Latest Posts

Neljapäeval, 20. juunil pälvisid pidulikul kontsertaktusel Estonia kontserdisaalis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomi 159 üliõpilast. 

Tänavu lõpetas bakalaureuseõppe 69 üliõpilast, kellest cum laude lõpetajaid oli 7. Magistriõppe lõpetajaid oli 85, 34 neist lõpetas cum laude ja doktoriõppes lõpetas 5 tudengit.

Lõpetanutest 48 olid välistudengid: 14 bakalaureuse-, 31 magistri- ning 3 doktoriõppes. Sh lõpetas tudengeid Hiinast, Lõuna-Koreast, Soomest, Hispaaniast, Lätist, Itaaliast, Suurbritanniast, Jaapanist, Venemaalt, Ukrainast, Venetsueelast, Leedust, Saksamaalt, Ameerika Ühendriikidest.

2019. lõpetajate kontserdil astusid lavale tänavused lõpetajad Linda Kanter (vokaal), Raiko Raalik (bass), Karl Tipp (saksofon), Eve Neumann (saksofon), Vlady Bystrov (saksofon), Jekaterina Semenova (akordion), Eeva-Maria Laas (viiul), Sandra Klimaitė (vioola), Piret Mikalai (klaver), Peter Bajetta (helilooming) ja EMTA sümfooniaorkester. Dirigeerisid Andres Kaljuste ja Imre Rohuväli. Kavas oli Bajetta, Ibert, Bruch, Verdi, Prokofjev jt.

Täna leiab Suure-Jaani muusikafestivalil aset Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia päev, mis kõrgkooli juubeliaasta tähistamiseks kannab nime “Muusikakõrgkool 100”. Lisaks kontsertidele ja vestlusringidele istutati Lahmuse kooli parki sümboolne EMTA puu.

Pidulikul sündmusel pani suurelehise pärna mulda Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor professor Ivari Ilja. Puu istutamisega märgitakse EMTA ajalugu Lahmusel. 1944. aastal pärast märtsipommitamist Tallinnas kolis toonase nimega Tallinna Konservatoorium Lahmuse mõisa, kus tegutseti sama aasta septembrini. Lahmusel said diplomid nt laulja Tiit Kuusik, organist ja helilooja Villem Kapp ning tšellist Laine Leichter.

“Lahmuse on ainus paik, kus akadeemia on asunud väljaspool Tallinna, mistõttu ei saa selle olulisust akadeemia sajandile tagasi vaadates kuidagi alahinnata,” märgib rektor Ivari Ilja. Ka akadeemia 90. juubeliaastal oli paik EMTA jaoks olulises rollis, kui 2009. aasta lõpetajate kontsert ja aktus peeti just Lahmuse mõisas.

EMTA päev Suure-Jaanis algas vestlusega akadeemia ajaloost koos pianist Matti Reimanniga. Arutelu modereeris pianist Johan Randvere. Ettekande EMTA ajast Lahmusel tegi muusikateadlane Äli-Ann Klooren. Päeva võtavad aga kokku 2019. aasta lõpetajate galakontsert EMTA sümfooniaorkestri ja dirigent Andres Kaljustega ning EMTA ooperstuudio etendus, Georg Friedrich Händeli “Orlando”. Lavastaja Stephan Jöris, dirigent Endrik Üksvärav, esinevad EMTA barokkorkester ja solistid.

Suure-Jaani muusikafestivali peetakse alates 1998. aastast. Festival on pühendatud heliloojate Kappide mälestusele, olulisel kohal on ka helilooja Mart Saare looming. Sündmust korraldab Põhja-Sakala vald, tehes koostööd Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Artur Kapp’i Ühinguga.

Neljapäeval, 20. juunil algusega kell 16 toimub Estonia kontserdisaalis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 2019. aasta lõpetajate kontsert-aktus. 

Lavale astuvad tänavused lõpetajad Linda Kanter (vokaal), Raiko Raalik (bass), Karl Tipp (saksofon); improtrio koosseisus Eve Neumann (saksofon), Vlady Bystrov (saksofon) ja Jekaterina Semenova (akordion); Eeva-Maria Laas (viiul), Sandra Klimaitė (vioola), Piret Mikalai (klaver).
EMTA sümfooniaorkester, dirigendid Andres Kaljuste, Imre Rohuväli (orkestridirigeerimise eriala lõpetaja).
Kavas Bajetta (heliloomingu eriala lõpetaja), Ibert, Bruch, Verdi, Prokofjev jt.

Lõpetajad ja õppejõud saavad kutsed kontsert-aktusele rektoraadi kantseleist (A-209). 

