Traditsioonilised alused ja uued suunad flöödiõpetuse didaktikas

Traditsioonilised alused ja uued suunad flöödiõpetuse didaktikas


Maht: 40 akadeemilist tundi kontaktõpet ja 10 t iseseisvat tööd
Aeg: 28.07–1.08.2025
Koht: Noarootsi Gümnaasium
Õppekeel: eesti keel, inglise keel
Õppekavarühm: aineõpetajate koolitus

Lektorid: Aare Nõmm, Merje Roomere
Pedagoogilise repertuaari praktiliste töötubade ja meistriklasside läbiviijad:
Renate Greiss-Armin (Saksamaa), Otto Armin (Saksamaa), Mihkel Peäske, Raivo Peäske

Õpperühma suurus 25

Sihtgrupp: muusikakoolides töötavad erineva kogemusepagasiga flöödiõpetajad, kes soovivad ennast kursis hoida uute suundadega muusikapedagoogikas ja pilliõpetuses, samuti täiendada baasteadmisi didaktilistest võtetest pillimängu õpetamisel erinevates vanuseastmetes.

Kursusel osalemise eelduseks on sihtgruppi kuulumine.

Kursuse maksumus: tasuta õppekohta vastu võttes kinnitab õppija, et osaleb õppes vähemalt 70% ulatuses ja lõpetab koolituse saavutades õppekavas märgitud õpiväljundid. Kursuse katkestamisel on akadeemial õigus esitada osalejale arve kursuse maksumuse ulatuses.

Kursuse eesmärk on anda uusi teoreetilisi teadmisi ja jagada praktilisi kogemusi tänapäevasest pilliõppest ja didaktikast, maailma flöödimuusikast ja pedagoogilisest repertuaarist ning meistrite parimatest töövõtetest muusika interpretatsiooni õpetamisel. Arendada teadmisi instrumendi ehitusest ja pisiremondi võtetest. Täiendada õpetajate teadlikkust pillimängu ergonoomikast (Alexanderi tehnika).

Kursuse sisu ja käsitletavad teemad:

Teemad Kontakttunde Iseseisev töö
Õppetöö planeerimine, harjutamisplaani koostamine 2 2
Kaasaegne flöödimuusika 2 2
Alexanderi tehnika 2 4
Flöödiansambli repertuaar 2 2
Pillide hooldus 2
Praktiline töötuba: kaasaegne flöödimuusika 8
Praktiline töötuba: pedagoogiline repertuaar erinevas vanuseastmes 12
Praktiline meistriklasside kuulamine ja analüüs 10
Kokku 40 10

Õpiväljundid:
Kursuse läbinud osaleja:

• oskab planeerida ja juhendada õppeaasta lõikes lühema ja pikema perspektiiviga sihte nagu tehnilised arvestused, konkursid, osakonna kontserdid ning vahe- ja lõpueksamid;
• tunneb nii eesti kui maailma kaasaegse flöödimuusika pedagoogilist repertuaari ja kasutab seda oma pedagoogilises töös;
• suudab tuvastada, aga ka ennetada ülekoormusvigastusi ja tunneb tehnikaid neist paranemiseks ning oskab anda nõu toimetulekuks esinemisärevusega;
• tunneb ansamblirepertuaari duodest flöödiorkestrini ning oskab valida partiisid vastavalt õpilase tasemele ja vajadusel neid kohandada;
• oskab edasi anda pillihoolduse erinevaid aspekte, teostada instrumendi pisiremonti, tunneb erinevate flöötide ehitust ja toimimisprintsiipe;
• tunneb ja oskab edasi anda kaasaegseid mängutehnikaid ja spetsiifilisi flöödi võtted;
• tunneb erinevate vanuseastmete repertuaari, uusi didaktilisi suundi ja kasutab neid pedagoogilises töös;
• oskab märgata erinevas vanuses ja erinevate oskustega flöödiõpilaste erialast taset, eeldusi, töövõimet ja arenemiskiirust ning selle põhjal analüüsida õpilase perspektiive tippspetsialistide poolt esitatud standardite põhjal.

 

Õppevormid ja töö korraldus

Koolitus kestab 5 päeva. Igal päeval toimuvad loengud, praktilised töötoad ja meistriklassid pedagoogidelt, kes jagavad praktilisi kogemusi ja metoodilisi teadmisi nii pillimänguks vajalike oskuste kui ka muusika interpretatsiooni õpetamisel. Õppetöö toimub Noarootsi Gümnaasiumi ruumides, kus on koolituse läbiviimiseks vajalik arv õpperuume koos tarviliku tehnikaga, samuti mitu akustiliselt sobivat saali meistrikursuste, flöödiansamblite, flöödiorkestri tundide ning kontsertide läbiviimiseks, samuti eraldi ruumid iseseisvaks tööks.

Nõuded lõpetamiseks Õppetöös osalemine 70%, iseseisvate tööde sooritamine, õpiväljundite saavutamine.
Õpiväljundite saavutatuse hindamise viis Eristamata (arv, m.arv, mi)
Hindamismeetodid Iseseisva töö arutelu, kogemuste vahetamine. Hindamine sõnalisel skaalal arvestatud/mittearvestatud
Hindamiskriteeriumid Õppetöös osalemine 70%, iseseisvate tööde sooritamine, õpiväljundite saavutamine

Lõpetamisel väljastatavad dokumendid
Kursuse lõpetajale väljastatakse EMTA täienduskoolituse tunnistus.

Õppekava juht on EMTA vanemlektor Mihkel Peäske

Mihkel Peäske on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli (1989) Raivo Peäske, Eesti Muusikaakadeemia (1994) Samuel Sauluse ja Jaan Õuna ning magistriõppes Karlsruhe Kõrgema Muusikakooli (1997) Renate Greiss-Armini ja Matthias Allini juhendamisel. Ta on täiendanud end Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktoriõppes ning mitmetel meistrikursustel.
Mihkel Peäske on pälvinud III koha Eesti puhkpillimängijate võistlusel (1990), publikupreemia konkurssfestivalil “Con brio” (1992), eripreemia Karlsruhe üliõpilaste konkursil (1996) ja teisi preemiaid.Ta on esinenud solistina ERSO ees, teinud kaasa Tallinna Kammerorkestri ja NYYD Ensemble’i koosseisus, olles ka NYYD Ensemble’i asutajaliige, ning on aktiivselt tegev kammermuusikuna.
Paralleelselt interpreeditegevusega töötab Mihkel Peäske pedagoogina EMTAs ja Tallinna Muusika- ja Balletikoolis. 2016. aastal pälvis ta Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali pedagoogipreemia.

Renate Greiss-Armin kasvas üles Kielis, kus ta sai oma esimesed flöödimängutunnid Ulrich Weberilt. Selle aja jooksul oli ta mitmekordne riiklike preemiate laureaat konkurssidel “Jugend musiziert”. Flöödiõpinguid alustas ta Hamburgis Klaus Schochowi juures ja jätkas Freiburgis Aurèle Nicolet’ juures, kelle abiliseks ta sai. Renate Greiss-Armin on võitnud auhindu erinevatel riiklikel ja rahvusvahelistel konkurssidel ning pälvinud Saksa Riikliku Akadeemilise Fondi stipendiumi. Aastatel 1975–1980 oli ta Hamburgi Filharmoonia Riikliku Orkestri flöödimängija ja samal ajal lektorina Hannoveri Muusikaülikoolis. 1980. aastal asus ta tööle Karlsruhe Muusikaülikooli flöödiprofessorina. Renate Greiss-Armin on esinenud kammermuusiku ja solistina erinevates orkestrites Euroopas, Aasias ja Lõuna-Ameerikas. Ta annab regulaarselt kontserte Jaapanis, Koreas ja Hiinas ning on kõrgelt hinnatud külaline meistriklasside ja töötubade juhina. Ta on kutsutud ka paljudele rahvusvahelistele konkurssidele žüriina. Tema flöödiklass on toonud mitmeid preemiavõitjaid rahvusvahelistel konkurssidel ning flötiste olulistel kohtadel riiklikes ja rahvusvahelistes orkestrites ja muusikakõrgkoolides.

Otto Armin on sündinud Kanadas Winnipegis. 3-aastaselt alustas ta oma isa juhendamisel viiuliõpinguid. Oma õe ning vendadega Armin’i Keelpillikvartetis mängides Indiana Ülikoolis olid tema juhendajateks Indiana Ülikooli päevil Josef Gingold, Janos Starker, Menahem Pressler, Gyorgy Sebok ja hiljem Torontos Lorand Fenyves. Orkestrandikarjääri alustas ta Clevelandi orkestris (peadirigent George Szell), pärast seda sai temast Montreali Sümfooniaorkestri kontsertmeister (peadirigent Zubin Mehta) ja McGill University professor. Kontsertreisid on teda viinud Põhja- ja Lõuna-Ameerikasse, Jaapanisse, Koreasse, endisse Nõukogude Liitu ja mitmele poole Euroopasse. Mitmete konkursside laureaat, sealhulgas Londoni Carl Flesch International Competition (6.koht, 1972.a.)  ja Helsingi Jean Sibelius International Violin Competition (3.preemia, 1971.a.); siirdus Saksamaale algul Hamburgi Filharmoonia Orkestri, siis Stuttgarti Raadio Sümfooniaorkestri kontsertmeistriks. Ta on juhendanud viiuli, kammermuusika ja orkestri meistrikursusi Itaalias Ferraras (Gustav Mahler Orkester), Kanadas SOCMI (string quartet coaching), Karlsruhes, Luxemburgis, Rotterdamis, San Franciscos, Winston Salemis, Buenos Aireses, Tokyos, Torontos ja Montrealis.

Raivo Peäske on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli, Tallinna Riikliku Konservatooriumi ja Moskva konservatooriumi assistentuuri. Ta töötas aastatel 1969–2001 Estonia teatri orkestris, aastast 1975 ühtlasi Tallinna Muusikakeskkoolis (olles aastast 1999 puhkpilliosakonna juhataja) ning aastast 1991 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (aastast 2002 dotsendina), koolide ühinemise järel on ta Tallinna Muusika- ja Balletikooli õppejõud. Ta on esinenud solistina ja ansamblites, on esmaesitanud mitme Eesti helilooja (Raimo Kangro, Mati Kuulbergi, Alo Põldmäe, Jüri Reinvere ja Erkki-Sven Tüüri) teoseid.

Merje Roomere lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli (1988) ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi (praegune Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 1993) viiuli erialal. Alates 1994. aastast töötab ta Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris 1.viiuli rühmamängijana. Merje Roomere on tegev ka kammermuusikuna, peamiselt nüüdismuusika vallas. 1994-2001 mängis ta NYYD Ensemble koosseisus, alates 2003 on ta Ansambel U: liige.
Merje Roomere töötab Tallinna Muusika- ja Balletikoolis viiuli- ja Alexanderi tehnika õpetajana. Enne MUBA asutamist õpetas ta Tallinna Muusikakeskkoolis viiulit alates 1998 ja Alexanderi tehnikat alates 2019, kui ta lõpetas Alexanderi Tehnika Instituudi. Merje Roomerele on omistatud rahvusvaheline STAT (The Society of Teachers of the Alexander Technique) sertifikaat AT õpetamiseks nii Eestis kui mujal maailmas.

Aare Nõmm on lõpetanud Tartu 1. Keskkooli (praegu Hugo Treffneri Gümnaasium) ja Tallinna G. Otsa nim. Muusikakooli Kaljo Westi flöödiklassis. Peale armeeteenistust 1984. aastal asus ta tööle Tallinna Riiklikku Konservatooriumi pillimeistrina (edaspidi Muusika- ja Teatriakadeemia) kuni töökoja sulgemiseni 2015. aastal. 1991-2018 töötas Aare Nõmm paralleelselt ka Soomes puupuhkpilli meistrina.
Aare Nõmm on osalenud Emilio Lyonsi (USA) ja Kauro Noda (Jaapan) meistrikursustel ja tal on sertifitseeritud õigus parandada firmade Muramatsu ja Mateki instrumente. Aare Nõmm on pidanud loenguid puupillide hoolduse ja pisiremondi teemadel Sibeliuse Akadeemia, G. Otsa nim. Muusikakooli ja erinevate Eesti ning Soome muusikakoolide õpilastele, samuti on ta olnud mitmete praegu tegutsevate pillimeistrite juhendajaks nii Eestis kui Soomes.