Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektori professor Ivari Ilja inauguratsioonikõne 5. septembril 2022 EMTA kontserdi- ja teatrimaja suures saalis:

Austatud Eesti Vabariigi president, härra Alar Karis!
Haridus- ja teadusminister!
Kultuuriminister!
Magnifitsentsid, rektorid!
Teaduste Akadeemia president!
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia nõukogu ja senat, akadeemia pere!
Head kolleegid, sõbrad, külalised, mu daamid ja härrad!

Andes täna siin oma elu teist rektori ametivannet ning mõeldes tagasi nagu ühe viivuna möödunud viie-aastasele eelmisele ametiajale, tunnetan eriti teravalt aja tagasipöördumatut, ühesuunalist kihutamist. Täna elame ja oleme hoopis teistsuguses maailmas, teistsuguses Eestis, teistsuguses Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kui viis aastata tagasi… – aga see on ikka meie maailm, meie Eesti ja meie Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.

Kui kasutada metafoori, siis võib öelda, et peaaegu kõigis eluvaldkondades praegu toimuvad tektoonilised nihked panevad proovile nii iga üksiku indiviidi kui ka ühiskondlikud tugiraamistikud laiemalt … nagu ka meie kõrgharidussüsteemi, mille üks osa on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.

Seetõttu on võimatu üle hinnata kõrghariduse, inimeste hariduse ja harituse tähtsust järjest keerulisemaks muutuvas maailmas.

Meie riik ja meie kõrgharidus on nagu vastastikku asetatud peeglid, mille üks kujutis asub tulevikus. See milline on meie kõrgharidus täna, määrabki suuresti ära meie riigi tuleviku, sest kellest muust kui meie ülikoolide tänastest tudengitest tulevad tulevased presidendid, Riigikogu saadikud, ministeeriumide kantslerid ja ametniku, kelle valikutest ja otsustest hakkab olenema Eesti ühiskonna areng ning muuhulgas ka see, kas ja mis kombel finantseeritakse meie kõrgharidust ja kultuuri. Ja niiviisi saabki ring täis. Ilma rahvusvahelisel tasemel koolitatud eesti haritlaskonnata on jutt targast, teadmispõhisest, eesti keelt ja kultuuri väärtustavast Eestist vaid pelk sõnavirvendus.

Tänane Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia on tugev, laia haardega, rahvusvaheliselt tihedalt võrgustunud kaasaegne muusika- ja teatrikõrgkool. Annab sellest tunnistust kasvõi asjaolu, et meie koor ei toeta meid täna siin „Gaudeamust“ võimsamalt kõlama pannes, vaid esineb külalisena hoopis maailma koorimuusika EXPO-l Lissabonis, et meie lavakunsti tudengid on praegu Tartus võtmas vastu tõsiseid loomingulisi väljakutseid, või et meie õppurid on vahetusüliõpilastena teretulnud paljudes maailma juhtivates kõrgkoolides.

Akadeemia elujõud, tema võime kindlustada meie muusika- ja teatrikunsti kõrgetasemeline pealekasv ja areng ongi meie igapäevaste püüdluste peamiseks sisuks nii täna kui ka tulevikus. Oleme sõnastanud oma põhiväärtused järgmiselt: loomingulisus, mängulisus, meisterlikkus, pühendumus, rahvuskultuuri kestmine, avatus ning võrdne ja lugupidav kohtlemine. Need pole pelgalt sõnad, vaid neis kätketud sügav sisu kajastub nii meie arengukavas 2025. aastani kui ka igapäevaste valikute virrvarris. Neile väärtustele luban tugineda ka järgneva ametiaja kestel, toetades annet, kõrgele seatud professionaalseid eesmärke ja pühendumust.

Praegu maailmas toimuv seab raskeid väljakutseid, püstitab aina suuremaid küsimusi ning purustab väljakujunenud arusaamu sellest, kuidas inimesed võiksid ja peaksid elama. Venemaa julm agressioon Ukraina vastu, humanistlike arusaamade ja inimelu kui väärtuse mahatrampimine 21. sajandil on reaalsus, millega on väga raske leppida.

