Sten Heinoja on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia klaveri eriala vilistlane ning üks rahvusvaheliselt hinnatud pianiste Eestis. Praegu õpib ta akadeemias doktorantuuris, keskendudes oma uurimistöös pianisti mänguvõtete rollile Mart Saare klaveriprelüüdide faktuuri kujundamisel. Intervjuus räägib Sten lähemalt sellest, kuidas ta leidis tee muusikani, õppimisest akadeemias ning arutleb, kuidas doktoriõpingud on tema mõtlemist ja loomingut mõjutanud.
Kuidas jõudsid muusika juurde ja milline oli Sinu teekond Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse?
Muusika juures olen juba kolmandast eluaastast – nägin kunagi muusikapoe vaateaknal klaverit ja olen sellest ajast alates keeldunud klaveri juurest lahkumast. Akadeemiasse jõudsin loogilise arengu teel Tallinna Muusikakeskkoolist – peamiselt muidugi Ivari Ilja pärast, kes on minust vorminud sellise interpreedi, nagu ma praegu olen.
Kuidas akadeemia õpingud Sind kui muusikut ja inimest kujundanud on?
Päris palju on mõjutanud. Hästi on meeles Margus Pärtlase muusikaanalüüsi loengud, kus tundsin imestust selle üle, kui palju saab muusikast veel leida peale lihtsalt esitamise. Loomulikult on akadeemiast kaasa tulnud ka sõbrad ja kolleegid terveks eluks.
Kes on Sind Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõuna enim mõjutanud ja inspireerinud?
Tõstaksin esile klaveriosakonna professoreid Peep Lassmanni ja Ivari Iljat. Mäletan kuidas kuulsin kunagi EMTA kammersaalis Peep Lassmanni esitamas Liszti etüüdi ja mõtlesin, et tahaksin osata samamoodi klaveril piano‘t mängida – see kõlas tollele hetkel lihtsalt erakordselt. Ivari Ilja andis mulle selle saavutamiseks tehnilised oskused. Sageli juhtus, et tunnid lükkusid edasi, sest Ilja mängis kontserti – näiteks Carnegie Hall’is. Aga see ei tähendanud, et oleksin neil päevadel laiselnud, enamasti harjutasin seitse kuni kaheksa tundi päevas, et jõuda ise kunagi samasse punkti, kus pean tunnid edasi lükkama, et Carnegie Hall’is esineda. Sellise mõjuga inspiratsiooni on raske kuskilt mujalt saada.
Millised on olnud Sinu senise karjääri tipphetked?
Neid on olnud väga palju ja neid tuleb aina juurde. Ühed suuremad hetked on olnud kindlasti esinemine Berliinis Konzerthaus’i suurel laval 1000 inimese ees Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkestriga 2023. aasta suvel.
Eredalt on meeles kolm kontserti Wigmore Hall’is, kontsertturneed Ameerika Ühendriikides – peamiselt kontserdid New Yorgis, mitte küll veel Carnegie Hall’is, kuid loodetavasti kunagi.
Eriti eredalt on meeles kontsertreis Indiasse, kus mängisin õues ja kontserdi ajal hüppas puu otsast lavale ahv. Need on hetked, mis jäävad kogu eluks meelde!
Miks soovitad tulla õppima Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse?
Ma tõesti soovitan tulla neil, kellel on suur soov tegeleda muusikaga. Meil on arenguks suurepärased tingimused – alustades klassiruumidest ja lõpetades imeliste saalidega. See pole üldse levinud, et muusikakõrgkoolis on paljudes harjutusklassides kaks tiibklaverit – see on väga haruldane ja väärib tunnustust!
Kuidas doktoriõpingud on Sinu karjääri avardanud?
Doktoriõpingud on peamiselt arendanud minu mõtlemist. Enne õpingute algust nägin paljudes küsimustes vastuseid lineaarselt, kuid nüüd on tekkinud juurde rohkem sügavust. Lisaks sain tänu doktoriõpingutele ka oma esimese plaadi tehtud, mis aitab samuti karjäärile kaasa.
Avalduste esitamise tähtaeg Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse on 25. juuni kell 17.00. Loe lähemalt: eamt.ee/sisseastumine
