Tagasi uudistesse

ÕNNITLEME – Jaak Sooäär pälvis riikliku kultuuri aastapreemia

24. veebr. 2021

23. veebruaril 2021 anti Eesti teaduste akadeemia saalis üle riiklikud kultuuri ja spordi aasta- ning elutööpreemiad, samuti teaduspreemiad ning F. J. Wiedemanni keeleauhind. Riikliku kultuuri aastapreemia väljapaistva loomingulise tegevuse eest 2020. aastal pälvis džässmuusik, muusika- ja teatriakadeemia džässmuusika õppejuht, professor Jaak Sooäär.

Vabariigi sünnipäeva eel vahetasime Jaak Sooäärega (allpool JS) põgusalt mõtteid preemia, džässmuusika õppimise ja õpetamise ning muu üle.

Pälvisite riikliku kultuuri aastapreemia väljapaistva loomingulise tegevuse eest 2020. aastal. Kuidas Te end Eesti kultuuri praeguses aegruumis üldiselt tunnete? Mida Teie jaoks riiklik kultuuripreemia tähistab?

JS: Koroona-aeg on kõigile muusikutele raske, sest väljundit on varasemast oluliselt vähem. Eesti paindlik kultuuripoliitika koroonatingimustes väärib esile tõstmist, tänu sellele on viimane aasta meie muusikutele oluliselt talutavamalt möödunud kui enamuses teistes riikides. Üldisemas mõttes on see tunne paljuski enda teha – tuleb selgeks saada, mida ja milleks peaks tegema, ja siis tuleb see ellu viia.

Kultuuripreemia oli meeldiv üllatus, seda pälvida on suur au.

Olete džässialase kõrghariduse omandanud Taanis. Nüüdseks olete ise professor ja džässmuusika õppejuht Eesti muusika- ja teatriakadeemias. Kui tagantjärele meenutada, kas Taanis õppides leidsite oma isiklikuks tegevusfilosoofiaks ka muusikaõppejõuna midagi sellist, mida oma töös igapäevaselt kasutate või mille poole koduses muusika- ja teatriakadeemias püüdlete?

JS: Taanis veedetud viis aastat oli oluline investeering edaspidiseks tegevuseks nii muusiku, õpetaja kui ka korraldajana. Seal on tugev ja elujõuline jazzitraditsioon ja jazzi õpetamise traditsioon, millest kõrva taha panna oli väga palju. Väga kasulikud olid näiteks pedagoogika tunnid ja praktikad kogenud juhendajatega, kelle käest õpitud põhimõtteid tunni läbi viimisel jätkuvalt ja igapäevaselt kasutan.

Peamine on leida hoovad, mis erinevate kogemuste ja huvidega tudengid käima tõmbavad ja arenema motiveerivad. Jazz on loominguline eriala ja tudengid tihti väga erinevad. Ühest küljest tuleb neile tagada võimalikult tugev (teoreetiline ja tehniline) baas, et nad erinevates olukordades ellu jääda suudaks, aga peamine on ikkagi isiksuste kasvatamine, kellel publikule midagi öelda on.

Iga tunnustusega kaasneb vastutuse või ka kohustuse (kui lubaduse) kasv oma eriala ees nii abstraktselt-mõtteliselt kui ka konkreetselt-reaalselt. Sirp toob välja võimsa eeskuju kujundi – kuidas Te muusiku ja ka õppejõuna tajute taolist vastutust?

JS: Ma ennast kuidagi tähtsana ei tunne, püüan alati anda endast parima. Tudengitesse ja vilistlastesse suhtun eelkõige kui kolleegidesse.

ERR-i kultuuriportaalile antud intervjuus tõite välja, et muusikastiilidevahelised piirangud ei ole olulised – Teile meeldib muusikat teha Bachist pungini, džäss ja rokk jäävad sinna vahele. Lisaks on aga äärmiselt huvitav, millistele tekstidele oma muusikas toetute. Olete kirjutanud muusikat Juhan Liivi luulele – kuidas Te Liivi enese jaoks leidsite?

JS: Kui Juhan Liivi antoloogia ette võtta, siis leiab sealt mitmesugust, muuhulgas ka äkilisemas väljenduslaadis luuletusi, mis sobivad kaasaegse rokkmuusika laulutekstideks väga hästi.

Hetkel on Teie põhifookus Bachi muusikal. Kuna me vahetame mõtteid vabariigi aastapäeva eel, siis pärin, milline oleks Teie muusikasoovitus Eesti vabariigi sünnipäevaks?

JS: Soovitaksin kuulata midagi, mida tavaliselt ei kuulata või arvatakse, et see ei meeldi – klassikud (või klassikalise muusika austajad) võiks ette võtta mõne rokiplaadi, rokkarid midagi jazzist, jazzistid midagi klassikast jne. See võib olla hea viis oma maailma avardamiseks ja uute inspireerivate mõtete tekkeks. Mulle tundub, et juba mõnda aega sünnib põnevam osa uuest muusikast klassikaliste žanrite vahel ja üleselt.

Vt ka (ülal): Jaak Sooäär – Ciaccona from Partita No.2 in D minor, BWV 1004 by J.S. Bach

Kasutatud materjal: