Piiranguteaeg täiendusõppes
Kriisiolukord sulges kõrgkoolide õppehooned ka täiendusõppele. Vaatamata tänaseni kehtivatele piirangutele on EMTA täienduskoolituskeskuses põhjust siiski rõõmustada – aprillikuuga jõuab lõpule õppetöö kahes suures koolitusprogrammis.
2018. aasta lõpul osales täienduskoolituskeskus SA Innove poolt väljakuulutatud riigihankes – Euroopa sotsiaalfondi taotlusvoorus „Lisaeriala ja ainedidaktilise pädevuse omandamine”, esitades projekti „Üldhariduskooli muusikaõpetaja ja koolieelse lasteasutuse muusikaõpetaja lisaeriala omandamine”, mis sai positiivse vastuse ning rahalise toetuse õppetöö läbiviimiseks kahel lisaerialal.
Koolituse planeerimise käigus viis täienduskoolituskeskus eelnevalt läbi sihtgrupi küsitluse, et kaardistada tööturu olukorda üldhariduskooli muusikaõpetuses ja lisaeriala omandamiseks soovi avaldanud sihtgrupi ootusi. Küsitlusele vastas 38 õpetajat. Vastanute andmete analüüsist selgus, et enim vajavad ümberõpet muusikaeriala kõrghariduse saanud – näiteks instrumendiõpetajad, interpreedid, muusikateadlased jt, kellel puudub pedagoogiline, sh üldhariduskooli muusikadidaktika kompetents. Teise grupina võib välja tuua töötavad õpetajad, kellel on omandatud muu kõrgharidus (näiteks kasvatusteadused) ja sellele lisaks kesk-eri hariduse tasemel muusikaline haridus. Kolmanda grupina joonistus välja kesk-eri haridusetasemel (lõpetatud pedagoogiline kool/ õpetajate seminar) vastaja, kes töötab koolis, kuid vajab kindlasti kaasajastatud ainedidaktilist koolitust. Tihtipeale on tegemist maapiirkondadest pärit inimestega, kelle puhul tasuline täiendkoolitus ega ka statsionaarne päevaõpe ei tule kõne alla.
Koolieelsete lasteasutuste õpetajate hulgas viidi samuti läbi küsitlus, sellele vastas 56 koolieelse lasteasutuse õpetajat. Saadud andmete põhjal võib väita, et tööturu seis lasteaia muusikaõpetajate osas on probleemne. Spetsiaalset lasteaia muusikaõpetajaid Eestis ette ei valmistata. TLÜ–EMTA muusikaõpetaja ühisõppekava annab oma lõpetajatele kompetentsi töötada ka lasteaias, aga õppekaval õppijaid ei ole palju ning lõpetajad eelistavad minna tööle koolidesse, kus on enamasti kõrgem palk. Nii töötavad lasteaedades muusikaõpetajad, kes on kvalifitseeritud, aga pensioneeruvad järgmise 10–15 aasta jooksul, või väga erineva ettevalmistusega töökohal õppinud õpetajad, kellel puuduvad baasteadmised pedagoogikast, arengupsühholoogiast ja didaktikast.
Küsitlusel ilmnes koolituse soovijate vägagi erinev hariduslik taust: 1) üldhariduskooli muusikaõpetaja eriala omandatud magistri tasemel (ilma lasteaia õpetaja pädevuseta; 2) muu kõrgharidusega (näiteks klassiõpetaja) ja lõpetatud instrumendiõpe lastemuusikakoolis; 3) omandatud alushariduse eriala ja muusikaline haridus kesk-eri koolide tasemel; 4) omandatud KELA õpetaja eriala (endised pedagoogilised koolid) ja lõpetatud instrumendiõpe lastemuusikakoolis; 5) omandatud instrumendiõpetaja eriala kesk-eri koolide tasemel.