Nii väga tahaks uskuda, et kunst, ilu ja kultuur päästavad maailma, aga ka varasem ajalugu on näidanud, et kõrge kultuuritase, kogu inimkonna kultuuripärandi kullafondi kuuluvate kirjanike, heliloojate, filosoofide, kunstnike ja teadlaste olemasolu kurjuse sündi alati ei välista.

Kriiside ajal väljutakse mugavustsoonidest, võetakse lahti varem kokku pandud konstruktsioonid, käivitub mõnikord üsna valulik diskussioon. See kehtib ka meie kõrgharidussüsteemi kohta. Käib vaidlus: peaks see olema tasuta või tasuline; mõni uuring väitvat, et 1 ülikool miljoni inimese kohta on küll ja küll; kas aga see miljonireegel kehtib ühtmoodi nii 40-miljonilise kui pisut üle 1 miljoni elanikuga riigi suhtes; kas haridus on kaup, mida ostetakse selleks, et endale kindlustada parem elu tulevikus või ühiskondlik hüve ja investeering? Nende küsimuste pingeväljas areneb praegu diskussioon, mis meid loodetavasti edasi viib ning rikkalik pärand, mis meile on eelkäijate poolt usaldatud, saab veelgi võimsamana tulevikus järgmistele edasi antud.

Üle 100-aastane Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia on tulnud läbi ajaloo keerdkäikude edukalt tänasesse päeva, olles nii kultuuripärandi hoidja kui uuekslooja. Mitu-mitu põlvkonda meie vilistlasi, Eesti teatritegelasi, heliloojaid, näitlejaid, interpreete, teadlasi ja pedagooge on siit alma materist ammutanud, et viia oma kunst, teadmised ja oskused inimesteni, rikastada meie elu ning teha meid maailmas tuttavaks meie kultuuri kaudu.

Kindlasti ei jää akadeemia puhkama saavutatule: kasvavad ühiskonna ootused kõrgharidusele, vajadus järjest tihedama koostöö ja kontakti järele sidusrühmadega, eriti tööandjate ja meie vilistlastega on oluliseks tõukejõuks meie tegevuse eesmärgistamisel ja arengusuundade kujundamisel.

Antava hariduse kvaliteet, tudengi vajadustele orienteeritud turvaline, loominguline õpikeskkond on akadeemia jaoks prioriteet number üks. Rektorina pean oluliseks üliõpilaste kaasamist akadeemia arendamisse ning otsuste langetamisse erinevatel tasanditel, samuti rektoraadi tihedat koostööd üliõpilasesindusega.

Olen kindel, et Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia edu ja kordaminekud saavad tugineda vaid heal tööõhkkonnal, sujuval, üksteist toetaval koostööl ning ühtsel meeskonnatundel, mis aitab ületada raskused ning loob uut ja võimast energiat edasiminekuks. Jõudu meile kõigile selles!

Ja lõpuks:

Tänan endisi ja praegusi kolleege Rektorite nõukogus kollegiaalsuse, inspiratsiooni ja koostöö eest! Loodan teie toele ka järgneva ametiaja jooksul.

Tänan Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia nõukogu ja muusika interpretatsiooniosakonda, kes usaldasid ja minu kandidatuuri üles seadsid, tänan valimiskogu ja kõiki, kes mind on toetanud.

Minu eriline tänu kuulub akadeemia perele, headele kolleegidele seniste ühiste aastate eest ning samuti selle austava võimaluse eest teiega koos rektorina seda erakordset, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia arenemise teekonda jätkata ja kujundada, sest meil on ühine, suur ja ilus siht: Eesti heli- ja teatrikunsti, muusikapedagoogika, muusika- ja teatriteaduse – Eesti kultuuri õitseng.

Vivat academia!