Latest Posts
Seoses koroonakriisi kiire halvenemisega kehtestab valitsus 1. märtsist 2021 COVID-19 tõkestamiseks üle-Eestiliselt rangemad reeglid, mis jäävad praeguse kava kohaselt kehtima märtsikuu lõpuni. INFO ON TÄIENEV! Vt ka: https://www.kriis.ee/et
Muusika- ja teatriakadeemias hetkeinfo alusel 1. märtsist 2021 kehtima hakkavad uued piirangud:
- Kogu teoreetiline õpe toimub distantsilt (kaugõppe vormis). Akadeemias kohapeal on lubatud vaid individuaalsed konsultatsioonid. Kui õppejõud soovib kaugõppe loengu jaoks kasutada oma tunniplaanilist klassiruumi, siis see on võimalik, kuid üliõpilasi samal ajal klassis olla ei tohi.
- Jätkuvalt on lubatud individuaaltunnid ja individuaalne harjutamine.
- Muu praktiline õpe (sh pianist-kontsertmeistri(te)ga erialatunnid) on lubatud vaid juhul, kui kantakse maski ja hoitakse vähemalt kahemeetrist distantsi kõigi ruumis viibivate inimeste vahel (näiteks erinevates ansamblitundides).
- Kahe kontsertmeistriga dirigeerimistunnid tuleb üle viia suuremasse ruumi.
- Õppetöö, mida nimetatud piirangutega pole võimalik läbi viia (näiteks tantsu-, liikumis-, näitlejatöö ja ooperiklassi tunnid) tehakse järele aprillis–juunis.
- EMTA peahoonesse pääseb vaid isikustatud magnetkaardiga. Kõigi teiste jaoks on majja sisenemine keelatud. See piirang laieneb ka pedagoogilise praktika ja teiste õppeasutuste õpilastele (koostatud õpilaste nimekirjad hoiab administratsioon alles ja loodetavasti saab neid alates aprillikuust taas kasutusele võtta). Palume kõigil akadeemia liikmetel välisuksel jälgida, et teiega koos ei siseneks õppehoonesse mõni majaväline inimene.
- EMTA saalides kontserte ja etendusi märtsikuus ei toimu. Kontserdi- ja etenduskeskus võtab iga plaanitud ürituse korraldajaga eraldi ühendust. Kõikide erijuhtude puhul palume võtta ühendust: kontsert@eamt.ee.
- Haigestumisest, positiivsest koroonaproovist ja lähikontaktseks määratlemisest tuleb viivitamatult teavitada personalijuhti: Sirje Tuulberg: 6675 705, sirje.tuulberg@eamt.ee.
- Üliõpilastel tuleb võimalikust haigestumisest teavitada õppeosakonna juhatajat: Jane Kreek: 6675 711, jane.kreek@eamt.ee.
NB! Akadeemia hoonetes on maski kandmine kohustuslik.
NB! Vähimagi haigusnähu korral tuleb jääda koju.
NB! Koroonaviirusesse nakatumise kahtluse korral peab kuni testi tulemuse selgumiseni püsima isolatsioonis.
NB! Kõigist võimalikest viirusega seotud riskidest ja ohtudest palume kindlasti informeerida rektoraati.
PÜSIGEM TERVED!
23. veebruaril 2021 anti Eesti teaduste akadeemia saalis üle riiklikud kultuuri ja spordi aasta- ning elutööpreemiad, samuti teaduspreemiad ning F. J. Wiedemanni keeleauhind. Riikliku kultuuri aastapreemia väljapaistva loomingulise tegevuse eest 2020. aastal pälvis džässmuusik, muusika- ja teatriakadeemia džässmuusika õppejuht, professor Jaak Sooäär.
Vabariigi sünnipäeva eel vahetasime Jaak Sooäärega (allpool JS) põgusalt mõtteid preemia, džässmuusika õppimise ja õpetamise ning muu üle.
Pälvisite riikliku kultuuri aastapreemia väljapaistva loomingulise tegevuse eest 2020. aastal. Kuidas Te end Eesti kultuuri praeguses aegruumis üldiselt tunnete? Mida Teie jaoks riiklik kultuuripreemia tähistab?
