Eestis tegutseb mitmeid professionaalseid orkestreid, mis pakuvad muusikutele võimalusi osaleda nii kodumaistel kui ka rahvusvahelistel lavadel. Konkursid nende orkestrite koosseisudesse on väga konkurentsitihedad – näiteks Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri (ERSO) keelpilli rühmamängija kohale võib kandideerida mitukümmend, puhkpilli- või löökpillimängija kohale ligi 50 muusikut. Seetõttu on meil põhjust olla uhked, kui Eesti Muusika ja Teatriakadeemia (EMTA) üliõpilased või värsked vilistlased saavad koha mõnes Eesti tipporkestris.
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO)
Annelize Vlasenko
Lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistriõppe viiuli erialal 2024. aastal
ERSO II viiulirühmas 2022. aastast.
Minu tähtsaim saavutus orkestrandina on liitumine ERSO-ga – olin sellest unistanud mitmeid aastaid. Tänu sellele tööle olen saanud väga palju inspiratsiooni dirigentidelt, arenenud nii tehniliselt kui muusikaliselt, saanud mängida mainekates saalides ja kuulda regulaarselt maailma tippsoliste. See kõik osutus võimalikuks tänu õpingutele EMTA-s, sest ilma vastava ettevalmistuseta ei ole võimalik orkestrisse tööle saada.
Muusiku jaoks on kõige olulisem leida sobiv erialaõpetaja. Minul vedas tõsiselt, et sain õppida vanemlektor Kristina Kriidi juures, kes juhendas ja toetas mind terve minu õpinguperioodi jooksul ning ettevalmistamisel ERSO konkursiks. EMTA abiga sain osaleda mitmetes projektides, mis kokkuvõttes aitasid kaasa minu arengule orkestrandi-, kammermuusiku- ja viiuldajana. Samuti on EMTA toetanud mind tulemusstipendiumidega ning võimaldanud laenutada hea pilli. Korraliku pillita on kahjuks keeruline, kui mitte võimatu, läbi lüüa. EMTA suurimaks plussiks on üsnagi paindlik õppegraafik, mis võimaldab õpingute kõrvalt töötada orkestris. Algul kas või projektipõhiselt erinevates orkestrites mängides, kuid alates magistrantuurist on võimalik töötada ka täiskohaga. Vahest oleksin pidanud veelgi rohkem süvenema orkestripartiidesse ja kasutama meistriklasse selleks, et keskenduda orkestrikonkurssideks valmistumisele. Hea meel on selle üle, et möödunud aastal avanesid ERSO akadeemias meie üliõpilastele selles osas ka uued võimalused.
Meenub 2024. aasta novembris toimunud Eesti Sinfonietta kontsert Kölni Filharmoonias, kus publik tänas orkestrit püsti seistes. See oli meile suureks üllatuseks ja muidugi on au esindada Eestit sellisel viisil. Samuti on ERSO viimastel aastatel andnud palju kõrgelt hinnatud ja arvustatud kontserte. Kokkuvõtteks ütleksin, et orkestrimängu tase Eestis kasvab ja eesmärgid on aina kõrgemad. See on muidugi kaasaja tendents, mida kohtame ka teistes valdkondades. Muusikas on aga konkurents eriti suur ning konkursside tase on pigem kõrgem kui varem ning orkestrisse tööle saamist võib sellegipoolest võrrelda loteriivõiduga. Vakantseid orkestritöökohti on väga vähe ja kui avaneb võimalus kandideerida, siis on vaid üks võimalus – sooritus peab olema 120%.
