Karl Saks kaitseb 15. juunil kell 13.00 ruumis A-402 filosoofiadoktori (teatrikunst) kraadi taotlemiseks tööd:

„Heli kujundamise praktika postdramaatilises teatris”

Juhendajad: Jaak Tomberg, PhD (Tartu Ülikool); emeriitprofessor Jaan Ross (05.04.1957–18.01.2026)

Oponent: professor Virve Sarapik (Eesti Kunstiakadeemia)

Doktoritööga on võimalik tutvuda SIIN ja trükisena EMTA raamatukogus.

Abstrakt:

Uurimistöö „Heli kujundamise praktika postdramaatilises teatris” („Sound Design Practice in Postdramatic Theatre”) on osa doktoriõppe loovuurimuslikust projektist. Uurimistöö eesmärk on uurida heli kujundamise võimalusi ja toimimist postdramaatilises teatris ning analüüsida nende mõju lavastusprotsessi ja -struktuuri kujunemisele. Töö keskmes on heli määratlemine aktiivse dramaturgilise komponendina postdramaatilise teatri kontekstis, kus heli toimib argumendi, tähistaja, provokatsiooni, koodi ning ajalise tegurina. Sellest lähtuvalt käsitleb uurimus kolme põhilist küsimust: (1) kuidas saab heli kujundada lavastusprotsessi ja -struktuuri postdramaatilises teatris; (2) milles seisnevad reaalajas juhitava ja eelnevalt komponeeritud heli dramaturgilised erinevused; (3) kuidas analüüsida auraalse ja visuaalse informatsiooni suhet lavastusprotsessis ja -struktuuris.
Metodoloogiliselt tugineb uurimus järgmistele kvalitatiivsetele meetoditele: kirjalikule refleksioonile ja praktikapõhisele uurimistegevusele. Nende loominguliste projektide analüüsimisel, kus autor on töötanud helikujundajana teiste autorite lavastustes, kasutatakse vaatlust ja kirjeldavat võrdlust. Täiendavalt rakendatakse kirjelduslikke töövõtteid, sealhulgas ekfraasi, mis aitab täpsustada heli ja visuaalsete kujundite omavahelist toimimist ning nende dramaturgilist positsiooni. Lähenemine tugineb arusaamale, et auditiivsete ja visuaalsete elementide mõtestamine nõuab nii analüütilist kui ka kehalist, situatiivset ja kompositsioonilist mõtlemist.
Olulisemad allikad töös on David Roesneri „Musicality in Theatre: Music as Model, Method and Metaphor in Theatre-Making” (2014), mis käsitleb muusikalisust teatris; Lynne Kendricki ja David Roesneri koostatud artiklikogumik „Theatre Noise” (2011), Ross Browni „Sound Effect: The Theatre We Hear” (2020) ning Lynne Kendricki „Theatre Aurality” (2017), mis toetavad kuulmise ja kuulamise fenomenide kaardistamist teatri kontekstis.
Ekfraasi teoreetilisel käsitlemisel tuginetakse Claus Clüveri, Gabriele Rippli, Silvia Kurri ja Ruth Webbi uurimustele.