Jaan Ross
05.04.1957–18.01.2026

18. jaanuaril lahkus meie hulgast Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia emeriitprofessor, akadeemik Jaan Ross.

Jaan Ross sündis 5. aprillil 1957. aastal Tartus matemaatik Maimo Rossi ning Eesti nüüdisaegse atmosfäärifüüsika rajaja akadeemik Juhan Rossi peres. Omandanud Tartus põhihariduse ning lõpetanud ka Tartu Lastemuusikakooli klaveriklassi, jätkas ta õpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis muusikateooria alal, mille lõpetas 1975. aastal. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lõpetas ta 1980. aastal cum laude muusikateadlase ja pedagoogina. 1988. aastal kaitses Jaan Ross kunstiteaduste kandidaadi väitekirja „Konsonantsuse objektiivsed eeltingimused muusikas“ Leedu Muusika- ja Teatriakadeemias ning 1992. a psühholoogiadoktori väitekirja Turu Abo Akadeemias.

Aastail 1993–1996 oli Jaan Ross Eesti Keele Instituudi teadusdirektor, 1996–1999 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna dekaan, 2003–2006 TÜ kunstide osakonna juhataja. 1993–2015 oli ta TÜ professor ning 1995–2021 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor. 2021. aastal emeriteerus Ross Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast.

Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti Jaan Ross 2003. aastal. Akadeemik Rossi peamiseks uurimisvaldkonnaks oli muusika taju ja tunnetuse ning muusikahelide objektiivse kirjeldamisega seotud probleemid.

Jaan Ross oli mitmete Eesti ja välismaa teadusühingute liige. 2009–2018 oli ta Euroopa Kognitiivsete Muusikateaduste Ühingu (ESCOM) juhatuse liige ning 2009–2015 Eesti ülikoolidevahelise kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli juht. Samuti oli ta ajakirjade Musicae Scientiae, Journal of Interdisciplinary Music Studies, Res Musica, Studia Metrica et Poetica ja Akadeemia ning Proceedings of the Estonian Academy of Sciences toimetuskolleegiumi liige.

Jaan Ross avaldas umbes 200 teaduspublikatsiooni, oli mitmete magistri- ja doktoritööde juhendajaks, oponeerinud ja eelretsenseerinud doktoriväitekirju Cambridge’i, Yorki, Tartu, Tallinna, Tampere ja Helsingi ülikoolis ning Leedu Muusika- ja Teatriakadeemias. Jaan Ross on tõlkinud eesti keelde erialast ja vene kaasaegset ilukirjandust (Vladimir Voinovitš, Andrei Gelassimov, Jevgeni Griškovets, Mihhail Šiškin, Andrei Ivanov, Marina Palei, Viktor Pelevin ja Vadim Bžegovski). 2023. aastal ilmusid Jaan Rossi memuaarid „Inimesed muutuvas ajas“.

Akadeemik Rossi tööd on tunnustatud Eesti Heliloojate Liidu muusikateaduse aastapreemiaga (1992), Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemiaga (2001 ja 2020) ning Eesti Muusikanõukogu aastapreemiaga (2007). 2001. aastal autasustati teda Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi teenetemärgiga.

Jääme tänutundega mäletama head sõpra ja kolleegi. Avaldame sügavat kaastunnet lähedastele.

Jaan Rossi ärasaatmine toimub laupäeval, 31. jaanuaril kell 12.00 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis. Uksed avatakse hüvastijätuks kell 11.30. Lilli ja pärgi palutakse mitte tuua.

—

Selle nädala algus tõi kurva sõnumi, et raskete terviseprobleemide tõttu on lahkunud hea kolleeg akadeemik Jaan Ross. Viimastel aastatel küll aktiivsest õppetööst taandunud emeriitprofessorina panustas Jaan endiselt teadusprojektidesse, kirjutas memuaare, tõlkis, osales Zoomi koosolekutel ja käis kolleegide sünnipäevadel. Loomulikult külastastas ka kontserte (ei pidanud paljuks sõita hea kontserdi nimel mõnda teise riiki), mille muljeid jagas sotsiaalmeedias. Täieliku ülevaate kõigist tema sadadest teaduspublikatsioonidest, preemiatest ja saavutustest leiab kergesti internetist.

Jaan Ross oli muusikapsühholoog. Mis aga on muusikapsühholoogia, ei ole paari sõnaga vastatav. Raamatukogu riiulitel on mitmeid teoseid, kus sõnad “muusika” ja “psühholoogia” on pealkirjas toodud, ent juba sisukord reedab erinevusi, mis eelkõige tulenevad raamatu autori akadeemilisest taustast, huvidest ja muidugi isikust endast. Jaan Ross ei ole kunagi teinud saladust sellest, et tema 2007. aastal ilmunud raamatu “Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast” pealkiri parafraseerib Adorno teost “Kaksteist teoreetilist loengut muusikasotsioloogiast”. Kuigi mitmekülgset Adornot peetakse muusikaga seoses eelkõige filosoofiks, oli just Ross Adorno seisukohtade eestindajaks esmalt läbi oma psühholoogiakursuste ja nimetatud õpiku ning seejärel tõlkides 2019. aastal eesti keelde Adorno “Uue muusika filosoofia”. Südamelähedased olid talle keele ja muusika seoseid käsitlevad uurimisküsimused. Pooleli jäigi töö prof. Allan Vurma töörühmas, mis keskendub klassikalises stiilis laulmise tekstiselgusele.

Jaan Ross on nende seas, kes aitasid viia Eesti teaduse maailma mõjukuse tippu tehes koostööd maailma tippteadlastega, kelle seas torkab Ilse Lehiste eriti silma. Jaan oli ka mitmete tänaste muusikateadlaste väitekirjade juhendaja. Seda tööd tegi ta põhjalikult ja südamega, märkas tudengite teadlasepotentsiaali nii mõnigi kord enne teisi, panustas nende töösse ja oli olemas.

Kuuludes Euroopa Kognitiivsete Muusikateaduste Ühingu (ESCOM) juhatusse, oli Jaanil võimalus suunata ka muusikapsühholoogia institutsionaalset arengut, rõhutades sealjuures valdkonna interdistsiplinaarsust ja rahvusvahelisust. Eesti siseselt oli ta hea koostööde looja ja hoidja, algatades näiteks kultuuri- ja kunstiteaduste doktorikooli ning tuues EMTA võrdse partnerina Eesti-uuringute tippkeskusesse suurte ülikoolide kõrvale.

Jaan rõhutas, et teadust tuleb teha rõõmuga  ja kahe jalaga maa peal, mitte ülemäärase sõnavahuga. Ajalooline kohamälu oli talle oluline. Kes Jaani tundsid, kogesid kindlasti seda, et ükskõik, millisel teemal temaga juttu alustasid, pani ta selle esmalt paika geograafiliselt, reeglina mainides ära, kas ja millal täpselt on ta isiklikult kõnealust kohta külastanud, mida seal nägi ja koges ja millises seisukorras on teed, mis sinna viivad (Jaan, muuseas, nautis ka autojuhtimist).

Jaan elab edasi mälestustes.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Eesti Muusikateaduse Selts
Eesti Teaduste Akadeemia
Tartu Ülikool