JS: Koroona-aeg on kõigile muusikutele raske, sest väljundit on varasemast oluliselt vähem. Eesti paindlik kultuuripoliitika koroonatingimustes väärib esile tõstmist, tänu sellele on viimane aasta meie muusikutele oluliselt talutavamalt möödunud kui enamuses teistes riikides. Üldisemas mõttes on see tunne paljuski enda teha – tuleb selgeks saada, mida ja milleks peaks tegema, ja siis tuleb see ellu viia.
Kultuuripreemia oli meeldiv üllatus, seda pälvida on suur au.
Olete džässialase kõrghariduse omandanud Taanis. Nüüdseks olete ise professor ja džässmuusika õppejuht Eesti muusika- ja teatriakadeemias. Kui tagantjärele meenutada, kas Taanis õppides leidsite oma isiklikuks tegevusfilosoofiaks ka muusikaõppejõuna midagi sellist, mida oma töös igapäevaselt kasutate või mille poole koduses muusika- ja teatriakadeemias püüdlete?
JS: Taanis veedetud viis aastat oli oluline investeering edaspidiseks tegevuseks nii muusiku, õpetaja kui ka korraldajana. Seal on tugev ja elujõuline jazzitraditsioon ja jazzi õpetamise traditsioon, millest kõrva taha panna oli väga palju. Väga kasulikud olid näiteks pedagoogika tunnid ja praktikad kogenud juhendajatega, kelle käest õpitud põhimõtteid tunni läbi viimisel jätkuvalt ja igapäevaselt kasutan.
Peamine on leida hoovad, mis erinevate kogemuste ja huvidega tudengid käima tõmbavad ja arenema motiveerivad. Jazz on loominguline eriala ja tudengid tihti väga erinevad. Ühest küljest tuleb neile tagada võimalikult tugev (teoreetiline ja tehniline) baas, et nad erinevates olukordades ellu jääda suudaks, aga peamine on ikkagi isiksuste kasvatamine, kellel publikule midagi öelda on.
Iga tunnustusega kaasneb vastutuse või ka kohustuse (kui lubaduse) kasv oma eriala ees nii abstraktselt-mõtteliselt kui ka konkreetselt-reaalselt. Sirp toob välja võimsa eeskuju kujundi – kuidas Te muusiku ja ka õppejõuna tajute taolist vastutust?
JS: Ma ennast kuidagi tähtsana ei tunne, püüan alati anda endast parima. Tudengitesse ja vilistlastesse suhtun eelkõige kui kolleegidesse.
ERR-i kultuuriportaalile antud intervjuus tõite välja, et muusikastiilidevahelised piirangud ei ole olulised – Teile meeldib muusikat teha Bachist pungini, džäss ja rokk jäävad sinna vahele. Lisaks on aga äärmiselt huvitav, millistele tekstidele oma muusikas toetute. Olete kirjutanud muusikat Juhan Liivi luulele – kuidas Te Liivi enese jaoks leidsite?
JS: Kui Juhan Liivi antoloogia ette võtta, siis leiab sealt mitmesugust, muuhulgas ka äkilisemas väljenduslaadis luuletusi, mis sobivad kaasaegse rokkmuusika laulutekstideks väga hästi.
Hetkel on Teie põhifookus Bachi muusikal. Kuna me vahetame mõtteid vabariigi aastapäeva eel, siis pärin, milline oleks Teie muusikasoovitus Eesti vabariigi sünnipäevaks?
JS: Soovitaksin kuulata midagi, mida tavaliselt ei kuulata või arvatakse, et see ei meeldi – klassikud (või klassikalise muusika austajad) võiks ette võtta mõne rokiplaadi, rokkarid midagi jazzist, jazzistid midagi klassikast jne. See võib olla hea viis oma maailma avardamiseks ja uute inspireerivate mõtete tekkeks. Mulle tundub, et juba mõnda aega sünnib põnevam osa uuest muusikast klassikaliste žanrite vahel ja üleselt.
