Väljavõte artiklist “Rakenduskõrgkoolid pelgavad reformituultes hääbumist”
Õpetajate Leht, Sirje Pärismaa, 4. sept 2015
Kuidas suhtute võimalikku struktuurimuutusse?
Volli Kalm, TÜ rektor
Struktuurimuutuste asemel peaks esmalt keskenduma raportis sõnastatud põhieesmärgile – vaja on tõsta kõrghariduse ja teaduse kvaliteeti ning konkurentsivõimet avatud maailmas. Selle eesmärgiga saab ainult nõus olla. Diskuteerida võib ja diskuteerima peab tegevuse üle, mida selleks ette pannakse. Soovitatud muutused on ainult üks osa raportis pakutud tegevusest piiratud ressursi (inimesed, raha, infrastruktuur) koondamiseks ja senisest tõhusamaks kasutamiseks. Sama üldeesmärki kannavad soovitused vähendada õppetöö dubleerimist, tõsta teaduse baasrahastust, ühiselt vahendada ülikoolide teadustulemusi ettevõtlusse ja tööstusse, luua sihtotstarbelised stipendiumid. Pakutud struktuurimuutused on üldeesmärki silmas pidades mõistetavad ja enamasti ka vajalikud, kui analüüsist just vastupidine ei selgu. Hoolimata tõsiasjast, et ühendatavatena pakutud asutustes on palju väga hea tasemega akadeemilisi töötajaid, on võimalike ühendamistega seoses ülikoolidel esialgu ainult palju tööd ja muret. Aga meil on selliste protsessidega pikk ja lõpptulemusena positiivne kogemuspagas. Eri aegadel ülikooliga ühinenud asutused jätkavad ülikooli koosseisus silmapaistvalt heal akadeemilisel tasemel sisuga.
Tiit Land, TLÜ rektor
Meil on teiste Tallinna kesklinnas tegutsevate avalik-õiguslike ülikoolidega head koostöösidemed, käsil on ühisõppekavade väljatöötamine. Samas pole mitme õppeasutusega, keda lõppraport meiega ühes keskuses näeb, sel teemal kordagi juttu olnud.
Enne edasiste otsuste tegemist tuleb asjaosalised kokku kutsuda. On ju eduka liitumise eeldus ühine selge arusaam, milleks liitutakse, mis paremaks muutub, aga ka valmisolek rasketeks otsusteks – seda on näidanud just lõppevad struktuurimuudatused TLÜ-s.
Meie muudatuste sihid kattuvad suures osas raportis toodutega: 1. septembrist alustab senise 23 asemel tegevust kuus suurt ülikooli fookusvaldkondadele tuginevat instituuti, jätkavad kolledžid Haapsalus ja Rakveres. Nii soovime vähendada dubleerimist ülikoolis, koondada ressursse ning arendada interdistsiplinaarseid tulevikku suunatud erialasid. Muuhulgas arendame uut, terve ja jätkusuutliku eluviisi fookusvaldkonda, mille puhul eeldame koostööd teiste tervise valdkonna teadus- ja õppeasutustega.
Jaak Aaviksoo, TTÜ rektor
On selge, et Eesti kõrgharidus ja teadus vajavad jätkuvaid muutusi, kui soovime olla konkurentsivõimelised ja pakkuda oma üliõpilastele parimat haridust. Ega meil õieti valikut olegi – elame avatud maailmas ja kui kohalik tase ei rahulda, minnakse mujale. Oki paljude ekspertide arvamustele tuginev raport on andnud asjakohaseid soovitusi, mida tuleb tõsiselt kaaluda ja TTÜ kavatseb seda teha. Samas pole struktuurimuutused mitte eesmärk, vaid vahend tulemuseni jõudmiseks: kuratoorium näeb TTÜ-d usaldusväärse partnerina Põhjamaade tehnikaülikoolide peres. Seega eeldavad muutused nende kogemusest õppimist ja nõudmiste taseme ühitamist. Sellest sihist pole võimalik taganeda. TTÜ, aga ka meie partnerid väljaspool ülikooli võivad vaid võita sisemistest ümberkorraldustest ja võimalikust liitumisest teiste asutustega, mis kasvatavad teaduse, hariduse ning ühiskonna koostööd ja kvaliteeti. Muutusi ei tule karta – targalt juhitud muutused on tuleviku edu tagatis.
Mart Kalm, EKA rektor
Koondumine suurematesse ülikoolidesse on rahvusvaheline tendents, sageli liituvad kunsti-, disaini- ja arhitektuurikoolid. Tillukeses Eestis on see protsess juba Stalini ajal läbitud, kui loodi ERKI. Järgmine aste oleks ehk EKA ja EMTA liitumine, kuid tehnokraatlikus võtmes kirjutatud Oki raport nii vähesega ei lepi. Seal on mõistlik suhteliselt sarnaste EMTA ja EKA ühtemoodi käsitamine ja kui tuleb suurega liituda, siis TLÜ oleks kõige mõistlikumaid valikuid. Samas paneb liitumisettepanekuis kulmu kergitama, et TLÜ-ga nähakse ette liita Tartu tervishoiu kõrgkool, samas kui Tartu kõrgem kunstikool ei peaks jagama EKA saatust, vaid ühinema TÜ-ga.
EKA peab kõigepealt taastama oma normaalse õpikeskkonna uue õppehoone näol ja kui õpirahu käes, saab edasisele arengule mõelda. Kunstiharidus on kulukas, rühmad on väikesed, palju individuaaljuhendamist ning sajapäiselt saab ainult filosoofia ja kunstiajaloo loenguid anda. Kuid neiski ainetes jagame seminarideks üliõpilased väikestesse rühmadesse, et igaüks sõna saaks. Ühinemisega võib saavutada säästu halduskuludes, kuid õppetöö kvaliteet ei tohi langeda.
Peep Lassmann, EMTA rektor
Paljude soovitustega saab ainult nõus olla. Samas torkab silma, et raport, mis on täielikult teaduse- ja tehnoloogiakeskne, mainib kaunite kunstide kõrgharidust ainult lõigus, mis käsitleb ülikoolide liitmist.
Kõrghariduse ja teaduse koondamist kolme keskusse põhjendatakse väiksemate rakenduskõrgkoolide ja teadusasutuste konkurentsivõime ja majandusliku jätkusuutlikkuse puudumisega. Ma ei leia, et saab silma pilgutamata teha üldistusi ka väikeste ülikoolide võimekuse kohta.
EMTA seisab majanduslikult kindlalt jalul ja on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline (välisüliõpilaste osakaal 16%, neist 70% EL-i ja OECD maadest). EMTA kui etenduskunstide õpetamise eest vastutav ülikool leiab, et neli ülikooli (EMTA, TLÜ BFM, TÜ VKA, EKA stsenograafia), kus toimub õppetöö selles vallas, peaksid tegema rohkem koostööd. Tekkima peaks vähem või rohkem formaalne, aga koostöölepingutega kaetud võrgustik, mille raames saaks korraldada üksikülikoolidele eri põhjustel üle jõu käivaid suuremaid loomingulisi projekte.
Loe täismahus artiklit Õpetajate Lehest