2024. aasta kujunes Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiale uurimistoetuste taotlemisel vägagi edukaks – 13 juhtiva asutuse või parterina esitatud taotlusest (mh neli Euroopa Komisjonile) said rahastuse tervelt viis.

Kõige olulisemaks saavutuseks võib pidada Eesti Teadusagentuuri 962 000 euro suuruse kogumahuga 5-aastase rühmagrandi võitmist humanitaaria valdkonna uurimistoetuste väga tihedas konkurentsis. Vanemteadur Žanna Pärtlase juhtimisel alustav projekt käsitleb setode etnogeneesi ja kultuurilisi suhteid idapoolsete soomeugrilastega etnomusikoloogia uurimisandmete valguses. Uurimisrühm ja kasutatav metoodika on interdistsiplinaarsed, sünteesides etnomusikoloogia, kultuuriantropoloogia ja folkloristika lähenemisi ning kaasates kolme uurijat ka Eesti Kirjandusmuuseumist. Projekti tulemusena valmib kaks monograafiat ja mitmeid teadusartikleid.

Kultuuriministeeriumi aastase uurimistoetuse said kaks projekti. Professor Toomas Siitani projekti “Arvo Pärt: oma hääle leidmine (1958–1979)” eesmärgiks on koostada helilooja loometeed analüüsiva monograafia esimene osa, mis hõlmab tema kujunemist ja tegevust kuni emigreerumiseni aastal 1980. Pärdi loomingulise käekirja kujunemist on kavas analüüsida Eesti kultuurielu laiemas kontekstis, võttes aluseks Arvo Pärdi Keskuse  mahuka arhiivi. Pärdi 90. juubeliaasta tähistamiseks korraldatakse keskuse ja akadeemiakoostöös oktoobris konverents, mis toob kohale ka rahvusvahelised Pärdi uurijad.

Vanemlektor Sten Lassmanni juhitav uurimisrühm (lektorid Maksim Štšura ja Aare Tool, emeriitprofessor Mart Humal, magistrant Carolin Krajnak) on võtnud ambitsioonika eesmärgi luua 2025. aasta jooksul kaasaegne süstematiseeritud andmestik ning spetsiifilised metodoloogilised alused Heino Elleri loomingu temaatilis-bibliograafilise kataloogi koostamiseks. Projekti tulemusi on plaanis edaspidi rakendada Elleri helitööde temaatilis-bibliograafilise kataloogi loomiseks, helilooja monograafia kirjutamiseks ning kogutud teoste väljaandmiseks. Projekt viiakse ellu koostöös Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi, Eesti Rahvusraamatukogu ja Lausanne’i Föderaalse Polütehnilise Instituudiga.

Kultuuriministeeriumi loovuurimuste taotlusvoorus saatis edu kaht loovuurimuslikku projekti, mis  käivitusid juba eelmise aasta novembris ja kestavad käesoleva aasta lõpuni. Vanemlektor Kristi Kapteni, loovuurimuse lektori Theodore Parkeri ja hiljuti EMTA-s loovuurimusliku doktoritöö kaitsnud Vittoria Ecclesia projekt keskendub uut tüüpi esinemisformaadi väljatöötamisele, mille keskmes on elavas esituses kammermuusika ning mis toob sisse erinevat laadi interaktiivset suhtlust publiku ja esineja vahel. Formaadi loomisel on eeskujuks ajalooline salongikultuur. Aktiivselt tegutsev dirigent, EMTA külalisteadur Mihhail Gerts ja professor Kerri Kotta koostöös Eesti Kunstiakadeemia doktorandi ja animaatori Martinus Klemetiga uurivad oma projektis viise, kuidas vahendada animatsiooni kasutades Eduard Tubina muusikat eelteadmisteta kuulajatele.

Rohkem infot Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teadusprojektide kohta siit.