Ilmunud on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Eesti Muusikateaduse Seltsi teadusajakirja Res Musica 17. number, mis käsitleb muusikateatrit ja muusikat teatris ning kajastab seeläbi olulisi nihkeid teatri- ja muusikateaduse paradigmas. Numbri koostasid Kristel Pappel ja Madli Pesti. Ajakirja elektrooniline versioon on kättesaadav tasuta.

Res Musica 17 põhineb suuresti Eesti Teatriuurijate ja ‑kriitikute Ühenduse novembris 2023 toimunud aastakonverentsi ettekannetel. Suundumused nüüdisteatris nõuavad teatriteadlastelt järjest rohkem tegelemist muusikaliste mõistetega, muusikateadlased omakorda leiavad töövahendeid teatriteaduse tööriistakastist. Uued kesksed mõisted on muusikalisus, helimaastik ja muusikaliseks muutmine.

Muusikalisust, muusika ja helide toimimist sõnateatris käsitlevad oma artiklites Hedi-Liis Toome, Anneli Saro, Luule Epner ja Piret Kruuspere. Liis Kibuspuu vaatleb performance’i-kunsti muusikateatri võtmes. Kerri Kotta uurib muusika ja teatri suhet Semperi-Ojasoo-Eltsi lavastuses „Macbeth“ ning Madli Pesti ja Kristel Pappel käsitlevad muusika funktsioone Eesti Draamateatri lavastuses „Vend Antigone, ema Oidipus“. Veeda Kala ja Marju Raju kirjutavad ooperilauljate tekstiselgusest. Numbrit raamistavad Aurora Ruusi artikkel heliteose autonoomia ideest ning Aleksandra Dolgopolova tekst 17.–18. sajandi muusiku David Kellneri tegevusest ja temaga seotud erilisest pillist cembal d’amour’ist. Numbris leidub ka intervjuu heliloojate Helena Tulve ja Tatjana Kozlova-Johannesega.

Lisaks sisaldab aastaraamat järelehüüet kauaaegsele kolleegiumi liikmele Avo Sõmerile, seitset raamatuarvustust ning Eesti Muusikateaduse Seltsi sündmuste kroonikat. Artiklid on eesti keeles ingliskeelsete resümeedega.

Ajakirja saab tasuta lugeda veebist ja füüsilisel kujul osta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia e-poest.