Biograafia:
Annelize Vlasenko alustas viiuliõpinguid Saue Muusikakoolis Juta Rossi juhendamisel ning jätkas Tallinna Muusikakeskkoolis Aino Riikjärve ja hiljem Kristina Kriidi viiuliklassis. Ta on lõpetanud cum laude Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia bakalaureuseõppe (2022) ja magistriõppe (2024) Kristina Kriidi juhendamisel. Teda on tunnustatud mitmetel konkurssidel ja festivalidel, sealhulgas vabariiklikul konkursil „Parim noor instrumentalist 2016“, kus ta saavutas I koha. Ta on pälvinud preemiaid ka erinevate ansamblite koosseisudes kokku neljal EMTA klaverikammermuusika konkursil ning astunud üles muusikafestivalil Thessalonikis Kreekas. 2022. aasta oktoobris osales Annelize projektis „Baltic Roots“, mille korraldaja oli Berliini Filharmoonikute Karajani Akadeemia koostöös Balti riikide muusikaakadeemiatega. Lisaks ERSO-le on Annelize Vlasenko osalenud ka mitmete teiste Eestis egutsevate orkestrite töös (nt Eesti Sinfonietta, Narva Linna Sümfooniaorkester, Rahvusooper Estonia orkester, Pärnu Linnaorkester) ning esinenud solistina MUBA ja EMTA sümfooniaorkestrite ees.
Ekke Rainer Arndt
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia bakalaureuseõppe tšello eriala II kursuse üliõpilane.
Rahvusooper Estonia orkestri tšellorühmas 2024. aastast.
Kuna asusin tööle alles sellest hooajast, siis tähtsaim saavutus ongi orkestrikonkursi võitmine EMTA I kursuse lõpus. Tänu akadeemiale ja erialaõpetaja professor Henry-David Varemale ma selle koha üldse sain.Tema soovitas proovida ja aitas konkursiks valmistuda. EMTA sümfooniaorkester on andnud toredaid võimalusi mängida ka koos ERSO-ga. Isiklikuks arenguks on muidugi veel palju ruumi. Muusikute tase maailmas aina tõuseb. Eestis võiks muidugi riigipoolne toetus suurem olla, siis kiireneks ka kvaliteedi tõus.
Biograafia:
Ekke Rainer Arndt alustas tšelloõpinguid kuueaastaselt ning õpib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias professor Henry-David Varema käe all. 2023. aastal lõpetas Tallinna Muusika- ja Balletikooli esimese lennu õpetaja Mart Laasi juures maksimaalsete hinnetega oma erialas. Ta on konkursil „Parim noor instrumentalist“ võitnud kolmel korral oma vanuseklassis esikoha ja ühel korral teise koha. Eesti noorte keelpillimängijate konkurss-festivalil on ta samuti kolm korda saanud laureaadi tiitli (2023, 2021, 2018). Rahvusvahelistel konkurssidel pälvis ta 2017. aastal Lätis Augusts Dombrovski 9. konkursil II koha oma vanuseklassis ja eripreemia Läti teose parima esitamise eest. Samal aastal pälvis Ekke Rainer Tartus toimunud konkursil „Young Musician“ II koha ning virtuoospala parima esituse preemia oma vanuserühmas. Lisaks ERSO-le on ta tšellistina kaasa teinud Pärnu Linnaorkestri, Kristjan Järvi Ensemble’i, Põhjamaade Sümfooniaorkestri, Viimsi Sinfonietta ning Kristjan Järvi filmimuusika salvestamise projektides Eesti Raadio stuudios, Järvi Akadeemia Noorte Sümfooniaorkestris (Pärnu 2023,2022, 2021 ja 2020, dirigendid Neeme, Paavo ja Kristjan Järvi), Royal Concertgebouw Orchestra Young’is (Amsterdam 2019, dirigent Pablo Heras-Casado), ESYO-s (2018. aasta suvel ja 2019. aasta suvel ja sügisel). Eriliseks kogemuseks peab tšellist osalemist PLMFi kaheksaliikmelise ansambliga Šotimaal Bridge’i festivalil (2022) ja sealses festivaliorkestris.
Tallinna Kammerorkester (TKO)
Anete Ainsaar
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistriõppe instrumentaalkammermuusika eriala II kursuse üliõpilane.
TKO II viiulirühmas 2017. aasta lõpust.
Töötamine Tallinna Kammerorkestris on mulle kui keelpillimängijale saavutus omaette. Tegemist on küllaltki väikese kollektiiviga, kus igal mängijal on oluline roll kõlapildi kujundamisel. Tihti mängime ka ilma dirigendita, mis tähendab, et kammermuusika oskused tulevad siin vägagi kasuks. Tallinna Kammerorkestriga on olnud palju vastutusrikkaid kontserte, näiteks Pariisi Filharmoonias, Hamburgi Elbphilharmonie’s, Arvo Pärdi Keskuse avamistseremoonial, Pärnu Muusikafestivali avakontsertidel, kontsertreisidel USA-s, Türgis, Itaalias, Saksamaal, Prantsusmaal, Belgias jne.
