Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) metsasarve eriala vilistlane Jürnas Rähni puutus akadeemiaga esmakordselt kokku juba 15-aastaselt, kui mängis oma konkursikava ette professor Kalervo Kulmalale. See kohtumine jättis sügava mulje ja andis selge suuna edasistele valikutele tulevikus. Muusikateekond, mis sai alguse Aruküla muusikakoolis ja jätkus Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis, viis loomulikult EMTA-sse, kus temast kujunes professionaalne interpreet.
Intervjuus räägib Jürnas lähemalt oma õpingutest Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning teekonnast, mis viis ta rahvusvahelistele lavadele koos Euroopa tipporkestritega.
Kuidas jõudsid muusika juurde ja milline oli Sinu teekond Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse?
Tee muusika juurde algas juba 7-aastaselt, kui läksin Aruküla muusikakooli metsasarve õppima. Julgustava tõuke sain oma vanemalt vennalt, kes kiitis pilli valiku heaks. Vend ise õppis klarnetit ning koos temaga hakkasin varakult käima Harjumaa noorte puhkpilliorkestris.
Esimene kokkupuude Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga oli mul juba 15-aastaselt, kui käisin konkursiks valmistudes professor Kalervo Kulmalale oma kava ette mängimas. Kuna professor jättis mulle sügava mulje, teadsin, et tahan kunagi akadeemias õpinguid jätkata.
Teekond EMTA-sse on olnud suhteliselt sujuv – pärast lastemuusikakooli jätkasin õpinguid Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis, seejärel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.
Kuidas akadeemia õpingud Sind kui muusikut ja kui inimest kujundanud on?
Akadeemia õpingud on nõudnud minult järjepidevust, sihikindlust ja seeläbi olen õppinud oma tegemisi sügavamalt mõtestama. Muusikuna on EMTA andnud mulle tugeva tehnilise ja muusikalise aluse, millele toetuda. Inimesena on koosmusitseerimine õpetanud mind kuulama ja teistega arvestama – oskused, mis on olulised ka väljaspool muusikat.
Kes on Sind Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõuna enim mõjutanud ja inspireerinud?
Õppejõuna on mind enim mõjutanud ja inspireerinud erialaõppejõud professor Kalervo Kulmala.
Millised on olnud Sinu senise karjääri tipphetked?
Tipphetki on olnud mitmeid, eelkõige seoses Eesti Festivaliorkestri ja Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri (ERSO) tuuridega. Oleme esinenud Euroopa parimates kontserdisaalides – Viini Muusikaühingu kuldses saalis, Viini Konzerthausis, La Seine Musicale’is Pariisis, Elbphilharmonie’s Hamburgis, Herkulessaaluis Münchenis. Kõiki neid kohti ühendab suurepärane akustika ja eriline atmosfäär, mida on tunda nii laval kui ka saalis.
Eredalt on meeles ka projekt Gustav Mahleri Noorteorkestriga, kus esitasime Prantsusmaal Evianis Beethoveni 1. klaverikontserdi, solistiks Martha Argerich ja dirigendiks Daniel Harding. Kuna orkestrisse pääsevad noored mängijad üle Euroopa läbi tiheda konkursi, on tase väga kõrge. Kõik muusikud mängisid meeletu entusiasmiga – sellised hetked tuletavad meelde, miks ma selle tee olen valinud.
Miks soovitad tulla õppima Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse?
EMTA-s õppides saab iga noor muusik osa individuaalsest juhendamisest oma ala tippudelt, rahvusvahelisest koostööst ja mitmekesistest esinemisvõimalustest. Eesti muusikaelu on tihedalt seotud ja akadeemias õppides saab noor muusik kiiresti selle kogukonna osaks.
Õppeprogrammid võimaldavad end pidevalt täiendada – nii rahvusvahelistes meistriklassides kui ka vahetusprogrammide kaudu. Tänu rahvusvahelisele õpikeskkonnale kujunevad kontaktid, mis kestavad ka pärast kooli lõppu.
Milline muusikaline projekt või koostöö on Sind kõige rohkem muusikuna arendanud?
Kõige arendavamaks kogemuseks pean EMTA ja ERSO sümfooniaorkestri ühisprojekti, kus oli kavas Mahleri 3. sümfoonia. Mulle usaldati 1. metsasarve partii, mis tähendas suurt vastutust ja põhjalikku tööd partituuriga. Olin sel ajal alles bakalaureuseõppes teisel kursusel ja olen siiani väga tänulik nii EMTA-le kui ka ERSO-le selle võimaluse ja usalduse eest.
Avalduste esitamise tähtaeg Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse on 25. juuni kell 17.00. Loe lähemalt: eamt.ee/sisseastumine