Vt ka (ülal): Jaak Sooäär – Ciaccona from Partita No.2 in D minor, BWV 1004 by J.S. Bach
Kasutatud materjal:
- „Kultuuri aastapreemia – Jaak Sooäär. Muusika“ https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/kultuuri-aastapreemia/
- Jürgen Rooste „Kuidas mitte luua tarbijale toodet ehk elamise asi“ https://sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/kuidas-mitte-luua-tarbijale-toodet-ehk-elamise-asi/
- „Kultuuri aastapreemia pälvinud Jaak Sooäär: Eesti on olnud kultuuriline oaas“ https://kultuur.err.ee/1608105799/kultuuri-aastapreemia-palvinud-jaak-sooaar-eesti-on-olnud-kultuuriline-oaas
Eesti vabariigi teenetemärkidega avaldab riik tänu neile eestimaalastele ja Eesti sõpradele, kelle töö ning pühendumuse toel saab Eesti tugevamaks, suuremaks, hoolivamaks.
President Kersti Kaljulaid andis 2021. aastal 152 teenetemärki. Valgetähe IV klassi teenetemärgi pälvis teiste hulgas Jaak Prints – muusika- ja teatriakadeemia lavakunsti osakonna peakoordinaator, armastatud näitleja nii teatrilavadelt kui filmi- ja kinoekraanidel. Valgetähe V klassi teenetemärgiga tunnustas president Ene Kangronit – muusikapedagoogi, koorimuusika edendajat ning pikaaegset muusika- ja teatriakadeemia dotsenti, kes on õpetanud dirigeerimist ja muusikapedagoogika aluseid, täienduskoolituskeskuse juhti; Andres Otsa – näitlejat ja lavakunsti osakonna endist teenekat lavakõne õppejõudu.
SOOVIME PALJU ÕNNE ja HEAD VABARIIGI AASTAPÄEVA!
Ene Kangron on teinud südamega tööd, et panustada Eesti muusikahariduse edendamisse, väärtustamisse ning tutvustamisse ka rahvusvaheliselt. Ta on muusika- ja teatriakadeemia kauaaegne muusikapedagoogika dotsent ning 2000. aastast juhib ta akadeemias täienduskoolituskeskust. Ta on Tallinna meestelaulu seltsi Türnpu meeskoori peadirigent. Ene on muusikaõpetajate liidu üks asutajaid, praegu täidab ta liidu laiendatud juhatuse liikme ja välissuhete juhi kohuseid. Tema eestvedamisel on toimunud 10 üleriigilist muusikaolümpiaadi, millega on antud suurele hulgale andekatele õpilastele võimalus end proovile panna ning mille osaliste hulgast on välja kasvanud mitmeid uusi professionaalseid muusikuid ja muusikaõpetajaid.
Jaak Prints õppis muusika- ja teatriakadeemia lavakunsti osakonna XXI lennus Ingo Normeti käe all, alustas lavakunsti osakonnas lavakõne õppejõuna 2016. aastal, on alates 2018. aasta sügisest osakonna peakoordinaator ning alates 2020. aasta sügisest juhendab koos Külli Teetammega XXXI lendu.
Andres Ots lõpetas TRK lavakunstikateedri III lennu Voldemar Panso käe all, töötas 1964.–65. aastani kateedri laborandina ning alates 1996. aastast oli ta kahekümne aasta vältel teenekas lavakõne õppejõud, kelle õpilaste hulka kuulub ka Jaak Prints.
Teatriloolane Piret Kruuspere: “Olgugi eri põlvkondade mehed, on nad mõlemad oma näitlejaloomingu ja koolmeistritööga alal hoidnud teatrimälu – nii isiklikku pereliini pidi kui ka sümboolses teatrihariduse sugupuus. Andnud-arendanud edasi Voldemar Panso ja Leo Kalmeti, Helmi Tohvelmani ja Karl Adra, Ingo Normeti ja Meeli Söödi põhitõdesid. Nende hääl ja mõte on kandnud – nii teatrilaval kui vajaduse korral ka ühiskondlikul skeenel. Meenutame Andres Otsa lauluõhtut “Laulud sõelal” Noorsooteatris 1977. aastal ja Jaak Printsi soololavastust “Kodumaa karjed“ 2015. aastal teatris NO99.”
