2019. aasta sügisel avati muusika- ja teatriakadeemias seminari „Opera as imagination and realization” raames väljapaistva saksa ooperilavastaja professor dr h.c. Joachim Herzi (1924–2010)* mälestustuba, mis on sisustatud professor Herzi poolt muusikaakadeemiale annetatud rikkaliku raamatu-, noodi- ja heliplaatide koguga**. Kogu jõudis Tallinna Berliini kunstide akadeemia arhiivi finantseerimisel 2011. aasta maikuus.
2020. aasta lõpus alustati Herzi toa helisüsteemi ümberehitamist, et luua võimalikult hea kvaliteediga audio-video salvestiste nautimise võimalus. Herzi toas saab nüüdsest suurel ekraanil ja ruumilise heli kõlarisüsteemiga päris tõetruult taasesitada Blu-Ray ja SuperAudio CD plaate. Lisaks loob hubane – maast laeni raamatutest, nootidest ja plaatidest ümbritsetud – interjöör meeldiva akustilise atmosfääri.
Helisüsteemi kavandas muusikateaduse, interpretatsiooni- ja muusikapedagoogika ning kultuurikorralduse osakond, ehitas Tammo Sumera.
* Prof dr h.c. Joachim Herz oli 20. sajandi teise poole üks olulisemaid muusikateatri režii uuendajaid ja mõtestajaid. Teed rajavad olid tema Wagneri, Straussi, aga ka Händeli ja kaasaja ooperite tõlgendused. Eestis käis ta nii meistriklasse juhendamas kui ka loenguid pidamas. 1997. aastal lavastas ta Tartu Vanemuises Händeli ooperi „Xerxes”.
** Professor Herzi poolt EMTA-le annetatud Herzi kogu suurus on umbes 7500 eksemplari (suurim ja märkimisväärseim annetus meie raamatukogu ajaloos). Suur osa materjalidest on ka ainueksemplarid Eestis. Heliplaatidel leidub salvestisi varajasest muusikast džässini.
Professori üks eelistusi näis olevat David Munrow ja tema The Early Music Consort of London, kelle heliülesvõtteid on kogus mitmeid. Põnevad on ka portugali barokk- ja varaklassitsistlikud heliloojad Carlos de Seixas, João de Sousa Carvalho, João Pedro Almeida Mota, Duarte Lôbo, Manuel Cardoso ja Manuel Machado, kelle muusika on siinmail üsna haruldane. Plaatidel leidub palju oopereid, näiteks Bergi “Lulu” viies, Mozarti “Don Giovanni”, Wagneri “Parsifal” ja Weberi “Nõidkütt” neljas, Bizet’ “Carmen” kolmes erinevas ettekandes. Mitmekülgsete huvidega ja uuele avatud professorit huvitas aga ka džäss, muusikal, folkloor jt valdkonnad, üks tema lemmikheliloojaid oli Kurt Weill.
Herzi toas on võimalik tutvuda tema mõningate lavastuste DVD-dega (sh üldse esimene Wagneri ooperi põhjal tehtud filmiga „Lendav hollandlane; DEFA 1964), intervjuude ja portreesaadetega.
Vt ka:
- Joachim Herzi raamatukogu saabub täna Tallinna. Sirp 5.05.2011. https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/joachim-herzi-raamatukogu-saabub-taena-tallinna/
- Ilvi Rauna. Koopamaalidest kognitiivse lingvistikani. EMTA-s avati professor Herzi tuba. Muusika nr 2, 2020
- Vastab Joachim Herz. Teater. Muusika. Kino nr 2, 1995
- In memoriam Joachim Herz: Artiklid Joachim Herzist ning Herzi enda mõtted. Teater. Muusika. Kino nr 6–7, 2011
- Kuula ka vestlust Kristel Pappeliga teekonnast in memoriam Joachim Herz Klassikaraadios 2013. aastal. https://arhiiv.err.ee/vaata/delta-kristel-pappel-teekonnast-joachim-herz-apos-i-malestuseks