Marcelo Chacur Politano kaitseb 2. juunil kell 11.30 ruumis A-402 filosoofiadoktori (muusika) kraadi taotlemiseks tööd:
“Composing and Analysing with Idiomatic and Idiosyncratic Resources in a Hybrid Intercultural Musical Environment”.
Juhendaja: prof Kerri Kotta, PhD
Oponent: Dr. Wei-Ya Lin (Viini Muusika ja Etenduskunstide Ülikool)
Doktoritööga on võimalik tutvuda SIIN ning trükisena EMTA raamatukogus.
Töö lühikokkuvõte:
Käesolev loomeuurimus keskendub rahvamuusika ja klassikalise muusika praktikate vastastikmõjule vaadelduna läbi isikliku heliloojakogemuse. Uurimuse eesmärgiks on kujundada algupärane lähenemine interkultuurilisele muusikakompositsioonile ja selle analüüsile. Selle uurimusega proovitakse heita valgust küsimusele, kuidas muusikateoses avalduvad idiomaatilised ja idiosünkraatilised elemendid aitavad analüütilise tööriistadena mõtestada ja struktureerida interkultuurilise muusikateose liminaalset raamistikku. Peamiseks eesmärgiks on tuvastada strateegiad helilooja ning rahva- ja klassikalise muusika interpreetide koostöiseks loometegevuseks.
Uurimus põhineb neljal juhtumiuuringul, milles kasutatakse Eestist, Soomest ja Brasiiliast pärit instrumente nagu berimbau, viola caipira, Brasiilia ja Lõuna-Ameerika pífano- ja quenaflöödid, Eesti kannel, nii Eestis kui ka Soomes levinud pitkähuilu (pikkvile) ning Soome kantele. Nende teoste loomeprotsessis toimib liminaalsus ehk lävepositsioon rahvamuusika ja klassikalise muusika praktikate vahel, võimaldades uute hübriidsete vormide teket.
Uurimistöö olulisim panus on teose idiomaatiliste ja idiosünkraatiliste aspektide kontseptsiooni arendamine ja rakendamine analüütilise vahendina mainitud juhtumiuuringutes. Konkreetsete teoste analüüsimisel selgitatakse selle mehaanilisi idiomaatilisi elemente (instrumendi füüsilised omadused) ja kultuurilisi idiomaatilisi elemente (muusikalised traditsioonid) koos idiosünkraatiliste elementide või aspektidega (teadmusbaas ja referent). Viimasten kaudu avalduvad unikaalsed esitaja- ja heliloojaspetsiifilised ideed, tehnikad ja uuendused, mis on integreeritud Rossi ICRM-raamistikku (2016). See täiendus võimaldab heliloojal täpsemalt väärtustada üksikute esitajate panust ja hallata loomeprotsessi interkultuurilises kontekstis.
Antud uurimistöös leiab kajastamist ka eetiline raamistik, mis põhineb vastastikusel austusel ja läbipaistvusel. See raamistik tagab, et autorlust ja tunnustust austatakse alati, ning iga esitaja panust kajastatakse lõpptulemuses. See on eriti oluline teoste puhul, millele rakenduvad leviga seotud kaubanduslikud ja autoriõigusi puudutavad küsimused. Pakutud metoodikat ja eetilist raamistikku saaks eriti tulemuslikult rakendada mitmesugustes pedagoogilistes kontekstides, mis hõlmavad potentsiaalset interkultuurilist kunstilist koostööd ja õpetamist.
