalt. Sellega oleme eeskujuks praegustele ja tulevastele muusika- ja teatrivaldkonna loojatele.

Pühendumus: tunnustame kutsumusele pühendumusega järgnemist, mis on vajalik loomingulise kõrgtaseme saavutamiseks. Loome pühendumist soodustava keskkonna, mis võimaldab avastada nii valitud eriala ajatuid tõdesid kui ka luua värskeid tõlgendusi ja uut teadmist.

Rahvuskultuuri kestmine: mõistame oma unikaalset vastutust, et hoida ja kasvatada muusika- ja teatrikunsti põlvkondi, kes kindlustavad Eesti muusika- ja teatrikunsti rolli rahvuslikus identiteedis ka tulevikus. Anname aru oma töö märgilisest mõjust Eesti kultuuri hoidmisele ja arendamisele.

Avatus: oleme avatud erinevatele kunsti-, õppe- ja teadussuundadele, muusika- ja teatristiilidele ning lähenemistele. Jagame ideid ja teadmisi ning julgeme tunnistada eksimusi. Otsime üheskoos ja avatult parimaid lahendusi. 

Võrdne ja lugupidav kohtlemine: kohtleme kõiki tudengeid, kolleege ja partnereid austusega ning tunnustame nende edu ja saavutusi.

 

Strateegilised eesmärgid ja tegevussuunad aastani 2025

Käesoleva arengukavaga seab EMTA endale 5 strateegilist eesmärki, mis on seotud eelkõige akadeemia põhitegevustega – õppimise ja õpetamise, teadus-, arendus- ja loometegevuse ning laiemas mõttes ühiskonna teenimisega. Iga eesmärgi juures on välja toodud konkreetsemad tegevussuunad ja kavandatud tegevused.

 

Strateegiline eesmärk 1

EMTA kõigil erialadel on motiveeritud üliõpilaskond, tipptasemel õppejõud ja inspireeriv õpikeskkond. EMTA lõpetajad suudavad end erialaselt teostada nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt.

Eelmisel arengukava perioodil vähenes EMTA üliõpilaste arv ligi 20%. Samal ajal on välisüliõpilaste osakaal kasvanud. Selline tendents viitab demograafiliste muutuste kõrval probleemidele Eesti muusikahariduses (teatri valdkonnas sobivate üliõpilaskandidaatide leidmisega probleeme ei ole) ning muusiku ja muusikaõpetaja elukutse vähesele mainele ja väärtustamisele ühiskonnas. Seetõttu on käesoleva arengukava oluline tegevussuund muusikahariduse jätkusuutlikkuse ja terviklikkuse tagamine. Selleks et oleks piisavalt hea ettevalmistusega muusikaüliõpilasi, tuleb teha koostööd kõrghariduse-eelsete õppeasutustega ja luua ühiskonnas üldine arusaam sellest, et paljudel juhtudel varasest lapsepõlvest algav muusikaharidus pakub karjääri- ja eneseteostusvõimalusi.

EMTA õppekvaliteedi tagamiseks on oluline olla mitmekülgselt avatud. Me ei vastanda oma kultuuri arendamist ja rahvusvahelistumist. Oluline on jätkuvalt leida EMTA õppekavadele kõrgel tasemel välisüliõpilasi, kes tõstavad tudengite EMTA-sisest konkurentsi ja motiveerivad selle kaudu kõiki oma erialast taset tõstma. Pärast lõpetamist tagasi kodumaale või teistesse riikidesse siirduvatest välistudengitest kujunevad Eesti kultuuri saadikud, kes omakorda annavad uues asukohariigis edasi Eestis omandatut ja õpitut. Rahvusvahelistumise põhimõtted, eesmärgid ja prioriteedid sõnastab akadeemia oma rahvusvahelistumise strateegias.

Erinevate erialade – interpreetide, heliloojate, näitlejate, teadlaste, kultuurikorraldajate jt – õppetöö peab toimuma tihedas koostöös, et luua viljakas loominguline keskkond ja võimaldada erinevate erialade puutekohtadel uudsete ja üksteist võimestavate lahenduste sündimist.

 

Tegevussuunad

1.1. Erilise tähelepanu pööramine kõrghariduse-eelsetele haridusastmetele ning andekate noorte leidmisele ja toetamisele, et tagada motiveeritud ja hea ettevalmistusega üliõpilaste stabiilne pealekasv akadeemia kõigil erialadel.

