GIOVANNI ALBINI kaitseb 14. juunil kell 12.00 ruumis A-402 filosoofiadoktori (muusika) kraadi taotlemiseks tööd:
Transfiguring Conventional Music Elements
A Mathematically Informed Approach to Composition
Juhendaja: professor Kerri Kotta, PhD (EMTA)
Oponent: Hannu Pohjannoro, DMus (Tampere)
Doktoritööga on võimalik tutvuda SIIN ning trükisena EMTA raamatukogus
„… Mind on alati paelunud kaks kontseptsiooni ehk iluideaali kaks väljendusviisi. Ühest küljest lummab mind matemaatikas peituva poeetika ekstaatiline võlu: olen oma kompositsioonipraktikas muusikat ja matemaatikat korduvalt sidunud ning nende suhtest on kujunenud minu jaoks kaardistamata muusikaline territoorium ehk muusikaline ilu, mida uurida. Teisest küljest on mind alati köitnud lääne muusika hästituntud konventsionaalsete muusikaliste elementide, näiteks kolmkõlade ja diatooniliste laadide, monumentaalne ajatu võlu ehk ilu, mida pühitseda.
… Puhtalt matemaatikast lähtudes saavutatakse tulemus, mida võib kirjeldada pealiskaudse formalismi, kontseptualismi või strukturalismina. Sellises kontekstis kaotaks muusika justkui oma iseseisvuse ning muutuks formaalsete detailide või strukturaalsete kontseptsioonide kui ilu matemaatiliste vormide muusikaliseks tõlkeks, tühjaks anumaks. Teisalt on konventsionaalsete muusikaliste elementide kasutamisel lihtne langeda klišeedesse ja stereotüüpidesse. Siit tuleneb ka minu töö esmane küsimus – kas mõlemad pooled ühendatuna tervikuks saaksid sellisest ühendusest võita? Kas nende habras ilu võiks siin tugevamaks muutuda? Asetades muusikalise materjali matemaatika kaudu selle ontoloogilisse puhtusesse (s.t käsitledes mingist konkreetsest perspektiivist selle kõikvõimalikke suhteid seda veel konkreetsesse konteksti asetamata) saaks leida uusi viise konventsionaalse materjali käsitlemisel. Kuid selles uues kontekstis võiks lääne kultuuri ja mõtlemisse nõnda sügavalt juurdunud materjal säilitada siiski ka osa oma väljendusrikkast sisust, ajaloost ja mälestusest. Siit tuleneb ka käesoleva töö peamine uurimisküsimus – kuidas on võimalik kasutada konventsionaalseid muusikalisi elemente ebakonventsionaalses perspektiivis? Teisisõnu, kuidas saaks matemaatika abil avastada hästituntud muusikaliste elementide uusi kasutamise võimalusi nii komponeerimist kui ka kuulamist silmas pidades?“ kirjutab Giovanni Albini oma doktoritöö kokkuvõttes.
Vt lähemalt siit.