Kammermuusika magistriõppes olen saanud ansamblimängu oskuseid veelgi täiendada ja viimistleda. See on mind kindlasti ka orkestrimängijana edasi arendanud. Akadeemias on põhirõhk individuaalsete pillimänguoskuste arendamisel, mis on kindlasti väga oluline. Kuna aga enamikust keelpilli- ja puhkpillimängijatest soliste ei saa, peab ettevalmistust orkestritööks pidama väga oluliseks. Orkestripartiide tunnid peavad üliõpilase jaoks olema väga olulise kohal ja EMTA sümfooniaorkester koht, kus tudengid panustavad 100% ja tahavad rõõmuga mängida. Ka meil võiks olla sarnaselt näiteks Sibeliuse Akadeemiale dirigentide harjutusorkester, kus üliõpilastest orkestrandid saavad lisaks mängimiskogemusele ka väikest tasu.
Eesti orkestrid on viimastel aastatel tohutult arenenud ja nende tase on tõusuteel. Orkestrikonkurssidele tullakse ka välismaalt, mis tähendab, et oleme saavutanud teatava rahvusvahelise tuntuse. Eestist välismaale minnes on orkestritöö leidmine kahtlemata raskem ja eeldab meeletut järjekindlust ning vahest ka kohapealse tutvusringkonna olemasolu. Kindlasti pole see aga võimatu.
Biograafia:
Anete Ainsaar lõpetas Tallinna Muusikakeskkooli (2013) ja omandas bakalaureusekraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (2017) professor Mare Teearu juhendamisel. Ta täiendas end Viini Kaunite Kunstide Ülikoolis (2015/16) professor Ulrike Danhoferi ja Itaalias Accademia Perosis (2018/19) Eva Bindere juures. Ainsaar on pälvinud auhinnalisi kohti rahvusvahelistel konkurssidel, sealhulgas Leedus ja Itaalias jm.
Solistina on ta esinenud Tallinna Kammerorkestri ja Tallinna Muusikakeskkooli sümfooniaorkestri ees. Ainsaar mängib ka barokkviiulit, esinedes koos tunnustatud interpreetide Reinut Teppi, Reet Suka ja Risto Joostiga. 2017. aastal asutas ta trio Cordelia, mis esines 2018. aastal festivalil Oude Muziek Utrecht. Ta on osalenud jazziprojektides, sealhulgas salvestanud 2021. aastal albumi Itaalias. 2023. aastal moodustas ta kammermuusika trio ning alustas magistriõpinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Maksim Štšura ja Triin Ruubeli juhendamisel. 2024. aasta kevadel võitis ta preemia V klaverikammermuusika konkursil Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.
Siluan Hirvoja
Lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistriõppe tšello erialal 2021. aastal.
TKO tšellorühmas 2019. aastast.
Orkestrandina on minu jaoks olnud kõige erilisemateks hetkedeks Tallinna Kammerorkestri esinemised suurtel välismaa lavadel. Kõige eredama mälestuse ja elamuse on siiani jätnud ülesastumine Hamburgi Elbphilharmonie saalis 2020. aastal. Samuti loen tähtsate saavutuste hulka nimekate plaadifirmade (näiteks ECM) salvestustel osalemised. Tallinna Kammerorkestril on ka oma kammermuusika sari, kus olen korduvalt üles astunud nii ansamblisti kui ka solistina.
EMTA-s õppides kuulusid minu kohustuslike ainete hulka ka kammeransambel ja orkester ning see on mind tõenäoliselt praeguse töö juures aidanud, sest osalesin neis väga palju. EMTA õpingute ajal kohtasin üpris sageli mitmete üliõpilaste hulgas ükskõikset suhtumist orkestriainesse, kuigi tegemist oli kohustusliku ja pillimänguga otseselt seotud ainega. Minu arvates tuleb just orkestri- ja ansamblimängu võtta õpingute ajal äärmiselt tõsiselt. Ma ei oska kommenteerida, kuidas on olukord praegu, aga minu õpingute ajal oli alates kolmandast õppeaastast keelpillimängijatele, lisaks klaveriga kammeransamblile, kohustuslik ka keelpillikvartett, mis on kahtlemata ülioluline aine. Samuti tegi minu õppekavas olulistele ainetele keskendumise keeruliseks väga paljude kohustuslike ainete olemasolu, mille olulisust enda eriala juures pean vägagi küsitavaks. Oleksin eelistanud valida rohkem valikaineid ning kohustuslike ainete hulka oleksid võinud jääda magistriõppes vaid eriala, kammeransambel ja orkester.
