Kehade muusika, helide tants
Kristiina Malm-Olesk, EMTA muusikakultuuri üliõpilane
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) heli-, visuaali- ja muusikatehnoloogia festival COMMUTE#7 toimub 8.–16. maini ning kannab alapealkirja „Heaolu“, keskendudes tänavu vaimsele tervisele. Festivali raames esietendub 10. mail kell 19 EMTA black box’is Kenneth Flaki audiovisuaalne tantsulavastus „Superpositions of Infinite Spaces“. Flak on audiovisuaalse loomingu eriala lõpetaja, lavastuse kaasautor on Külli Roosna. Intervjuus jagab Flak mõtteid teose loomisloo ja -protsessi kohta, tuues esile liikumise, heli, visuaali ja inimkogemuse lõpmatute sisemaastike koosmõju.
Mida tähendab pealkiri „Superpositions of Infinite Spaces“? Kas see viitab kvantfüüsikale või pigem poeetilisele seisundile?
Natuke mõlemat, kuid eelkõige on see poeetiline kujund inimese sisemaailmast ja meis peituvast aegruumist. Mind inspireerib mõte, et iga inimene kannab endas omaette lõpmatut ruumi – ja küsimus, mis juhtub siis, kui need ruumid asetada kihiti üksteise peale. Teoses on oma koht helil ja visuaalil, mis aitavad edasi anda tunnet, kuidas iga olemise seisund kujutab endast omaette lõpmatut ruumi. Kuigi kontseptsiooni algidee on laenatud kvantfüüsikast, toimib see siin pigem metafoorina – viitena selle idee jõule ja potentsiaalile, mitte täpsele teaduslikule kujutisele.
Kust tuli mõte see lavastus luua? Mis Teid inspireeris?
See on suuresti välja kasvanud aastaid kestnud koostööst Külli Roosnaga. Alguspunktiks on alati keha ja selle piiritud võimalused. Kasutame interaktiivset heli, valgust ja videot kehalisuse avardamiseks. Oleme juba 12 aastat kestnud protsessi vältel leidnud erinevaid tõlgendusi. Iga järgnev lavastus toob kaasa midagi uut.
Kuidas valisite sellise esituskoosseisu? Miks otsustasite kaasata instrumentaalmuusikuid?
Interaktiivse tehnoloogia kasutamisel loob liikumine justkui oma heliriba. Laval toimub pidev dialoog tantsu ja muusika vahel – tantsija muutub muusikuks ja muusik tantsijaks.
Tšello ja klaver sai valitud nende kõla ja väljendusvõimaluste tõttu. Tšellol on fantastiliselt lai ulatus sügavatest kehas resoneeruvatest nootidest kõrgete õrnade sosinateni välja. Kõlaline aspekt oli määrava tähtsusega. Ka klaver pakub rikkalikke mänguvõimalusi. Need kaks pilli täiendavad teineteist suurepäraselt.
Millist liikumist laval näeme ja millist muusikat kuuleme?
Liikumine põhineb paljuski improvisatsioonil, kuid koreograafias on ka rütmilisi ja ladina mõjutustega elemente.
Helimaastik ühendab erinevaid elektroonilise muusika vorme, mis on sageli algoritmiliselt üles ehitatud. Olen selleks kasutanud selliseid tarkvarasid nagu SuperCollider ja Reaper. Muusika on suuresti kodeeritud, mis võimaldab reaalajas dialoogi muusikute ja tantsijate vahel. Toimub pidev akustilise ja elektroakustilise heli põimumine, mis loob rikkaliku ja kihilise helitekstuuri.
Muusikud kasutavad juhendatud improvisatsiooni elemente ja vabalt tõlgendatavat notatsiooni. Partituur ei ole alati traditsiooniline: see võib olla nii visuaalne kui ka poeetiline. Ühest küljest loob see ruumi intuitiivseks musitseerimiseks, teisalt aitab säilitada ühenduse teose põhistruktuuriga.
Milline roll on videol?
Oleme otsinud viise, kuidas anda videole lavastuses tähendusrikas roll, et see ei jääks lihtsalt „tapeediks“. Videopilti on peidetud poeetilisi notatsioonielemente, mida muusikud saavad interpreteerida, põimides seeläbi heli ja pilti.
Kuidas on lavastus seotud festivali teemaga (vaimne tervis)?
Lavastusprotsessi käivitas üks kujutluspilt: kujuta ette, et sa seisad mäetipus, pilved vuravad su pea kohalt üle ja ühtäkki tunned, kuidas maailm kihutab sinust justkui mööda, sina seisad aga endiselt paigal. Mis juhtub siis, kui kindel jalgealune hakkab ühtäkki kõikuma ja sind paisatakse tundmatusse? Kuidas jääda terveks, kui tunned, et oled iseend kaotamas?
Millist mõju loodate lavastusega publikule avaldada?
Teosel on potentsiaali luua vaatajas tugev kineetiline resonants. Iga inimene kogeb seda kahtlemata erinevalt. Mina isiklikult ei otsi narratiivi, vaid keskendun liikumisele ja püüan tabada teose võimalikku tähendust. Mõned inimesed võivad hakata otsima lugu, kuid mina keskendun eelkõige kehalisele kogemusele. See on otsekui meditatiivne kogemus, kui lubad millelgi tulla ja endaga resoneeruda, ilma et peaksid kõike sildistama.