Akadeemia

  • seisab kvaliteetse muusika- ja teatrihariduse võimalikult laia kättesaadavuse eest Eesti laste ja gümnaasiumiealiste noorte seas;
  • seisab tugevale professionaalsele alusele tugineva Tallinna Muusika- ja Balletikooli loomise eest; jätkab tihedat koostööd Heino Elleri Muusikakooli kui Lõuna-Eesti muusikahariduse keskusega;
  • süvendab koostööd Eesti Muusikakoolide Liidu ja Eesti Muusikaõpetajate Liiduga, otsides uusi vastastikust huvi pakkuvaid koostöövorme;
  • tunnustab koole ja õpetajaid, tänu kellele on akadeemia saanud uusi andekaid üliõpilasi;
  • arendab oma noorteprogrammi ja noorteakadeemiat;
  • töötab välja uute üliõpilaste leidmisele suunatud turundus- ja mainekujundusstrateegia. 

1.2. Rahvusvaheliste sidemete ja rahvusvahelise õpikeskkonna arendamine ning selle kaudu Eesti keele ja kultuuri maailmas teadvustumise toetamine.

Akadeemia

  • soodustab üliõpilaste ja õppejõudude rahvusvahelist mobiilsust;
  • toetab üliõpilaste osalemist rahvusvahelistel konkurssidel, teaduskonverentsidel ja rahvusvahelistes koostööprojektides;
  • astub samme kõrgel tasemel välisüliõpilaste värbamiseks;
  • pakub välisüliõpilastele õppimisvõimalusi lisaks ingliskeelsetele ka eestikeelsetel õppekavadel; tagab eesti keele ja kultuuri õppe kõigile välisüliõpilastele; 
  • kaasab õppetöösse maailma juhtivaid muusikuid, näitlejaid, lavastajaid ning väljapaistvaid teadlasi, pedagooge ja kultuurikorraldajaid.

1.3. Õppejõududele toetava ja motiveeriva töökeskkonna tagamine. Üliõpilaste ja iseenda professionaalsele arengule pühendunud õppejõudude tunnustamine ning noorte õppejõudude kaasamine. 

Akadeemia

  • teeb pingutusi akadeemilistele töötajatele konkurentsivõimelise palga maksmiseks; 
  • toetab vaba semestri, mobiilsustoetuste jm meetmetega akadeemiliste töötajate loome- ja teadustegevust ning professionaalset arengut;
  • soodustab akadeemilist mõttevahetust ja üksteiselt õppimist ning püüab õppejõude senisest enam kaasata oma eriala ja akadeemia kui terviku arendamisse;
  • teeb pingutusi noorte tippspetsialistide EMTAsse toomiseks ja akadeemilisse kollektiivi sulandumiseks.

1.4. Üliõpilastele konkurentsivõimelise hariduse ning toetava ja motiveeriva õpikeskkonna tagamine. 

Akadeemia

  • pöörab järjekindlalt tähelepanu õppe kvaliteedile ja tööturu ootustele;
  • tagab õppija erivajadustega arvestamise õppetöö korralduses ja õpikeskkonnas; 
  • arvestab õppetöö planeerimisel üliõpilase võimete ja arenguvajadustega;
  • arendab paindlikke õppevorme, sealhulgas e-õpet;
  • suunab üliõpilasi vastutustundlikule ja teadlikule enesejuhtimisele õpingute kujundamisel ja õpitulemuste saavutamisel. 

 

Strateegiline eesmärk 2

EMTA õppekavad on sidusad ning tugiteenused hästi korraldatud; toimivad tagasisidesüsteemid võimaldavad leida õppetöös ja õppekorralduses kitsaskohti ning kavandada parendustegevusi.

EMTA õppekavade jaotus on viidud kooskõlla 2018. aastal muudetud akadeemiliste osakondade struktuuriga, kuid töö peab jätkuma õppekavade eesmärkide, õpiväljundite ja hindamiskriteeriumite sidususe suurendamiseks. Samuti nõuavad tähelepanu õppekavade eneseanalüüsi ja arendamise protseduurid.

Põhjalikku uuendamist vajab üliõpilaste tagasiside kogumine, kuna praegusel kujul täidab see oma eesmärki vaid osaliselt. Tuleb leida viisid, kuidas tõsta üliõpilaste motivatsiooni tagasisidet anda. Üheks võimaluseks võiks siin olla õppejõududele tagasiside kogumisel selgema rolli andmine.

