Hea akadeemia pere, austatud külalised, kallid sõbrad ja kolleegid, daamid ja härrad

Homme tähistame taas oma riigi sünnipäeva. Iga aasta saabub see päev justkui samamoodi, kuid see tunne, mis meid igaüht omamoodi sel päeval valdab, erineb ikka ja alati sellest, mida kogesime eelmistel kordadel. Oleme ise aasta võrra kogenumad, maailm meie ümber on muutunud, samuti nagu meie arusaam sellest, mida tähendab vabadus ja milline on ja oli see hind, mida tuli maksta saatuslikel, ammustel vabadussõja ja Eesti Vabariigi sünniaegadel. Sedasama tuleb meil endilt küsida ka täna, sest vabadus, mida peame enesestmõistetavaks, võib ilma meie hooleta äkki käest libiseda ja neid, kes seda imelist aaret meilt röövida tahaksid, leidub kahjuks ka tänases maailmas.

Meie Eesti riik on väike, kuid meie vaim on vintske. Oleme osa maailmast, kus elab miljardeid inimesi ning on ime, et vaatamata väikesele rahvaarvule on meil oma riik, eestikeelsed ülikoolid, teatrid, omakeelne kirjandus ja kultuur, riigiaparaat ja armastusega üles haritud, puhas ja hubane kodumaa, kus saame end tunda turvaliselt ning öelda, et oleme kodus.

Kõik see poleks võimalik ilma Eesti Vabariigita, mille sünnipäeva homme taas pidulikult ja rõõmsalt tähistame, vaatamata sellele, et Euroopas käib jõhker sõda, et ajalugu on taas ellu ärganud ning inimeste maailma räsivad jälle kord ettearvamatus, tundmatud ohud, imperiaalsed ambitsioonid ja õmblustest lahti kärisenud inimlikkus. Seda olulisem on, et Eestil, meil kõigil, jätkuks tarkust ja vintskust sellest tormimöllust taas kord vaba ja iseendana läbi tulla.

Mul on erakordselt hea meel näha täna siin saalitäit inimesi, kelle jaoks 24. veebruar tähendab midagi väga olulist, pühalikku ja fundamentaalset.

Head sõbrad, soovin teile kõigile südamest kaunist ja väärikat Eesti Vabariigi aastapäeva. Hoidkem oma riiki ja üksteist.

Elagu Eesti Vabariik! Aitäh.