Möödunud nädalal (19.–22. jaanuaril 2021) toimus muusika- ja teatriakadeemias koolitus- ja inspiratsiooninädal „Arenev akadeemia II”, mille raames leidis aset rida loenguid erinevatel teemadel. Suures saalis peeti kolm nn suurt loengut:
Koolitaja Raul Rebane: „Teise nurga alt. Kuidas luua oma lugu?”
Meedia on „oma loo” levitamise ja imagoehituse tehniline tööriist. Hirm teha vigu takistab sõna võtmast, kuid õigete harjutuste ja ettevalmistusmetoodikate abil on võimalik treenida ning saavutada enesekindlus edukaks meediasuhtluseks. „Oma lugu” on väärtuste süsteem, millele kogu ettevõtmine ja kommunikatsioon toetub.
Lektor Päivi Arjas (Sibeliuse akadeemia): „Performance coaching for musicians – what it is and what it can be”
Ettekanne keskendus Sibeliuse akadeemia õppeprogrammile, mis tegeleb esinemist, publikuga suhtlemist ja pinge all töötamist mõjutavate vaimsete ning füüsiliste teguritega, samuti võtetega, mis aitavad neist tegureist tulenevaid oskusi ja võimekusi täiustada või piiranguid ületada.
EMTA psühholoog Elina Kivinukk: „Turvatunde toetamine tööl ja tunnis”
Muusika- ja teatriakadeemia seisab turvalise ja üksteise austamisele tugineva õpi- ja tööõhkkonna eest. Eelmisel aastal kinnitati senatis võrdse kohtlemise tagamise meetmed ja kaebuste lahendamise kord, millega saab võimalikke kaebusi konkreetsemalt käsitleda. Loengus tutvustati teemasid võrdsest kohtlemisest, töökiusamisest ja ahistamisest. Pakuti välja soovitusi, kuidas nii igapäevasuhtluses, töökohal kui ka erialatunnis enda ja teiste turvatunnet toetada.
Lisaks toimusid koolitused:
Vanemlektor Maret Mursa Tormis: „Sissejuhatus Alexanderi tehnikasse”
F.M. Alexander on öelnud: “Minu tehnika aluseks on inhibitsioon – ärritusele või stiimulile järgnenud soovimatute, tahtmatute reaktsioonide inhibeerimine, seega on tegemist eelkõige tehnikaga, mis arendab kontrolli inimese reaktsiooni üle.” Võimet peatuda, viivitada reaktsiooniga, kuni oleme selle tegemiseks adekvaatselt valmistunud, nimetabki Alexander inhibitsiooniks. Lühikursuse eesmärk oli tutvustada õpetajatele Alexanderi printsiipi ja selle kasutamist töös muusikutega.
Vanemlektor Heiki Mätlik: „Üliõpilase SUUR õpingute plaan – solist, orkestrant, pedagoog, varajase muusika või nüüdismuusika interpreteerija?”, mis keskendus küsimustele: kuidas planeerida õpingute lõppeesmärki; kuhu jõuda viis aastat kestnud akadeemiliste õpingute lõppedes; kuidas vastavalt valdkonnale repertuaari suunitleda, kirjandust valida jne.
EMTA psühholoog Elina Kivinukk: „Kuidas anda ja saada tagasisidet (ja mitte vastu näppe)?” – kuidas anda tagasisidet tunnis, töökohal või esinemisjärgselt nii, et see oleks kasulik ja motiveeriv? Kuidas ise toime tulla olukorras, kus keegi jagab kriitikat, millega ei tahaks üldse nõustuda? EMTA psühholoog Elina Kivinukk pakkus sel teemal ideid ja näiteid, tuginedes Sheila Heeni ja Douglas Stone’i teadustööle.
Prof Lembit Orgse, prof Henry-David Varema, prof Peeter Sarapuu, lektor Eerik Jõks: „Tähelepanekud ja parimad praktikad e-õppe rakendamisel” –kogemusi jagati inerpretatsioonipedagoogika teoreetiliste-praktiliste ainete (erialadidaktika seminaride, pedagoogilise praktika jm) e-õppe lahendustest, nendest tingitud muutustest ainete sisus ja läbiviimise vormides; samuti distantsõppe praktilistest võimalustest ja uuendustest erialatundide läbiviimisel – koroonaaegsetest võimalustest toetada üliõpilaste autonoomsust jne.
Keeletoimetaja Merit Lassmann: „Meie igapäevane emakeel” Igapäevaelu nõuab vähemal või rohkemal määral meilt kõigilt kirjateel suhtlemist – et saada suhtlusalast julgust juurde, püüti koos lahendada küsimusi: kuidas säilitada head kirjaoskust, kui emakeele tundidest on juba palju aastaid möödas; kust saada abi keelealaste kõhkluste ja kahtluste korral; kuivõrd paljud keelereeglid on muutunud, siis mida me neist muutustest teadma peaksime jne.