Tegevussuunad

2.1. Õppekavade ja nende osade (moodulid, õppeained) eesmärkide, kavandatud õpiväljundite ja hindamiskriteeriumite kriitiline hindamine ja õppekavade kirjelduste uuendamine. 

Akadeemia

    • analüüsib ja toimetab kõigi õppekavade eesmärkide, õpiväljundite ja hindamiskriteeriumite kirjeldusi eesmärgiga suurendada nende sidusust ja terminoloogilist ühtsust;
    • koostab õppekavade juurde tudengitele adresseeritud lühikirjeldused õppekava olulisematest nõuetest, valikuvõimalustest ja lõpetamise tingimustest.

2.2. Õppekavade eneseanalüüsi ja arendamise protsessi korrastamine.

Akadeemia

  • töötab Eesti-sisesele ja rahvusvahelisele kogemusele tuginedes välja ja rakendab konkreetse metoodika õppekavade sisehindamiseks ja arendamiseks;
  • suurendab tööandjate kaasatust õppekavaarendusse;
  • arendab ja rakendab senisest enam õpianalüütikat.

2.3. Üliõpilaste individuaalse arengu jälgimine ja toetamine.

Akadeemia

  • arendab edasi akadeemilist, karjäärialast ja psühholoogilist nõustamist, arvestades nii erialade spetsiifikat kui ka üliõpilaste individuaalseid vajadusi;
  • pöörab erilist tähelepanu erivajadustega üliõpilaste ligipääsetavuse suurendamisele ja õpingute toetamisele;
  • jälgib üliõpilaste edasijõudmist õppetöös ning astub ennetavaid samme väljalangevuse vähendamiseks.

2.4. Tagasiside kogumise süsteemi uuendamine.

Akadeemia

  • töötab välja meetmed, mille abil tõsta üliõpilaste motivatsiooni tagasiside andmiseks;
  • tõstab õppejõudude vastutust tagasiside kogumisel;
  • muudab vilistlaste rahulolu uuringud senisest põhjalikumaks.

Strateegiline eesmärk 3

EMTA teadustöö ning EMTA õppejõudude ja üliõpilaste loominguline tegevus on kõrgel rahvusvahelisel tasemel ning annab olulise panuse Eesti kultuuri.

Kultuuri tundmiseks, mõistmiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks on oluline selle teaduslik käsitlemine rahvusteaduste kontekstis. Muusika- ja teatriteadlaste ning didaktikute panus on oluline ka akadeemia õppetöös, sealhulgas praktilistel loomeerialadel. Eestis teravalt päevakorda tõusnud rahvusteaduste finantseerimine puudutab otseselt ka EMTA-t. Vaatamata viimaste aastate tagasilöökidele tuleb EMTA teadlastel uurimistoetuste taotlemist jätkata.

Järjest kindlamalt kehtestab end Eestis loovuurimus – loovisikute poolt tehtav ja peamiselt loomepraktikat käsitlev uurimisvaldkond, mis on EMTA-s tänu doktoriõppele olnud edukas. 2019. aastal Eesti Kultuurkapitali poolt ellu kutsutud loomeerialade õppejõudude stipendiumiprogramm võimaldab toetada selle valdkonna arengut akadeemia õppejõudude seas. Sama programm aitab senisest enam tähtsustada ka õppejõudude loometegevust. Uue programmi positiivset mõju loodame näha juba lähiaastatel.

 

Tegevussuunad

3.1. Eesti kultuuri uuringute jätkuv tähtsustamine ning sellealase teaduskoostöö laiendamine.

Akadeemia

  • seab uurimisteemade valikul prioriteediks Eesti kultuuri erinevate aspektidega seotud uuringud;
  • panustab eestikeelse muusika- ja teatrialase terminoloogia arendamisse;
  • tihendab koostööd ja viib läbi ühisuuringuid teiste Eesti ülikoolide ja teadusasutustega;
  • pakub senisest aktiivsemalt oma teaduslikku kompetentsi rahvusvahelisel tasandil; toetab teadlasi rahvusvaheliste kontaktide arendamisel.

 

3.2. Loovuurimuse arendamine ja loovuurimuslike projektide täpsem määratlemine.

Akadeemia

  • tegeleb koostöös teiste Eesti ülikoolidega loovuurimuse mõiste ja kriteeriumide täpsema määratlemisega;
  • toetab loominguliste erialade õppejõude loovuurimuslike projektide algatamisel ja läbiviimisel;
  • jätkab loovuurimuslike projektide tulemuste publitseerimist ja laiemale avalikkusele tutvustamist;
  • võtab suuna loovuurimuse fookusteemade väljatöötamisele ja nende alusel mahukamate projektide vormistamisele.

