10. detsembril Eesti Rahvusraamatukogus toimunud pidulikul autasustamisel tunnustati 2025. aasta parimaid üliõpilaste teadustöid.
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas märgiti ära Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateaduse eriala magistriõppe esimese kursuse üliõpilase Greta-Liisa Aro (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) konkursitöö „Ülevaade Kuldar Singi elukäigust ja helikeele muutumisest“ (juhendaja: Toomas Siitan).
Peapreemia pälvisid Monika Reppo Tartu Ülikoolist humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna doktoritöö eest „Klaas ja selle valmistajad Eestis (ca 1550–1950): arheoloogiline uuring“ eest (juhendajad: Andres Tvauri, Georg Haggrén ja Erki Russow) ning Anu Adamson Dalhousie Ülikoolist loodusteaduste valdkonna doktoritöö „Liitiumioonakude töökindluse ja eluea pikendamine plastkomponentide ja elektrolüüdi lagunemise vähendamise teel“ eest (juhendajad: Michael Metzger ja Jeff Dahn).
„Tänavused konkursitööd näitasid muljetavaldavat küpsust ja ambitsiooni – noored teadlased suudavad ühendada süvitsi mineva analüüsi praktiliste lahendustega, mis kõnetavad kogu ühiskonda,“ ütles Teadusagentuuri juhatuse esimees Anu Noorma. „Rõõmustan, nähes kui julgelt ja loovalt tegeletakse uute ja oluliste probleemipüstitustega. Selline mõtteviis loob tugeva aluse tulevikuteadusele. Loodan siiralt, et saadud tunnustus annab neile andekatele noortele veelgi enam enesekindlust oma teaduslikku teed jätkata – just neid põhjalikke ja uudishimulikke tegijaid läheb Eestil ja maailmal üha enam vaja.“
Kokku jagati tänavu välja 113 erinevat preemiat, millest 56 on riiklikud preemiad ja 57 eripreemiad. Rahalise preemia pälvisid 106 konkursitööd. Komisjonipoolse äramärkimise riikliku tänukirjaga sai 21 tööd. Samuti tunnustati tänukirjaga kõiki esikohatööde ning peapreemia pälvinud tööde juhendajaid.
Riiklikud preemiad anti välja kolmes õppeastmes (rakendus- ja bakalaureuseõpe; magistriõpe; doktoriõpe) ning kuues teadusvaldkonnas (loodusteadused; tehnika ja tehnoloogia; arsti- ja terviseteadused; põllumajandusteadused ja veterinaaria; sotsiaalteadused; humanitaarteadused ja kunstid).
“Konkursile jõudis väga palju tugevaid ja eriilmelisi teadustöid, mis pakuvad oma spetsiifilises erialavaldkonnas praktilisi lahendusi või lihtsalt värsket pilku aktuaalsete küsimuste käsitlemiseks,“ ütles hindamiskomisjoni esimees Uku Lember. „Konkurssi toetab sel aastal palju ministeeriume ja asutusi ning seetõttu saime tunnustada eripreemiatega rohkem töid kui varasemalt. Koos riiklike preemiatega saavad rahalise auhinna 106 üliõpilastööd, mis on üks viiendik kogu konkursile esitatud töödest.”
Eripreemiad andsid välja Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Teaduste Akadeemia president, Eesti Teaduste Akadeemia riigiõiguse sihtkapital, Justiits- ja Digiministeerium, Rahandusministeerium, Kliimaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Riigikantselei, Muinsuskaitseamet, Riigikogu Kantselei, Pere Sihtkapital, Siseministeerium, Välisministeerium, Kapten Uno Lauri Merekultuuri Sihtasutus, Riigi Infosüsteemi Amet ning Integratsiooni Sihtasutus.
Konkursile esitati tänavu 531 konkursitööd, mis jääb samasse suurusjärku varasema aastaga (vrd 2024. a – 540). Enim töid esitati magistriõppe kategoorias (277), järgnesid rakenduskõrgharidus- ja bakalaureuseõppes (185) ja doktoriõppes esitatud tööd (69). Valdkondlikult esitati ka tänavu enim töid sotsiaalteadustes – 177 tööd. Järgnesid humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, kus esitati 108 tööd. Oluliselt on võrreldes 2024. aastaga tõusnud loodusteadustes ning tehnika ja tehnoloogia valdkonnas esitatud tööde arv – vastavalt 103 ja 101 tööd (mullu vastavalt 87 ja 81 tööd).
Tänavusele konkursile esitati teadustöid 20 ülikoolist, mille seas on 7 välisülikooli. Kõige rohkem on preemia saanud teadustöid valminud Tartu Ülikoolis (58 tööd). Järgnevad Tallinna Tehnikaülikool (20 tööd), Eesti Maaülikool (10 tööd) Tallinna Ülikool (7 tööd) ja Eesti Kunstiakadeemia (5 tööd). Rahalise preemia pälvisid ka 2 välisülikoolides kirjutatud teadustööd.
Tänavuse konkursi riiklike preemiate auhinnafond oli 112 900 eurot ja eripreemiate auhinnafond 87 474,78 eurot. Konkursitöid hindas 26-liikmeline erialaspetsialistidest moodustatud riiklik hindamiskomisjon.
Üliõpilaste teadustööde riiklikku konkurssi korraldatakse alates 1991. aastast. Tänavu anti preemiaid parimatele üliõpilastöödele välja juba 34. korda. Konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.
Tutvu kõigi tulemustega: 25 ÜTK tulemused
(fail parandatud 11.12)
Galerii autasustamisest (fotograaf: Mailis Vahenurm)
Allikas: Eesti Teadusagentuur
