Teisipäeval, 11. veebruaril toimub Tartu Ülikooli raamatukogus Eesti doktorikooli karjäärikonverents „Doktorikraadi väärtus tööturul“, kus doktorikraadi omandanud tippspetsialistid ja veel õppivad doktorandid arutlevad selle üle, millist lisaväärtust doktoriõpe pakub.
Eestis saab doktorikraadi aastas veidi üle 200 inimese. Lõpetanutest 86% asub kaitsmise järel Eestis tööle juhi või tippspetsialisti ametikohale.
Doktoriõpet nähakse liiga sageli üksnes ettevalmistusena teadlase või õppejõu karjääriks. Ometi on see teadustööpõhine ja individuaalne õppevorm, mille eesmärk on välja koolitada iseseisev mõtleja, kes saab hakkama oluliste probleemide sõnastamise, nende nutika lahendamise ning meeskondade ja projektide juhtimisega. Need oskused võimaldavad luua uusi teadmisi ja neid targemini kasutada. Sel moel on doktorikraadiga teadlaste ja inseneride osakaal kogu tööealises elanikkonnas tihedalt seotud riigi üldise innovatsioonivõimekusega.
Eestis 2022. aastal toimunud doktoriõppereform tõi mitu olulist muudatust, mis lahendas doktoriõppe varasemad kitsaskohad. Reformi tulemusena on doktorandil võimalik läbida oma õpingud kiiremini ja minna seejärel ilma suurema viivituseta tööturule. Üks kaalukamaid muutusi oli doktorantide tunnustamine karjääri alustavate teadlastena, millega kaasneb riigieelarvelistel kohtadel nooremteaduri ametikoht ja palk. Sarnaseid näiteid on Euroopas vähe. Samuti on nüüd võimalik valida teadmussiirdedoktorantuur, kui doktorandi ülikoolivälist tööalast tegevust on võimalik tema õpingutega ühildada.
„Tartu Ülikooli näitel saab kinnitada, et ettevõtted ja avaliku sektori asutused tunnevad huvi sel moel oma töötajate kvalifikatsiooni parandamise vastu. Ülikooli teadmussiirdedoktorantuuri partnerite seas on nii IT-sektori kui ka suurhaiglate esindajaid. See on julgustav algus, kuid näeme, et doktorikraadi väärtuse selgitamine väljaspool ülikoole ja teadusasutusi vajab siiski veel tööd,“ ütles Tartu Ülikooli teadusprorektor Mari Moora.
Inspiratsioon praegusele ja tulevasele doktorandile
Eesti ülikoolid on pööranud järjest enam tähelepanu tööalast konkurentsivõimet suurendavate oskuste arendamisele doktoriõppes ja teadustöö tegemise käigus, samuti doktorandi karjääriplaneerimisele. Just see on ka juba teist aastat toimuva doktorantide karjäärikonverentsi eesmärk.
Tänavusel konverentsil tuleb jutuks, mida doktoriõpe pakub ja kuidas see mõjutab edasisi karjäärivalikuid. Avaettekannetes vaatavad haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ning Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliiniku juht Kristiina Rull tagasi oma kraadi omandamisele ja karjääri kujunemisele.
Järgneb kaks arutelu, millest esimeses saavad sõna praegused doktorandid, et vestelda doktoriõppega seotud proovikivide ja oma tuleviku teemal. Teises vestlusringis meenutavad doktorikraadiga juhid, ettevõtjad ja tippspetsialistid, kuidas doktoriõppes omandatu neid nende karjääris on toetanud ning milline mõju on sel olnud nende valikute tegemisel.
Päeva juhib Eesti Rahvusringhäälingu kultuuriajakirjanik Joonas Hellerma.
Karjäärikonverentsi ajakava leiab Eesti doktorikooli kodulehelt.
Aruteludes osalevad ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorant Veeda Kala ning 2022. aastal teatrikunsti erialal doktorikraadi omandanud Maarja Mitt-Pichen.
Allikas: Tartu Ülikool