Sel kevadel on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Estonian Business Schooli kultuurikorralduse ühisõppekava lõpetamas 13 magistranti. Need on esimesed tudengid, kes on kultuurikorralduslikele probleemidele lähenenud disainmõtlemist rakendades ja probleemipõhisele õppele toetuva õppekava abil. Enamus tänavustest lõpetajatest on endale südamelähedase probleemistikuga tegelenud kahe õppeaasta vältel – mentorite ja paljude õppeainete toel loonud sellele nii praktilisi tulevikulahendusi kui ka akadeemilist mõtestamist.
Ingliskeelsete magistritööde teemade kaleidoskoop peegeldab hästi, milliste ühiskonna valupunktidega kultuurikorraldus otseselt või kaudselt tegeleb. Ühe olulise ühisnimetajana on märgata võrdse kohtlemise, õigluse ja kaasamise küsimusi. Selles vallas on näiteks Eleri Helimetsa uurimistöö „Ligipääsetavus kultuuriüritustele Eestis nägemis- ja kuulmispuudega inimeste kogemuste läbi“; Jhonatan Calderoni põhjalik analüüs „Mitmekesisus ja kaasatuse strateegiad tipptasemel Itaalia sisekujundustööstuses“ ning Tatjana Korenika töö „Sooline võrdõiguslikkkus Balti alternatiivmuusika skeenede naisprofessionaalide hulgas.“ Seoses eestikeelsele õppele üleminekuga kerkivad olulised teemad ka huvihariduses ning Gerli Aet Arrase magistritöö keskendubki kultuurilise kaasamise mõjule etnilise segregatsiooni vähendamisel Eestis muusikahariduse kontekstis. Õiglasem lähenemine rahvusvahelises kultuurikorralduses on Tural Abdulla Eurovisiooni hääletust käsitleva töö teema. Leila Sahli uurib mäluga kogukonnapõhiseid osaluskultuuriprojekte ning pakub raamistkikku kollektiivse mälu, võrdse osalemise ja kaasava otsustusprotsessiga tegelemiseks. Ka publikutöös on päevakorral kaasamine ja tähenduste koosloome ning Nataliia Nikolaenko uurib kuidas saavad kunstimuuseumid publiku mõistmist kaasaegsetest kunstiteostest hõlbustada.
Kultuurivaldkonna ja kultuurikorralduse jätkusuutlikkuse, vastupidavuse ning tulevikutehnoloogiate rakendamise teema on põletav nii erialakonverentsidel kui ka meie üliõpilaste uurimustes. Näiteks Kaie Tanneri töö „Kriisi mõju kultuurikorraldajate ja -tarbijate käitumisele“ pakub selgitusi ja ka praktilisi ideid meid järjest sagedamini tabavate kriisidega toimetulekuks. Elinor Onga uurib linnakeskkonnas asuvate live-muusika ökosüsteemide jätkusuutlikkust. Digitehnoloogiate kasutamisega seotud küsimusi, täpsemalt mängulist lähenemist ja videomänge muuseumides uurib Asta Nykoniuk ja veebi-esitlusürituste kasutamist etenduskunstide edendamiseks lahkab Anni Leino.
Tänavu lõpetavate kultuurikorraldajate magistritööd avalikustatakse pärast avalikke kaitsmisi (9.–10.juunil auditooriumis A-207 algusega kell 10.00 ja 9.00) EMTA digihoidlas ning nendega võib peagi tutvuda ESTER kataloogi vahendusel. Kui on soov tulla kaitsmisi kuulama, palume end registreerida hiljemalt 7. juunil aadressil culturalmanagement@eamt.ee.
Kultuurikorralduse erialale toimub vastuvõtt igal paaritul aastal ja sel aastal oodatakse uute õppijate sisseastumisavaldusi.