Piletid hinnaga 7,50 saadaval Piletilevis ja kohapeal tund enne algust.

Lavakunstikool kuulutab välja vastuvõtu magistri õppekavale “Teatrikunst ja teatripedagoogika”.

Kaheaastase kursuse jooksul keskendutakse lavakõne süvendatud teadmiste ja oskuste omandamisele ning nende õpetamise pedagoogikale.

Õppekava on koostanud lavakõne õppejõud professor Anu Lamp ja Jaak Prints, kes on ka juhtivad õppejõud. Õppekava läbiviimisel tehakse koostööd Tallinna Ülikooli Haridusteaduste instituudi ja mitmete teiste valdkondade spetsialistidega. Täpsem õppekava EMTA kodulehel.

NB! Magistrikraad on vajalik töötamaks nii Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kui ka Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias korralise õppejõuna.

Sisseastumisavaldusi saab esitada 15. maist kuni 25. juunini 2019 kandideerimiskeskkonnas SAIS. Lisaks avaldusele tuleb esitada seniste loominguliste tööde portfoolio ja motivatsioonikiri. 1. juulil toimub kandidaatidele kollokvium.

NB! Infotund magistrikursusest huvitatutele toimub 13. mail kell 16 Lavakunstikoolis (Toom-Kooli 4, Tallinn).

Mai lõpul Arvo Pärdi Keskuses toimunud Eesti Pillifondi kontserdil anti Gloria Ilvesele ja Katariina Maria Kitsele üle Eesti Pillifondile kuuluvad viiulid.

Gloria Ilves sai kasutamiseks Napoli meistri Giuseppe Joseph Gagliano ligikaudu 250 aastat tagasi valmistatud viiuli. Tegemist on uue, kümnenda instumendiga Eesti Pillifondi enam kui 1,6 miljonit eurot maksvas ajalooliste keelpillide kollektsioonis.

Katariina Maria Kitsele anti kasutamiseks Torino viiulimeistri Enrico Catenari 1680. aastal valmistatud viiul, mille Pillifond soetas Eesti Kultuurkapitali toel kogusse paar aastat tagasi. Seni kasutas seda ERSO 1. viiuli rühma mängija Hanna-Liis Nahkur.

Hiljuti toimunud EMTA muusika interpretatsiooni osakonna keelpilli eriala konkursil jagasid Gloria Ilves ning Katariina Maria Kits esikohta. Mõlemad olid edukad ka EMTA järgmise hooaja orkestrisolistide valikmängul.

Sihtasutus Eesti Pillifond asutati aastal 2015. Fondi eesmärk on Eesti keelpillimängukultuuri rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine ja muusikute karjääri toetamine.

Allikas: Eesti Pillifond
Foto: Meeli Küttim

Lavakunstikool kutsub vaatama folkloorikava “Ööd neil ööles” (Vööd neil vöödel, Tori) 12. juunil kell 19 Theatrumi saalis (Vene tn 14).

Esitavad XXX lennu üliõpilased Elo Järv, Maria Teresa Kalmet, Maarja Mõts, Tuuli Maarja Põldma, Merlin Kivi, Maria Koff, Margaret Sarv, Marta Aliide Jakovski, Alden Mayfield, Jass Kalev Mäe, Hardi Möller, Erik Richard Salumäe ja Karel Käos. Tudengite ülesanne oli uurida oma esivanemate rahvalaule ja pärimuskultuuri ning valida välja neid enim puudutanud laulud. Juhendaja: Sirje Medell.

Lugudele lõid audiovisuaalse kujunduse EMTA audiovisuaalse loomingu üliõpilased Jakob Tulve ja Martin Kirsiste (juhendaja Einike Leppik).

Kava kestab umbes üks tund.

Piletid tavahinnaga 8 eurot ja soodushinnaga 5 eurot saadaval Piletimaailmas ja enne algust kohapeal.

Infot ürituse kohta leiab ka Facebookist.

Möödunud nädalal, 22. mail tähistas oma 103. sünnipäeva 80 aastat tagasi Eesti Vabariigi Tallinna Konservatooriumi lõpetanud Tamara Toomus. 

26. mail 1939 väljastati Tamara Toomusele, neiupõlvenimega Kuksile EMTAs ehk toonases Eesti Vabariigi Tallinna Konservatooriumis klaveriosakonna kursuse helikunstniku diplom. Pärast kõrgkooli töötas Toomus õpetajana ning aastaid klaverisaatjana Tallinna Pedagoogilise Instituudi kehakultuuriteaduskonnas.

Oma 103. tähtpäeva puhul andis Saku valla elanik teda tervitama tulnutele klaverikontserdi ning jagas mälestusi tudengipõlvest, samuti demonstreeris diplomit.

Näiteks meenutab Toomus: “Kons oli nagu kons ikka – erialatunnid ja kõrvalained. Kuna ma loomult pole kuigi musikaalne, olin hädas just nende kõrvalainetega. Kõik need solfed​žo​, noodist laulmise, harmoonia, koraalide ja kantaatide kirjutamise, pillide tundmise tunnid olid lausa nuhtluseks. Ja veel, oh õudust! – koos- ja kaasmäng. Tänini ei saa ma aru, kuidas suutsin lõputööks orkestreerida mingi pala kõikidele pillidele.”

/ … /

“Tol ajal olid väga menukad konservatooriumi õpilaste kontserdid Estonia kontserdisaalis. Sai ka minule see au osaks kohe esimesel õppeaastal väikese tüdrukuna. Olin nagu pisike pruun putukas oma pruuni sametkleidiga, mille peal olid roosad roosid. Olin lühikest kasvu ja käsi ulatus vaevu oktaavi võtma ja jalg pedaalile. Palaks oli Mozarti marss “Alla Turca”. Ema ja õpetaja pabistasid ukse taga, aga minul jäi julgust ülegi,” kirjeldab ta.

Suure tähtpäeva puhul jagas Toomus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiga oma mälestusi, mida saate lähemalt lugeda SIIT.

Palju õnne!

Fotod: Saku vald

Reedel, 24. mail toimusid EMTA kammersaalis ja orelisaalis muusika interpretatsiooni osakonna konkursid pianistidele ja keelpillimägijatele.

Pianistidest pälvis esikoha Piret Mikalai (juhendajad prof Peep Lassmann ja lektor Mihkel Poll), teise preemia sai Min-Young Yoon (juhendaja dots Mati Mikalai) ning kolmandad preemiad Lea Valiulina (juhendaja prof Peep Lassmann), Jamie Koichi Harold Loftus (juhendaja prof Peep Lassmann), Eunjung Choi (juhendaja dots Mati Mikalai) ja Hyewon Chung (juhendaja lektor Mihkel Poll).

Keelpillidest jagasid esikohta viiuldajad Katariina Maria Kits (juhendaja prof Arvo Leibur) ja Gloria Ilves (juhendaja prof Mari Tampere-Bezrodny). Teise preemia pälvis vioolamängija Merike Heidelberg (juhendaja lektor Johanna Vahermägi) ning kolmanda preemia tšellist Siluan Hirvoja (juhendaja prof Henry-David Varema).

Palju õnne kõigile laureaatidele ning nende pedagoogidele!

Kolmapäeval, 22. mail peeti IT-juhtimise aastakonverentsi, kus kuulutati välja Eesti mõjukaim IT-juht. Viie tunnustatud nominendi seas oli ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia IT-juht Innar Järva. 

Mõjukaimaks IT-juhiks nimetati Jan Aasa Saint-Gobain Glass Estonia ettevõttest. Nominentide seas olid lisaks Järvale Katrin Reinhold tervise ja heaolu infosüsteemide keskusest, Sergei Anikin ettevõttest Pipedrive ning Pelgulinna gümnaasiumi IT-arendusjuht Birgy Lorenz.

EMTA IT-juht Innar Järva sõnul pole põhjust arvata, et tehnoloogia haridus- või loomeasutuses teisejärguline oleks: “Erinevused äriettevõtete ja haridusasutuste infotehnoloogiliste vajaduste maastikul on kadumas ning nii tõhusus kui ka rahaline ja mitterahaline ärikasu annavad konkurentsieelise neile, kes suudavad kaasaegseid IT-lahendusi ja meeskonna knowhow‘d paremini siduda.”

“Nagu teistelgi elualadel, võimaldavad läbimõeldud tehnoloogialahendused teha igapäevast asjaajamist tõhusamaks. Saame uhked olla näiteks rahvusvahelise LoLa (Low Latency Audio Visual Streaming System) viitevaba ülekande projekti üle, mille puhul rakendasime 5G võrku sihtotstarbeliselt,” ütleb Järva, viidates EMTAs kasutatud viitevabale heli- ja videoülekandetehnoloogiale, mis võimaldab koos reaalajas musitseerida inimestel, kes viibivad teineteisest kuni 5000 km kaugusel.

“Muusikaakadeemia võimas nähtavus IT-maastikul Eestis ja mujalgi maailmas on tõestanud, et IT-s on teadmistepagas olulisem investeeringutest ja ettevõtte mastaabist,” lisab ta.

