18. oktoobril toimusid Berliin-Brandenburgi Teaduste Akadeemia Einsteini saalis juba 13. korda Kotzebue-kõnelused ehk rahvusvaheline August von Kotzebue konverents, mille korraldajad on Harry Liivrand ja prof Kristel Pappel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast.

Kõrgetasemelisel interdistsiplinaarsel konverentsil esinesid ettekannetega Eestist veel peale eelnimetatute Jaan Undusk Underi-Tuglase Keskusest ja Kairit Kaur Tartu Ülikoolist, Saksamaalt oli viis ettekannet (Klaus Gerlach, Bettina Bartz, Zenaida des Aubris, Monique Bernard, Anna Ananieva-Rolf Haaser). Konverentsi avasid kõnedega Berliini akadeemia president Christoph Markschies, akadeemia liige Conrad Wiedemann ja Eesti suursaadik Saksamaal Marika Linntam, lõpukõne pidas aga August von Kotzebue järeltulija Georg von Kotzebue Münchenist. Mõttevahetuses osalesid teiste seas endised Saksamaa suursaadikud Eestis Henning von Wistinghausen ja Christoph Eichhorn.

Konverentsidel käsitletakse Eestis elanud ja töötanud ning Tallinnas asjaarmastajate teatri asutanud maailmakuulsa saksa näitekirjaniku, romanisti, ajakirjaniku, diplomaadi ja estofiili August von Kotzebue (1761–1819) loominguga seotud mitmekülgseid teemasid.

Tänavuse konverentsi keskmes olid naised: naistegelased kirjaniku teostes, kirjandusega tegelevad naised Kotzebue perekonnas, Kotzebue kohatud naisnäitlejad  Euroopa lavadel ja Tallinna teatris. Samuti vaadeldi võrdlevalt Eduard Vilde ja Kotzebue reise, Kotzebue rahvusvahelist kirjavahetusi ning Kotzebue retseptsiooni väliseesti kirjandusteadlaste töödes.

Eesti ja Saksa humanitaarteadlasi ühendavaid Kotzebue-kõnelusi korraldatakse alates 2012. aastast vaheldumisi Berliinis ja Tallinnas, need algatas tollane Eesti saatkonna kultuuriatašee (2011–2016) Harry Liivrand. Berliini akadeemias on varem kahel korral korraldatud Kotzebue-kõneluste artiklikogumike pidulikke esitlusi ja kahe aasta eest ka XI konverents. Järgmine konverents tuleb oktoobris 2025 Tallinnas.