23. aprillil selgusid Tartus õpilaste teadustööde riikliku konkursi laureaadid. Gümnaasiumiastmes pälvisid esikoha Marion Lisette Kasela (Hugo Treffneri Gümnaasium) ja Anna Egorova (Tallinna Reaalkool). Põhikooliõpilastest tunnistati parimaks Anete Kõiv (Otepää Gümnaasium) ja Theodor Karu (Tallinna Reaalkool). Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia eripreemia 1. preemia pälvis Mia Kukk (Vanalinna Hariduskolleegium), EMTA eripreemiate 2. ja 3. preemiat jagasid Renate Leika (Tallinna Kuristiku Gümnaasium) ja Johann Sild (Tallinna Reaalkool).
Mia Kuke uurimustöö “Teose teekond helilooja töölaualt avaliku ettekandeni 1970. aastatel Kuldar Singi ja Raimo Kangro klaverisonaatide näitel” sai ka konkursi üldarvestuses gümnaasiumiastme 2. preemia. Tegemist on teadustööga, mis oma uurimisküsimuse püstituse, kasutatud meetodite ja vormistuse poolest vastab bakalaureusetaseme tööle. Autor on valinud näited lähiajaloost, mille kaudu tutvustab kaht heliloojat ja okupeeritud Eesti muusikainstitutsioonide tööd. Selle uurimistöö tulemused on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teaduritele olulised Eesti muusikaloo kirjutamisel. Töö juhendaja oli EMTA vanemteadur Anu Kõlar.
Renate Leika uurimistöö “Võõrast omaks – eesti üldlaulupidude koorirepertuaaride sisuline ja kunstiline areng ärkamisajast läbi venestamise kuni esimese iseseisvumiseni” vääris äramärkimist autori entusiastliku lähenemisega Eesti kultuuriidentiteedi alustala, laulupeo, uurimisele. Repertuaari analüüs peegeldab olulisi ühiskondlikke protsesse ja peo kunstilise taseme muutusi.
Johann Sildi uurimus”Võistlustantsu tantsuvõtte areng viie standardtantsu näitel” ühendab spordi ja muusika valdkonnad, milles peegeldub ka kaasaegse muusikateaduse interdistiplinaarsus. Äramärkimist väärivad autori eneseväljenduslik täpsus ja empiiriliste uurimismeetodite valdamine.
EMTA eripreemiad andis üle teadur ja Eesti Muusikateaduse Seltsi esinaine Marju Raju Tartus Ahhaa keskuses toimunud õpilaste teadusfestivalil.
Tänavu tähistab õpilaste teadustööde riiklik konkurss juba oma 25. sünnipäeva. Sel korral esitati konkursile 284 õpilastööd 72-st koolist. Kokku osales konkursil 315 õpilast, neist tüdrukuid 225 ja poisse 90. Töödest 55 on esitatud põhikooliastmes ja 229 gümnaasiumiastmes. Põhikooli- ja gümnaasiumiastmes esitati enim töid socialia valdkonnast (92 tööd), järgnesid naturalia (75 tööd), humaniora (71 tööd) ja realia (46 tööd). Esitatud töödest 72 olid praktilised tööd ja 212 uurimistööd. Töödest 27 on koostatud paaris- või rühmatööna ja 257 individuaaltööna.
Konkursi komisjon tegi lõpliku valiku II vooru pääsenud 100 uurimuse seast 22.–23. aprillil AHHAA keskuses toimunud Õpilaste Teadusfestivalil 2026. Komisjoni esimehe, Eesti Rahva Muuseumi teadusdirektor Pille Runneli sõnul esitati tänavusele konkursile palju töid, millel on väga suur praktiline väärtus ning mis on oma tasemelt nii kõrged, et nende autoritega sooviksid juba praegu koostööd teha ka tegevteadlased. „Kõikide õpilasuurimuste autorid on oma töid kirjutades rännanud ajas tagasi, kui on otsinud, kuidas eelmised autorid on teemat uurinud. Iga uurimisküsimuse esitamine on aga olnud katse vormida tulevikku ja öelda, et siin on midagi, mida me veel ei tea. Oluline on aga see, et teadus ei vaja üksikuid geeniusi, vaid paljusid, kes suudavad küsida kriitilisi küsimusi,“ kinnitas Runnel.
Põhikooli- ja gümnaasiumiastme riiklikud preemiad andis üle Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse ning kõrg- ja täiskasvanuhariduse poliitika asekantsler Renno Veinthal. „Kõikide uurimistööde keskne tegur on olnud uudishimu. See on ka õpilaste teadusfestivali keskne telg, mis julgustab kõiki edasi liikuma, vahel eksima, aga siis jälle edasi liikuma,“ selgitas Veinthal. „Õpilaste teadustööde riiklik konkurss ei ole aga ainult õpilaste pidu, vaid ka sügav kummardus õpetajatele, kes on julgustanud, suunanud ja aidanud küsida õigeid küsimusi. Vahel ka selleks, et hoida sihti. Aitäh teile selle suure töö eest!“
Lisaks valiti välja Eesti esindajad rahvusvahelistele konkurssidele. Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursile (toimub septembris Saksamaal, Kielis) lähevad Eestit esindama Marion Lisette Kasela (Hugo Treffneri Gümnaasium) ja Elea Adele Helena Vihalem (Tallinna Reaalkool). Ülemaailmsele teaduskonkursile Regeneron International Science and Engineering Fair (ISEF 2027) Ameerika Ühendriikides lähevad Anna Egorova (Tallinna Reaalkool) ja Ralf Maapalu (Tallinna Reaalkool). Võimaluse esindada Eestit Taiwani rahvusvahelisel teadusvõistlusel (TISF 2027) pälvisid Anette Roop (Hugo Treffneri Gümnaasium) ja Heli Valgeväli (Tallinna Reaalkool). Londoni STEM-suvekooli (LIYSF), mida korraldab juulis London Imperial College, läheb Eestit esindama Laura-Maria Liiv (Tartu Jaan Poska Gümnaasium).
Konkursi eripreemiad andsid välja Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Maaülikool, Kliimaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kaitseressursside Amet, Tartu Ülikooli Tartu observatoorium, Eesti Teaduste Akadeemia, Tallinna Ülikool, Eesti Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia, Eesti Energia, Eesti Rahvusraamatukogu, Liturgilise Muusika Ühing Scandicus, Riigi Infosüsteemi Amet, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Keele Instituut, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikooli Teaduskool, portaal “Eesti Geoloog”, Metrosert, ETA Underi ja Tuglase Kirjandusinstituut, Vabamu, Integratsiooni Sihtasutus, AHHAA teaduskeskus, Kultuuriministeerium ja TI-Hüpe.
Õpilaste teadustööde riiklikku konkurssi korraldatakse koos Haridus- ja Teadusministeeriumiga juba aastast 2002. Õpilaste teadustööde riikliku konkursi eesmärk on toetada koolides toimuvat uurimuslikku õpet ning tunnustada silmapaistva uurimistöö kirjutanud õpilasi ja nende juhendajaid. Konkursi riiklik auhinnafond on 18 400 eurot, millele lisandub enam kui 18 000 euro väärtuses koostööpartnerite eripreemiad.
Õnnitleme preemiasaajaid ja juhendajaid!
