14.–19. oktoobrini 2025 toimuv MÜRIAADfest on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) esindusfestival, mis sai alguse 2020. aastal ning kasvas välja varasemast, alates 1999. aastast toimunud Sügisfestivali traditsioonist. Kui Sügisfestival keskendus peamiselt nüüdismuusikale ja heliloomingu üliõpilaste uudisteostele, siis MÜRIAADfest avardas fookust, et pakkuda igal sügisel võimalikult laia vaadet EMTA loomingulisele tegevusele. Festival ühendab eri muusikastiilid ja teatrikunsti, üliõpilaste ning õppejõudude koostöö ning toob lavale selle, millega Eesti ainsas muusika- ja teatriülikoolis igapäevaselt tegeletakse. Küsimustele vastab EMTA kontserdi- ja etenduskeskuse juhataja Svea Ideon-Marks.

Mis on tänavuse festivali fookus?
Tänavuse MÜRIAADfesti keskmes on Eesti heliloojad, kes tähistavad sel aastal juubelit või kelle sünnist möödub tähelepanuväärne arv aastaid. Festival toob fookusesse seitse autorit: Artur Lemba (140), Eduard Tubin (120), Eino Tamberg (95), Veljo Tormis (95), Arvo Pärt (90), Lepo Sumera (75) ja Olav Ehala (75). Nimetatud heliloojate tähtpäevi tähistatakse mitmel pool Eestis ja ka mujal maailmas, kuid MÜRIAADfesti eripära seisneb selles, et teoste esitajateks on noored interpreedid – EMTA üliõpilased.

Kuidas valiti tänavuse programmi keskmesse just need Eesti heliloojad?
Eestis on huvitav muster: iga viie aasta tagant langeb suur hulk eesti heliloojate ümmargusi tähtpäevi samasse aastanumbrisse – 2025 on taas üks selliseid. Kõik seitse festivali fookusheliloojat on oma isikupärase helikeelega ning kokku annavad nad kireva ja mitmekesise pildi eesti heliloomingust. Juubilare on tegelikult rohkemgi, kuid festivali formaat, nädalapikkune ajaraam ning üliõpilaste õppetööd arvestavad kavavalikud seavad paratamatult omad piirid.

Arvo Pärdi 90. sünnipäeva tähistatakse tänavu üle kogu maailma ning nii soovivad ka EMTA üliõpilased anda sellesse oma muusikalise panuse. Eduard Tubinat peetakse üheks olulisemaks eesti sümfonistiks – kui festivali programmis esineb EMTA sümfooniaorkester, siis tundus Tubina sümfoonia loomulik valik. Veljo Tormise looming on tihedalt põimunud eesti pärimuskultuuriga, mistõttu tema muusika tõlgendamine pärimusmuusika üliõpilaste poolt tundus igati põhjendatud. Samamoodi on Olav Ehala helikeeles tugevaid jooni, mis haakuvad jazzmuusikaga, seega oli tema teoste käsitlemine jazzitudengite poolt loomulik samm. Eino Tambergi, Lepo Sumera ja Eduard Tubina vokaallooming pakkus aga lauluüliõpilastele hea lähtekoha nende heliloojate muusikasse süvenemiseks – kui tuua vaid mõned näited programmi kujunemise loogikast.

Palun tooge välja mõned olulisemad ja erilisemad sündmused festivali programmis.
Viimastel aastatel on festivali avapäeva traditsiooniks olnud vestlusringid, mis käsitlevad muusikat, teatrit ja ühiskonda puudutavaid aktuaalseid teemasid. Tänavuse festivali avab avalik arutelu muusikahariduse jätkusuutlikkusest, otsides vastuseid järelkasvu vähenemise põhjustele ning võimalikele lahendustele. Järgnev üliõpilaste vestlusring keskendub loomeülikoolidevahelisele koostööle.

Festivali raames toimuvad Veljo Tormise ja Olav Ehala autorikontserdid. Ka oreliüliõpilaste ja õppejõudude kontsert on pühendatud täielikult eesti muusikale. Eesti heliloojate kõrval on olulisel kohal ka EMTA heliloomingu üliõpilaste teosed, mis annavad põneva sissevaate noorte heliloojate loomingulisse mõttemaailma.

Festivalil linastub muusikaline dokumentaalfilm „Äraoldud päevade summa“, mis on valminud Eduard Tubina 100. sünniaastapäevaks. Film heidab pilgu rahvusvahelise mainega eesti sümfooniku elule ja loomingule.

Erilise värvi lisab festivalile EMTA lavakunsti osakonna XXXII lennu lavastus „vahe aeg“, mis valmis koostöös Von Krahli Teatriga. Lavastaja on Mart Koldits.

Festivali lõpetavad EMTA sümfooniaorkester ja koor suurejoonelise kontserdiga, mille kavas on Artur Lemba klaverikontsert (solist Tiit Tomp), Eduard Tubina 3. sümfoonia ning Arvo Pärdi „Credo“. Dirigent on Toomas Vavilov. Kontsert on festivali pidulik kulminatsioon ning sümboolne austusavaldus kõigile nimetatud heliloojatele.

