MÜRIAADfesti kontserdil „Tudengite lood“ jõuab publiku ette värske uudislooming, mis on sündinud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilaste koostöös. Noored heliloojad on kirjutanud teosed noortele interpreetidele ning saanud nendega kogu loomeprotsessi vältel vahetult suhelda. 22. oktoobril kõlavad kammersaalis Angeline Abigail Saputro, Aino Rahel Aimla, Seyed Reza Kazazi ja Erik Rauki teosed. Rääkisime saksofoni eriala üliõpilase Elisabeth Pae ja heliloomingu üliõpilase Erik Raukiga sellest, kuidas muutub uus teos proovide käigus ning mida saavad helilooja ja interpreet teineteiselt õppida.
Kontserdi „Tudengite lood“ keskmes on noorte heliloojate ja interpreetide koostöö. Mida annab selline tööviis teile kummalegi – Elisabethile interpreedi ja Erikule helilooja vaatenurgast?
Elisabeth: Minu jaoks on kõige väärtuslikum võimalus heliloojaga kogu protsessi vältel vahetult suhelda ning oma teadmisi ja mõtteid jagada. Proovides muutub teos pidevalt ning interpreedina on põnev näha, kuidas noodipaberile kirjutatu hakkab päriselt kõlama ja selle käigus edasi areneb.
Eriti oluline on selline koostöö uue saksofonimuusika puhul. Helilooja ei pruugi alati kõiki pilli võimalusi ja eripärasid tunda ning vahetu suhtluse kaudu saab leida lahendusi, mis toimivad nii muusikaliselt kui kõlavad ka pillil hästi.
Erik: Heliloojana on minu jaoks oluline interpreete kuulata ja nende mõtetega arvestada. Kui olen oma ideedes liiga kinni ega arvesta mängijate ettepanekuid, ei saa ka nemad tunda, et on teose kujunemisesse oma panuse andnud. Interpreet tunneb oma pilli väga hästi ning märkab sageli asju, mida helilooja ise kirjutamise käigus ei märka.
Elisabeth, mida tähendab interpreedile päris uue teose ettevalmistamine, kui puuduvad varasemad salvestused ja esitustraditsioon, millele toetuda?
Elisabeth: Olen harjunud uut teost õppides kuulama erinevaid esitusi ja neist inspiratsiooni saama. Seekord seda võimalust ei olnud ning saime alustada täiesti puhtalt lehelt.
Esitan kontserdil Angeline Abigail Saputro teost „You First… No, You!“ altsaksofonile, baritonsaksofonile ja klaverile. Proovides oleme kõik toonud teosesse oma mõtteid ning helilooja on olnud meie ettepanekutele väga avatud. See annab interpreedina suure vabaduse ise otsida, kuidas teos kõlada võiks.
Kui palju said interpreedid mõjutada seda, milliseks teos kujunes?
Elisabeth: Enne kirjutamise alustamist saime heliloojaga kokku ja tutvustasime talle oma pillide võimalusi ning eripärasid. Ta arvestas isegi konkreetsete mängijate tugevustega, et neid teoses esile tuua. Ka proovide käigus tekkis loomulikult mõningaid muudatusi, mille helilooja hästi vastu võttis. Nii oleme saanud teose kujunemisse päris palju panustada.
Mida annab selline kogemus muusikaõpingutele, mida tavapärases õppetöös ei pruugi kogeda?
Elisabeth: Eriline on juba võimalus olla teose esmaesitaja. Interpreedina saan olla esimene, kes kujundab selle kõla ja tõlgenduse. Huvitav on näha ka seda, kuidas teine üliõpilane minu pilli ja selle võimalusi tajub. Minu arvates võiks iga interpreet seda vähemalt korra kogeda.
Erik, milline sinu teos kontserdil kõlab ja kust selle idee alguse sai?
Erik: Kontserdil kõlab minu teos „Prélude et valse“. Selle algversiooni kirjutasin veebruaris varalahkunud lahkunud sõbrale, viiuldaja Elbe Reiterile. Algselt oli teos mõeldud viiulile ja klaverile, kuid esitusele see tookord ei jõudnud. Suve alguses otsustasin teose uuesti ette võtta ning tekkis mõte asendada klaver akordioniga. See muutis teost päris palju. Muutsin viiulipartiid, et see sobiks paremini akordioni kõlaga, kirjutasin ümber varasema klaveripartii ja lisasin uusi lõike. Nii sai teos järk-järgult täiesti uue ilme.
Vormilt on teos üsna traditsiooniline: aeglasele prelüüdile järgneb valss. Prelüüd otsib pidevalt helistikulist lahendust ja põhineb dissoneerivatel intervallidel. Valsi keskmes on aga G-noot, mille ümber kogu osa justkui tantsib. Teos lõpeb kiire koodaga, milles tulevad tagasi motiivid nii prelüüdist kui ka valsist.
Kui algversioonis oli akordioni asemel klaver ning Sa polnud varem akordionile kirjutanud, siis mida pidid koostöös mängijatega teoses muutma?
Erik: Algne partii oli väga klaveripõhine ja kõige keerulisem oli leida viis, kuidas muuta see akordionipäraseks. Tegin septembris koostööd akordionistidega, kellelt sain palju nõu nii sõrmestuse kui ka erinevate kõlaliste võimaluste kohta. Selliseid asju ei saa õppida ainult helilooja käsiraamatust – mängija tunneb oma pilli võimalusi ja piiranguid palju põhjalikumalt.
Interpreetide tagasiside mõjutab alati mu edasisi otsuseid. Heliloojana olen teosega nii kaua koos elanud, et võin mõne mittetoimiva kohaga töö käigus lihtsalt ära harjuda. Interpreet tuleb värske pilguga ning oskab kohe välja tuua, kui miski ei tööta, ja sageli ka pakkuda lahenduse, mis toimiks paremini. Selles ongi koostöö suur väärtus.
20.–24. oktoobrini toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia esindusfestival MÜRIAADfest, mis annab ülevaate akadeemia mitmekülgsest loomingulisest tegevusest. Viie päeva jooksul jõuavad publiku ette kontserdid, etendused, vestlused, avatud tunnid ja proovid ning teised ettevõtmised, milles osalevad akadeemia üliõpilased, õppejõud ja külalisesinejad. Festival pakub võimalust tutvuda tulevaste muusikute ja näitlejate loominguga ning saada osa Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia igapäevasest loometööst.
Kontsert „Tudengite lood“ – 22. oktoobril 2026 kell 19.00 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammersaalis. Esinevad Elisabeth Pae (altsaksofon), Nikita Masjukov (baritonsaksofon), Laura Sofia Bonilla Pedraza (viiul), Uliana Skytsko (viiul), Annette Nahkur (viiul), Diego Gil Amaris (tšello), Loo Arukask (tšello), Diāna Katiņa (akordion), Albert Woelke (akordion), Magnus Saar (klaver)
Sissepääs tasuta!