 

3.3. Õppejõudude ja üliõpilaste loometegevuse toetamine ja avalikkusele esitlemine.

Akadeemia

  • võimaldab kontserdi- ja etenduskeskuse kaudu õppejõududel ja üliõpilastel teostada oma loomingulisi projekte;
  • soodustab erinevate erialade loomingulise koostöö tihenemist, seda nii akadeemia sees kui ka ülikoolide vahel;
  • toetab loomingulist innovatsiooni ja otsinguid muusikas ja teatrikunstis ning eri kunstiliikide kokkupuutealadel;
  • tutvustab õppejõudude ja üliõpilaste loometegevust erinevate meediakanalite kaudu avalikkusele.

 

3.4. Doktoriõppe arendamine ja doktoriõppe võimaluste mitmekesistamine.

Akadeemia

  • panustab riigi tasandil algatatud doktoriõppe reformi elluviimisse, määratledes selgelt doktoriõppes osalemise erinevad võimalused (doktorant-nooremteadur, doktorant-üliõpilane) ja töötades välja vajalikud siseregulatsioonid;
  • vähendab doktoriõppekavades kohustuslike ainete mahtu ja muudab paindlikumaks õpiväljundites kirjeldatud oskuste ja pädevuste hindamise;
  • pöörab tähelepanu juhendajate järelkasvule, kaasates nooremaid doktorikraadiga õppejõude erinevate tasemete tööde, sh doktoritööde juhendamisse ja moodustades erineva kogemusega juhendajatest juhendamismeeskondi;
  • suurendab väliskogemuse omandamise tähtsust doktoriõppes ning muudab selgemaks selle nõude hindamise.

 

Strateegiline eesmärk 4

EMTA panustab Eesti kultuuri ja ühiskonna arengusse avalike kontsertide, etenduste, ühiskondlikus diskussioonis osalemise jm tegevuste kaudu. Ühiskond hindab akadeemiat Eesti kultuuri hoidja ja arendajana.

EMTA on ühiskonna kultuurilise järjepidevuse hoidja ja loomingulise mõtteviisi edendaja. Sel viisil  mõjutab akadeemia meie üldist elukeskkonda ja inimeste heaolu. Oma ühiskondliku rolli täitmiseks peab akadeemia olema laiemalt nähtav positiivse kuvandiga institutsioon. EMTA avalikkusele suunatud tegevuse südameks on uus kontserdi- ja teatrimaja, kuid meie õppejõud ja üliõpilased peaksid jõudma ka muudesse esinemispaikadesse üle Eesti.

Tegevussuunad

4.1. Kontsertide ja etenduste korraldamine erinevatele sihtrühmadele. 

Akadeemia

  • korraldab oma saalides tasuta või soodsa piletihinnaga avalikke kontserte ja etendusi;
  • teavitab laiemat üldsust oma tegevusest ja avalikest üritustest, kasutades selleks mitmesuguseid kanaleid, et jõuda ühiskonna erinevate gruppideni;
  • arendab koolinoortele suunatud tegevust.

 

4.2. Kvaliteetse ja nüüdisaegse raamatukoguteenuse pakkumine muusika ja teatri valdkonnas. 

Akadeemia raamatukogu

  • jätkab teadusraamatukogu ülesannete täitmist ja oma kogude süstemaatilist arendamist, pidades silmas muusika- ja teatrivaldkonna vajadusi;
  • pöörab erilist tähelepanu elektrooniliste ressursside valiku laiendamisele ja nende kasutusmugavuse parandamisele;
  • kaasajastab oma ruumilist keskkonda nii peahoones kui ka lavakunsti osakonnas paiknevas filiaalis.

 

4.3. Aktiivne osalemine ühiskondlikus diskussioonis, eriti kultuurielu puudutavates küsimustes. 

Akadeemia

  • seisab muusika ja teatrikunsti ühiskondliku rolli väärtustamise eest ühiskonnas;
  • lähtub väliskommunikatsioonis oma kommunikatsioonistrateegiast, vajadusel viimast uuendades;
  • peab oluliseks oma liikmete kuulumist kolmanda sektori erialaorganisatsioonidesse ja nende kaudu kultuuri- ja hariduselu puudutavas ühiskondlikus diskussioonis osalemist.