Mulle tundub, et Eesti orkestritel läheb järjest paremini ning tase pigem tõuseb. Viimastel aastatel on meie orkestritesse lisandunud mitmed silmapaistvad noored mängijad, kellest paljud on täiendanud ennast ka mainekates väliskõrgkoolides väljapaistvate mentorite käe all ning nad on võtnud oma südameasjaks tulla tagasi Eestisse ja siinsetesse orkestritesse tööle. Ma arvan, et peame just oma inimesi hoidma ja nendesse soojalt suhtuma.
Biograafia:
Siluan Hirvoja alustas tšelloõpinguid 2004. aastal Nõmme Muusikakoolis õpetaja Kaia Tambi juhendamisel ning jätkas seda Tallinna Muusikakeskkoolis Mart Laasi tšelloklassis. 2021. aastal omandas ta magistrikraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias professor Henry-David Varema juhendamisel. Siluan on praegu Tallinna Kammerorkestri tšellorühma liige ning osaleb aktiivselt erinevates kammermuusika projektides. Alates 2022. aastast on Siluan keelpillikvarteti M4GNET liige.
Francesco Pio Russo
Lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistriõppe 2024. aastal fagoti erialal
ERSO fagotirühmas 2023. aastast. Täidab ajutiselt ka Rahvusooper Estonia orkesteri fagotirühma kontsertmeistri ametikohta.
Kõige olulisemaks saavutuseks pean oskust elada terviklikku orkestrimuusiku elu – nautida iga proovi ja kontserti, samal ajal täielikult oma loomingulisust väljendades. See on tulnud läbi kogemuste, kuid on saanud võimalikuks tänu sellele, et Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias olid mul olemas kõik vajalikud ressursid orkestrimuusikuna areneda. Mind juhendasid suurepärased õppejõud, kes olid alati valmis kuulama ja nõu andma. Nad õpetasid mulle õigeid võtteid konkursiks valmistumisel ning seda, kuidas fagotirühmas tegutseda. Mul oli võimalus osaleda ka paljudes realistlikes konkursisimulatsioonides, mis suurendasid enesekindlust ja parandasid vaimset valmisolekut konkurssideks. Lisaks olid akadeemias olemas mugavad harjutusruumid, kontsertmeistrid ning spetsiaalne töökoda fagoti trostide valmistamiseks, mis oli varustatud kõigi vajalike tööriistadega. Oma kogemuse põhjal võin öelda, et sellised võimalused ei ole sugugi igalpool kättesaadavad. Siinne haridussüsteem on minu jaoks väga hästi toiminud. Võib-olla näen arenguvõimalusi orkestriprojektide kavade valikul – teosed peavad eelkõige toetama tudengite arengut, mis on üliõpilasorkestri tegevuse peamine eesmärk.
Olen Eestis elanud kolm aastat ja seetõttu ei ole saanud pikema aja vältel orkestrite arengut jälgida, kuid olen siit leidnud kõrgetasemelised orkestrid, mis püüavad pidevalt täiuslikkuse poole. Arvan, et Eesti orkestritel võiks olla rohkem võimalusi välismaistel lavadel esinemiseks ja rahvusvahelisteks kontsertreisideks, mis annaks veelgi suurema võimaluse kasvada ja maailmas end rohkem tutvustada.
Biograafia:
Francesco Pio Russo on itaalia fagotimängija, saksofonist ja improvisaator, kes õpib hetkel doktorantuuris Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, kus uurib laiendatud mänguvõtete kasutusvõimalusi fagotil kaasaegses ja improvisatsioonilises muusikas professorite Peeter Sarapuu ja Theodore Parkeri juhendamisel. Lisaks klassikalisele koolitusele on ta õppinud jazzsaksofoni tunnustatud muusiku Stefano Di Battista juures ning tegutseb aktiivselt eri muusikastiilides.
