22. ja 23. oktoobril toimuvad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias MÜRIAADfesti raames rahvusvahelise CreaTeME projekti töötoad, mis lõpevad kontserdiga akadeemia black box’is. CreaTeME (Creative use of Technologies in Music Education) on Norra Agderi Ülikooli juures tegutsev muusikahariduse tippkeskus, mille eesmärk on edendada digitehnoloogiate loovat kasutamist muusikaõppes. Tallinnas toob projekt kokku Norra elektroonilise muusika üliõpilased ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia erinevate erialade üliõpilased, kes katsetavad koos live-sämplimise ja -remiksimise võimalusi. Töötubasid juhendab üks live-sämplimise pioneere, Norra muusik ja produtsent Jan Bang, kellega rääkisime elektroonilise ja akustilise muusika ühendamisest ning sellest, mida võiks tehnoloogia pakkuda tuleviku muusikaharidusele.
Kuidas kirjeldaksite 23. oktoobri kontserti inimesele, kes pole live-sämplimisega kunagi kokku puutunud? Mida saab publik laval näha ja kuulda?
Selleks peaksin kõigepealt vist selgitama, mida live-sämplimine üldse tähendab. 1990. aastate keskpaigas hakkasin kontsertidel teiste muusikute mängitud helisid reaalajas salvestama, töötlema ja kasutama neid improvisatsiooni materjalina. Tõin nii-öelda salvestusstuudio lavale. Seda nimetangi live-sämplimiseks.
Aga tulles 23. oktoobri kontserdi juurde, on raske öelda, milliseks see täpselt kujuneb. Oleme CreaTeME projektiga korraldanud töötubasid mitmel pool maailmas, ühendades elektroonilisi vahendeid akustiliste instrumentide ja improvisatsiooniga. Arvestades siinsete muusikute ja meiega saabuvate üliõpilaste taset, usun, et sellest tuleb midagi väga põnevat.
Töötubades osalevad erinevate erialade üliõpilased, kellest mõnel ei pruugi olla live-sämplimisega varasemat kokkupuudet. Millest te nendega alustate?
Alustan ühisest musitseerimisest. Klassikalise muusika interpreetidel on sageli lihtsam katsetada midagi uut, kui nad saavad seejuures toetuda neile tuttavale nooditekstile. Näiteks korraldasime hiljuti Agderi Ülikoolis töötoa, kus osalesid klassikaline keelpillikvartett ja elektroonilise muusika üliõpilased. Kvartett esitas kõigepealt ühe kohaliku helilooja teose, mille käigus kaks elektroonilise muusika üliõpilast salvestasid nende mängust katkendeid. Seejärel töötlesid nad salvestatud materjali ning lõime koos kvartetiga selle põhjal uue, umbes kümneminutilise esituse.
Kõige huvitavam oli näha, kuidas klassikalised muusikud hakkasid teistmoodi kuulama. Nad võtsid elektroonilise muusika üliõpilaste poolt pakutud ideed omaks ja lisasid neile omalt poolt uusi mõtteid. Kuna kogu protsess lähtus algsest partituurist, oli neil lihtsam sellesse sisse elada.
Mida soovite, et meie üliõpilased nende kahe päeva jooksul õpiksid? Kas olulisemad on tehnilised oskused või uued võimalused koos musitseerimiseks?
Kindlasti viimane. Kõige tähtsam on muusika. Elektroonilise muusika esitaja jaoks võib töövahendiks olla arvuti või mõni muu seade, klassikalise muusiku jaoks viiul, puhkpill, kannel või hääl. Aga instrument pole iseenesest oluline, tähtis on see, mida me sellega üheskoos luua suudame.
Olen aastaid töötanud nii klassikaliste muusikute kui ka suurepäraste improvisaatoritega ega tee erinevatel muusikastiilidel põhimõttelist vahet. Elektroonika avab lihtsalt uusi võimalusi helidega töötamiseks. Kui klassikalised interpreedid avastavad, et nad ei pea piirduma ainult muusika ornamenteerimisega, vaid saavad ise aktiivselt loomises osaleda, juhtub midagi väga erakordset.
Kui palju saab sellise projekti lõppkontserti ette planeerida?
Võiksime seda teha, aga minu meelest oleks see viga! Oluline on, et kõik sünniks just selles hetkes. Aga kontserdi kujunemisel on muidugi suur roll muusikutel, kellega koos töötame.
CreaTeME keskendub tehnoloogia kasutamisele muusikahariduses. Mida võiks selline projekt Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiale pikemas perspektiivis anda?
Minu meelest võiks klassikalise muusika haridus olla vähem konservatiivne. Paljudes muusikakõrgkoolides õpetatakse endiselt üsna sarnaselt – väga akadeemiliste õppekavade järgi. Aga miks ei võiks klassikalise muusika üliõpilased õppida rohkem improvisatsiooni, heliloomingut ja elektrooniliste vahendite kasutamist?
Sõna „helilooja“ võib tunduda noorele muusikule hirmutav – justkui oleks helilooming midagi, millega tegelesid ainult sada või kakssada aastat tagasi elanud suurkujud. Aga loomulikult võivad ka nemad ise muusikat luua! Peame andma noortele muusikutele võimalikult mitmekülgse ettevalmistuse. Lõppude lõpuks pääseb vaid väike osa lõpetajatest orkestritesse ja veel vähematest saavad solistid. Seetõttu on oluline, et noored muusikud oskaksid olla paindlikud.
Loodan väga, et koostööst Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga kujuneb midagi pikaajalisemat. Mitte nii, et tuleme kokku selleks üheks projektiks, vaid et saaksime jätkata mõttevahetust ka tulevikus.
20.–24. oktoobrini toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia esindusfestival MÜRIAADfest, mis annab ülevaate akadeemia mitmekülgsest loomingulisest tegevusest. Viie päeva jooksul jõuavad publiku ette kontserdid, etendused, vestlused, avatud tunnid ja proovid ning teised ettevõtmised, milles osalevad akadeemia üliõpilased, õppejõud ja külalisesinejad. Festival pakub võimalust tutvuda tulevaste muusikute ja näitlejate loominguga ning saada osa Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia igapäevasest loometööst.
Kontsert „CreaTeME International“ – 23. oktoobril kell 19.00 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia black box’is. Esinevad Jan Bang (elektroonika, Norra), Alessandra Bossa (elektroonika, Itaalia), Ingolv Haaland (klaver, Norra), EMTA tudengid.
Kontsert on tasuta!