 

4.4. Täienduskoolituse pakkumine muusika ja teatri valdkonnas tegutsevatele õpetajatele ja loovisikutele. Muusika ja muusikaõpetuse kompetentsikeskusena täidab EMTA juhtivat rolli selle valdkonna täiendusõppe kavandamisel ja korraldamisel. Õpetajate koolitamisel lähtub EMTA hariduse, sh täiskasvanuhariduse valdkonna arengukavas sõnastatud eesmärkidest ja põhimõtetest ning muusika õpetamise tervikpildist.

Akadeemia

  • kavandab ja korraldab mitmekesist täiendusõpet koostöös teiste haridusasutuste ja kolmanda sektori erialaorganisatsioonidega;
  • laiendab erinevatele sihtgruppidele suunatud koolitustegevusi luues igale osalejale ligipääsu õppimisvõimalustele, mis vastavad tema vajadustele ja võimetele;
  • panustab täiendusõppe kvaliteedi ja tagasisidestamise arendamisse;
  • osaleb ülikoolide täienduskoolituse koostöövõrgustikes;
  • arendab uusi täiendusõppe vorme, sh e-õpet;
  • koostab didaktilisi materjale.

 

Strateegiline eesmärk 5

EMTA on sihipäraselt arenev organisatsioon, mille liikmeskond kannab ühiseid põhiväärtusi ja toetab kokkulepitud kvaliteedikultuuri põhimõtteid.

Kõrgharidusseadusest ja EMTA seadusest lähtuvalt võttis akadeemia 2020. aasta alguses vastu uue põhikirja, mis määratleb kõigi EMTA juhtorganite (nõukogu, senat, rektor) pädevuse. Oluline on tagada nõukogu kinnitatud strateegilistest eesmärkidest juhindumine akadeemia tegevuse eri tasanditel, samuti akadeemia liikmeskonna piisav kaasatus otsustusprotsessides.

Jätkuvat tähelepanu nõuab kvaliteedijuhtimise põhimõtete juurutamine ja kvaliteedikultuuri arendamine. Akadeemial on hästi toimivad siseregulatsioonid, kuid vajaka jääb terviklikust ja süsteemsest lähenemisest kvaliteedijuhtimisele.

Oluliseks parendusvaldkonnaks on kindlasti sisekommunikatsioon, kus tuleb jõuda selge süsteemini, kuidas info akadeemia sees nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt liigub. Sisekommunikatsiooni eesmärk on suurendada osakondade ja üliõpilaste vahelist sidusust läbi väärtuskommunikatsiooni ning ühiste ürituste sünergia, kaasates nendesse ka vilistlasi. 

Tegevussuunad

5.1. Strateegilise juhtimise ja tõhusa töökorralduse põhimõtete järjekindel rakendamine. 

Akadeemia

  • kavandab tegevusi ja teeb juhtimisotsuseid missioonist, visioonist ja strateegilistest eesmärkidest lähtuvalt, kaasates otsuste tegemisse liikmeskonda ja väliseid huvirühmi;
  • määratleb selgelt vastutuse arengukavas sätestatud eesmärkide ja nende alusel vastuvõetud tegevuskavade elluviimise eest;
  • tegeleb personalitöö ja dokumendihalduse kaasajastamisega;
  • pakub oma töötajatele koolitusvõimalusi, pöörates senisest suuremat tähelepanu digipädevuste arendamisele;
  • juhindub oma tegevuses keskkonnasäästlikust ja tervisehoidlikust mõtteviisist.

5.2. Kvaliteedikultuuri arendamine. 

Akadeemia

  • määratleb senisest selgemalt oma põhi- ja tugiprotsesside kvaliteedinäitajad;
  • kehtestab sisehindamise põhimõtted ja korra;
  • sise- ja välishindamiste põhjal kavandab ja viib ellu parendustegevusi.

5.3. Sisekommunikatsiooni arendamine. 

Akadeemia

  • töötab välja siseinfo liikumise täpse juhise, määratledes selgelt info liikumise ahelad ja vastutavad isikud;
  • arendab edasi siseveebi;
  • korraldab kogu akadeemia liikmeskonda kaasavaid üritusi.

 

Arengukava rakendamine

Arengukava täitmist korraldab ja arengukava täitmise eest vastutab rektoraat, kes annab arengukava täitmisest kord aastas aru akadeemia nõukogule ja senatile. Nõukogul on õigus viia arengukavasse sisse muudatusi.