Jürnas Rähni
Lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistriõppe 2023. aastal metsasarve erialal
ERSO metsasarverühmas 2020. aastast ning Rahvusooper Estonia orkestri metsasarverühma kontsertmeister 2023. aastast.
Minu jaoks on kindlasti ühed tähtsamad saavutused konkursiga võidetud töökohad ERSO-s ning hiljem ka Rahvusooper Estonia orkestris. Konkursid toimusid ajal, mil õppisin veel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Õpingute ajal oli mulle palju abiks selline õppeaine nagu orkestripartiid ja konkursitreening, kus sain ettemängu harjutada ning ennast ja enda sooritust selle läbi analüüsida. Olulisel kohal on ka erinevad välisturneed ERSO-ga, Eesti Festivaliorkestriga ja Gustav Mahleri noorteorkestriga suurtes Euroopa saalides nagu näiteks Elbphilharmonie Hamburgis, Zürichi Tonhalle või Viini Musikvereini kuldne saal. Oluliseks saavutuseks oli minu jaoks ka orkestrandina osalemine ERSO ja EMTA sümfooniaorkestri ühisprojektis. Kavas oli siis Mahleri 3. sümfoonia ning mulle anti võimalus mängida 1. metsasarve partiid. Olin sel hetkel alles bakalaureuseõppe II kursusel ja olen siiani väga tänulik EMTA-le ja ERSO-le selle usalduse ning saadud kogemuse eest.
Rõõm on tõdeda, et spetsiaalselt orkestrimängu puudutavad valdkonnad (nagu konkurssideks valmistumine ja partiide ettevalmistus) on leidnud õppeprogrammis aastatega üha suuremat tähelepanu. Tudengite kaasamine orkestritöö igapäevaellu on äärmiselt vajalik kogemus igale alustavale muusikule, mis on peale koroona-aastaid taas ellu äratatud ERSO akadeemia näol ning toimub pillirühmade kaupa ka Rahvusooper Estonia orkestris. Kuid selline koostöö saab ulatuda Eestist kaugemalegi, pakkudes üliõpilastele võimalusi osaleda projektides kas või naaberriikide ülikoolide orkestrites või muudes rahvusvahelistes koostööprojektides.
Eesti orkestrite elu on väga positiivselt mõjutanud suured publikunumbrid nii kontserdi- kui teatrisaalides. Sama saab öelda ka välisturneede kohta (ERSO, Eesti Festivaliorkester). Kogemus, mida orkestrant saab erinevates kollektiivides mängides, on vaid positiivseks mõjuks tema elule ja pillimänguoskustele.
Biograafia:
Jürnas Rähni alustas metsasarveõpinguid 2003. aastal Aruküla Huvialakeskuses Pääsulind õpetaja Joel Otsa juures. 2011. aastast õppis ta Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis Kalmer Kiige juhendamisel. 2023. aastal lõpetas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistriõppe professor Kalervo Kulmala metsasarveklassis. Ta on õppinud Karlsruhe Muusikakõrgkoolis professor Will Sandersi metsasarveklassis ning täiendanud end Stefan Dohri, Alec Frank-Gemmilli ja Björn Olssoni meistriklassides. Jürnas Rähni on saavutanud II preemia Eesti interpreetide konkursil Tallinnas (2018). Solistina on ta üles astunud Pärnu Linnaorkestri, Eesti kaitseväe orkestri, Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli sümfooniaorkestri ning EMTA sinfonietta ees. Lisaks on Jürnas Rähni orkestrandina mänginud Gustav Mahleri noorteorkestris, Rahvusooper Estonia orkestris, Vanemuise sümfooniaorkestris, Pärnu Linnaorkestris, Eesti Festivaliorkestris, Põhjamaade Sümfooniaorkestris ja Tallinna Kammerorkestris.
Intervjuu autor on Jaanika Vilipo. Artikkel ilmus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ajakirja kolmandas numbris (kevad 2025).
Fotogalerii avaneb, kui klõpsata pildile.