Lähtuvalt sellest oli projekti eesmärgiks paindlike võimaluste loomine muusikaõpetaja lisaeriala omandamiseks, kokku 75-le üldhariduskooli ja koolieelse lasteasutuse õpetajale. Koolitusel osalemise eelduseks oli eelnev muusikaline haridus ja töötamine koolis või koolieelses lasteasutuses.
2019. aasta veebruaris algaski õppetöö üldhariduskooli muusikaõpetaja lisaeriala õppegrupil (26 õppurit), samuti ka koolieelse lasteasutuse muusikaõpetaja lisaeriala kahel õppegrupil (kokku 51 õppurit).
Mõlema eriala õppekava maht oli 45 EAP, st kokku 1170 tundi, millest omakorda u 370 auditoorset ning u 800 tundi iseseisvat tööd. Õppekavad on koostatud eesmärgiga, et koolituse edukal läbimisel on õpetaja omandanud ainealased didaktilised ja praktilised oskused muusika õpetamiseks vastavalt lisaerialale kas üldhariduskoolis või koolieelses lasteasutuses.
Õppetöö oli planeeritud sessioonidena, kokku u 50 õppepäeva.
Lisaerialade õppekavad sisaldasid nii kasvatusteaduslikke- kui ülddidaktilisi aineid. Olulise osa moodustasid muusikaõpetuse didaktika ja selle juurde kuuluvad ained, sh Kodály metoodika ja Carl Orffi pedagoogika ning muusikaline liikumine ja infotehnoloogia muusikaõpetuses.
Õppekavadesse kuulusid ka õpetaja ainealast võimekust arendavad õppeained, nagu hääleseade ja klaverisaate kujundamine ning pillimäng, koolimuusikutel lisaks ka dirigeerimine ja kooritöö metoodika.
Kuna õppetöö alguses selgus, et osalejate eelnev muusikaline ettevalmistus on väga erinev, siis käivitasime soovijatele nn tasandusloengud muusika elementaarteooriast. Selles osalemine oli vabatahtlik ning võimaldas kõigil õppida või meelde tuletada edasiseks õppimiseks vajalikke elementaarteooria-alaseid teadmisi.
Lisaeriala õppekava lõpetamise tingimuseks oli positiivne sooritus kõigis õppeainetes ning pedagoogilise lõputöö kaitsmine.
Õppetöö läbiviimine kahel lisaerialal ja küllaltki suurte õppegruppidega oli täienduskoolituskeskusele üsna suur väljakutse. Väga suur tänu koostöö eest muusikapedagoogika õppejuhile professor Kristi Kiilule, lisaerialade õppekavade juhile.
Töömaht oli suur ka õppetöösse kaasatud õppejõududele, kes lisaks oma igapäevasele õppetööle võtsid kohustusi lisaerialade õppeprotsessis. Eriti mahukas ja tunnustusvääriv oli individuaalainete õppejõudude tööpanus.
2019 kevad- ja sügissemestril toimus õppetöö plaanipäraselt, mõlema lisaeriala õppetöös toimus seitse sessiooni, samuti ka mõned lõppenud ainete arvestused.
Kahjuks tõi 2020. aasta kevadsemester piirangud ja õppetöö tuli kiiresti ümber planeerida. Samas võimaldas piirangute aeg õppijatel keskenduda lõputööde kirjutamisele, jätkus töö juhendajatega, samuti töö individuaalainetes. Mõnel puhul rakendasime distantsõpet, kuid kõigis aineis pole see võimalik. Täielikult kaugõppe vormis viidi mõlemal lisaerialal läbi üks aine – loovuspsühholoogia.
Ärajäänud sessioonid planeerisime augustisse ja töötasime tihedalt kõigil neljal nädalal.
Tahaksin esile tõsta koolitusel osalejate motiveeritust, tahte- ja meelekindlust jõuda lõpetamiseni vaatamata piirangutele ja isiklikele raskustele.
Tänaseks on oma lõputöö kaitsnud 73 õppijat kokku mõlemalt lisaerialalt.
Tuult tiibadesse, head muusikaõpetajad!
Ene Kangron, vanemlektor, täienduskoolituskeskuse juhataja