Milline on MÜRIAADfesti panus Eesti kultuuriellu ja muusikaharidusse?
MÜRIAADfestil on EMTA kui ülikooli kontekstis väga selge roll: see on platvorm, kus üliõpilased saavad oma teadmised ja oskused siduda loomingulise praktika ning publiku kogemusega. See on koht, kus teooria saab teoks – laval, päris inimestele, päris vastutusega. Nii sünnib õppimine, mis on eluline ja inspireeriv. Samas on festivali tähendus laiem. MÜRIAADfestiga esitleb EMTA oma igapäevast loometegevust. Me ei keskendu ainult ühele žanrile või väljendusvormile, vaid püüame igal aastal pakkuda võimalikult laia vaadet sellest, kui mitmekesine ja elujõuline on EMTA loomekeskkond – siia kuuluvad klassikaline ja nüüdismuusika, pärimus ja jazz, vokaal- ja instrumentaalmuusika, koori- ja sümfoonilised koosseisud, lavakunst ning ka loovuurimus.

Eesti kultuuripildis on MÜRIAADfest oluline just seetõttu, et see toob uued põlvkonnad ja nende vaated fookusesse. Publikule pakub festival harukordset võimalust näha, milliseks kujuneb tulevane muusika- ja teatrikultuur – juba täna.

Olete kontserdikorraldajana tegutsenud nii era- kui ka avalikus sektoris. Millised on peamised erinevused festivali korralduses?
Kui võrrelda omavahel avaliku või erasektori korraldatavaid festivale, siis korraldamise loogika – idee, sisu, partnerid ning kunstiline ja tehniline pool – on mõlemal juhul sisuliselt sarnane. Suurim erinevus peitub raamistikus, milles tegutsetakse: see avaldub nii eesmärkides, ressurssides kui ka tööprotsessides. Avalikus sektoris on festival sageli osa laiemast missioonist, keskendudes Eesti kultuuri ja ühiskonna arengule ning loovuse toetamisele. Erasfääris on korraldus sageli paindlikum ja otsustetsüklid kiiremad. Otsused sünnivad tihti kompaktsemas meeskonnas, kus tuleb arvestada ellujäämist konkurentsitihedal kultuuriturul. See tähendab suuremat riski ja vajadust kiiresti kohaneda ning pidevalt leida uusi viise, kuidas publikut kõnetada ja tähelepanu võita. Mõlemas süsteemis tegutsemine on andnud aga teadmise, et hea festival sünnib ikkagi koostöös inimeste vahel, kes seda koos loovad – alates kunstilistest tegijatest kuni tehnilisetoe ja publikuni.

Lõpetuseks – ühe muusika- ja teatriülikooli korraldatava festivali keskmes on kindlasti õppimine läbi praktika. Festival loob üliõpilastele võimaluse siduda oma erialased teadmised ja oskused reaalse lavakogemusega – olgu selleks solistina esinemine, koostöö ansamblipartneritega, lavastuses osalemine või uue teose loomine ja esmaettekanne. See on õppeprotsessi loomulik osa, mis toimub avalikkuse ees ja päris olukorras.

Lisaks täidab festival mõistagi ka kultuurilist rolli. MÜRIAADfest ei ole ainult tudengite lavakogemuse platvorm, vaid ka oluline ühiskondlik kultuuri- ja haridusprojekt. Olgugi et EMTA-s toimub õppetöö kõrval pea aastaringne aktiivne kontserdi- ja etendustegevus, annab festival lühikese aja jooksul kompaktse ülevaate akadeemias toimuvast. See võib olla eriti kõnekas neile, kes kaaluvad tulevikus EMTA-sse õppima asumist. Lõpuks võib öelda, et publik on muidugi tähtis ka siin, eelkõige selleks, et tekiks reaalne kohtumine ja dialoog. Kui looming ei jõua kuulajani, jääb osa teekonnast poolikuks.

Millised ootused ja soovid on Teil selle aasta festivali osas?
Ootan, et festival looks keskkonna, kus üliõpilased saavad turvaliselt, kuid professionaalses raamistikus katsetada, esineda ja kasvada. Et publik tunneks ära selle noorusliku värskuse ja pühendumuse ning tekiks dialoog, milles peegelduvad nii tänane EMTA kui ka tuleviku muusika- ja teatrikultuur.

Soovin, et festival oleks ennekõike sisuline ja tähenduslik kogemus nii esinejatele kui ka publikule. Et üliõpilased saaksid lavale tulla tunnetusega, et nad on osa millestki suuremast – et nende töö ja looming kõnetab, liigutab ja jõuab inimesteni. Samuti loodan, et publik leiab tee akadeemia saalidesse ja avastab eesti heliloojate loomingus midagi uut – või kogeb tuttavat teost värske vaatenurga alt, seekord noorte interpreetide esituses.

Intervjuu autor on Jaanika Vilipo. Artikkel ilmub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ajakirja neljandas numbris (sügis 2025).