Aasta mõjukaima IT-juhi konkursi eesmärk on osutada IT-juhtimise olulisusele organisatsiooni edu saavutamisel, tunnustades oskuslikku ja mõjukat IT-juhtimist Eestis tegutsevates organisatsioonides ning aidata seeläbi kaasa ettevõtete digitaliseerimise taseme tõstmisele.

Žürii hindas nominente järgmiste kriteeriumide põhjal: värskus, ellu viidud muudatuste mõjukus, innovaatilisus ja rakendatud lahenduste julgus, erakordne saavutus organisatsiooni arendamisel, silmapaistev panus valdkonna arengusse, ettevõtte edukus. Žürii tähendas, et kõik nominendid on mõjukaimad IT-juhid omas valdkonnas.

Žüriisse kuulusid Siim Sikkut Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist, Toomas Truuverk Äripäevast, Ivo Suursoo Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidust, Erkki Leego ettevõttest Leego Hansson ja Gert Jervan Tallinna Tehnikaülikoolist.

Aasta mõjukaima IT-juhi konkurss toimus tänavu kolmandat korda ning seda korraldab Äripäev. IT-juhtimise aastakonverentsi korraldasid Äripäev ja portaal ITuudised. Konverents keskendus tehnoloogia, äri ja inimeste juhtimise ühendamisele.

Intervjuu Innar Järvaga portaalis ITuudised

Fotol: Vasakult Sergei Anikin, Innar Järva, Jan Aasa ja Katrin Reinhold, tagaplaanil žürii liikmed Toomas Truuverk ja Erkki Leego.
Foto autor Urmas Kamdron
Allikas: ITuudised

Eesti Kultuurkapitali ning avalik-õiguslike ülikoolide koostöös on avanenud uus stipendiumiprogramm ülikoolide kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõududele, kes on ise loovisikud ja õpetavad loomeerialadel tulevasi loomeisikuid. Programmiga toetatakse loomeerialade õppejõudude loometegevust ja seeläbi akrediteerimiseks vajalikke tasemepunktide omandamist.

Taotluse võivad esitada avalik-õiguslikus ülikoolis töölepinguga töötavad õppejõud, kes õpetavad ülikoolis loomeerialasid vähemalt 0,5 koormusega. Ühe stipendiumi suurus on 10 000 eurot aastas ning see makstakse välja võrdsetes osades kord kvartalis. Stipendiumeid eraldatakse üksnes füüsilistele isikutele.

Stipendiumile kandideerimiseks on vajalik vormikohane taotlus ning ülikooli soovituskiri. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõududel tuleb soovituskirja saamiseks esmalt esitada eeltaotlus EMTA-le. Stipendiumi taotlejate vastavust programmi nõuetele kontrollib viieliikmelise ekspertkomisjon, kes otsustab eeltaotluste põhjal, millised õppejõud saavad antud taotlusvoorus akadeemia soovituse. Ekspertkomisjoni otsuse põhjal vormistatakse akadeemia soovituskiri, mille allkirjastab rektor ning mis edastatakse Kultuurkapitalile ja stipendiumi taotlejale.

Eeltaotlus tuleb esitada 15. juuniks aadressil kulka@ema.edu.ee.

Eeltaotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:
• õppejõu nimi;
• sihtkapitali nimi, kellele soovitakse taotlus esitada;
• loomeuurimuslikud või loomingulised eesmärgid stipendiumi perioodiks (kuni 5000 tähemärki);
• põhjendus selle kohta, kuidas stipendiumi perioodiks kavandatud loomeuurimuslikud ja loomingulised tegevused seostuvad akadeemia eesmärkidega ning õppejõu tööga akadeemias (kuni 5000 tähemärki);
• viimase kahe aasta loominguline biograafia.

Eeltaotluse esitaja peab olema üksikisik, kuid kavandatud loomeuurimuslikud või loomingulised tegevused võivad kaasata teisi isikuid, sh üliõpilasi. Lubatud on ka loomeuurimuslikud või loomingulised kooslused, mille mitu liiget taotlevad stipendiumi samaaegselt. Eeltaotlusele esitatavad nõuded ning lisainfo on leitav siit.

Stipendiumi lõpptaotluse koos EMTA soovituskirjaga esitab õppejõud Kultuurkapitali vastava valdkonna sihtkapitalile programmi statuudis sätestatud korras e-kulka veebikeskkonna kaudu 21. augustiks 2019.

Täpsem info stipendiumiprogrammi ning kandideerimiseks vajaliku vormikohase taotluse kohta: Kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõudude loometegevuse toetamise stipendiumiprogrammi statuut

Stipendiumiprogrammi puudutavate küsimuste korral pöörduda Henry-David Varema (loomingulised stipendiumid) või Margus Pärtlase (loomeuurimuslikud stipendiumid) poole.