Õnnitleme suure tunnustuse puhul ka lavakunsti osakonna vilistlasi Mari-Liis Lille ja Ivo Uukkivi, samuti lavakunsti osakonnas õpetanud Eero Epnerit. Palju õnne ja jätkuvat jaksu!
Vt ka: teenetemärgi saaja Jaak Prints: “Noortel talentidel peab olema ruumi areneda ja välja kujuneda”
President Kersti Kaljulaid tunnustab Eesti Vabariigi aastapäeva eel teenetemärgiga teiste seas tänavu mitut lavakoolile olulist inimest. Valgetähe teenetemärgi pälvisid EMTA lavakunsti osakonna peakoordinaator Jaak Prints ning tema õpetaja, lavakunstikooli endine pikaaegne lavakõne pedagoog Andres Ots.
Teatriloolane Piret Kruuspere: “Olgugi eri põlvkondade mehed, on nad mõlemad oma näitlejaloomingu ja koolmeistritööga alal hoidnud teatrimälu – nii isiklikku pereliini pidi kui ka sümboolses teatrihariduse sugupuus. Andnud-arendanud edasi Voldemar Panso ja Leo Kalmeti, Helmi Tohvelmani ja Karl Adra, Ingo Normeti ja Meeli Söödi põhitõdesid. Nende hääl ja mõte on kandnud – nii teatrilaval kui vajaduse korral ka ühiskondlikul skeenel. Meenutame “Laule sõelal” ja “Kodumaa karjeid“.”
Head Jaak ja Andres, oleme kooliperena teie üle rõõmsad ja uhked!
Õnnitleme suure tunnustuse puhul ka lavakunstikooli vilistlasi Mari-Liis Lille ja Ivo Uukkivi, samuti lavakunstikoolis õpetanud Eero Epnerit ning kõiki teisi teenetemärgi saajaid.
Palju õnne ja jaksu!
Vaata Jaak Printsi lühisõnavõttu “Aktuaalses Kaameras” ERRi kultuuriportaalist.
Kõik presidendi teenetemärkide kavalerid leiab Eesti Vabariigi presidendi veebilehelt.
Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital on valiku teinud ja kutsus esimesse residentuuriprogrammi osalema keelpillikvarteti M4GNET. Kvarteti koosseisus on Robert Traksmann (I viiul), Katariina Maria Kits (II viiul), Mart Kuusma (vioola) ja Marcel Johannes Kits (tšello), ansambli mänedžer on Taavi Hark.
Katariina Maria Kits on muusika- ja teatriakadeemia viiuli eriala magistrant, keda juhendab professor Arvo Leibur. 2020. aasta sügisest täiendab ta ennast Erasmus üliõpilasvahetusprogrammi vahendusel Berliini kunstiülikoolis professor Tomasz Tomaszewski juures. Katariina Maria on pälvinud preemiaid mitmel Eesti ja rahvusvahelisel konkursil, samuti on ta soleerinud mitmete erinevate orkestrite ees. Katariina Maria oli solist ka EMTA õppeaasta esimeses orkestriprojektis, kus ta soleeris koos muusika- ja teatriakadeemia sümfooniaorkestriga Sergei Prokofjevi esimese viiulikontserdi esitusel.
Mart Kuusma õppis enne välismaale õppima siirdumist muusika- ja teatriakadeemias erialaõppejõudude Ula Ulijona Zebriunaite ning Toomas Nestori juures. Robert Traksmann on lõpetanud Berliini Hanns Eisleri nimelise muusikakõrgkooli bakalaureuse astme professor Kolja Blacheri juhendamisel ning jätkab samas magistriõppes. Robert on tudeeriva vabakutselisena täiendanud ka mitmete mainekate kollektiivide ridasid, sh Gürzenich Orchester Köln, Orchester der Karajan Akademie Berliner Philharmoniker jne. Hetkel osaleb ta ka Rahvusooper Estonia orkestri töös. Marcel Johannes Kits siirdus pärast Tallinna muusikakeskkooli lõpetamist Saksamaale õppima. Ta on tudeerinud Trossingeni muusikaülikoolis professor Francis Goutoni juures ning aastast 2018 jätkab ta õpinguid Saksamaal Berliini kunstiülikoolis professor Jens Peter Maintzi klassis. Taavi Hark on EMTA muusikateaduse tudeng.
Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali esimehe Marje Lohuaru sõnul on tähtis, et praeguses muutlikus ja kirevas ajas ning uuendamise tuhinas ei jäeta kõrvale põhiväärtusi. Nii on ka oluline klassikalise muusika traditsioonide jätkamine ja edasiviimine, mis eelkõige vajab väärtustamist ja mõtestamist kaasaegses kontekstis.
Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital algatas kaheaastase instrumentaalansamblite residentuuriprogrammi selle aasta jaanuaris. „Keelpillikvartett kui sajandite vanune žanr on väljendanud aegade jooksul muusika kõige sisutihedamat ja subtiilsemat väärtust,“ selgitas Lohuaru, miks suunati esimene voor just keelpillikvartettidele. Programmi eesmärk on laiendada ansamblimängu kandepinda. Residentuuriga soovitakse toetada uute ansamblite loomist, pakkuda võimalusi testida koostööd mänedžeridega ja uuendada repertuaari. Taotlejatelt oodatakse pikaajalist tegutsemist.
Residentuuriprogrammi valitud ansamblil on kohustus esitada kahe aasta jooksul vähemalt kaheksa kontserti vähemalt nelja erineva kavaga. Kvarteti repertuaaris peavad olema esindatud teosed erinevatest muusikastiilidest ja ajastutest. Vähemalt kahes kontserdikavas on kohustuslik esitada Eesti muusikat, sh uudisloomingut.
EMTA noorteakadeemias professor Ivari Ilja klaveriklassis õppiv Tähe-Lee Liiv valiti veebikonkursil “The Canada International Piano Competition. Young Artists Competition. 2021 Edition” kuni 18-aastaste kategoorias 123 osaleja seast 20 finalisti hulka.
Vt Tähe-Lee esitust finaalsessioonil: https://youtu.be/0hQOe_tBl9I
Konkurssi saab kuulata tervikuna kanalilt: https://youtube.com/channel/UCKYqypXdiXBhj_IvzECvCY
Tõnu Kaljuste stipendiumi pälvib muusika- ja teatriakadeemia üliõpilane, kelle tegevusväli suudab haarata nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusika ning kes loob sildasid, mitte piire. EMTA fond annab välja ühe 2 850 euro suuruse stipendiumi.
Stipendiumile võivad kandideerida muusika- ja teatriakadeemia bakalaureuse, magistri ja doktori taseme üliõpilased, kes ei viibi akadeemilisel puhkusel. Kandideerimiseks tuleb esitada vabas vormis taotlus, kus näidata oma senised loomingulised tegevused ning plaanid 2021. aastaks. Avaldus tuleb saata e-posti aadressile fond@eamt.ee.
Taotluste laekumise tähtaeg on 22. veebruar 2021 kell 12.00.
Stipendiumi kandidaatide avaldused vaatab läbi Tõnu Kaljuste nimelise stipendiumi komisjon koosseisus: Tõnu Kaljuste, Eero Raun, Kaspar Mänd ja Kristiina Kermes.
Stipendiumi saaja nime teatab Tõnu Kaljuste 26. veebruaril kell 19.00 Mustpeade majas toimuval kontserdil “Kõrvaring IV”. Stipendiumi väljamakse toimub pärast lepingu sõlmimist EMTA fondi ja stipendiaadi vahel.
Täpsemat informatsiooni annab Marko Lõhmus: marko.lohmus@eamt.ee.
GENUS 2021 toimub 1. – 2 märtsil kell 10.00 – 16.00 CET Zoomis.
GENUS on Nordplusi koostööprojekt, mille peateemaks on sooline tasakaal muusikahariduses. GENUS 2021 keskendub kõrgkoolieelsele tasandile, tõstes fookusse muusikakoolid ja kõrgkoolide ettevalmistuskursused kuni sisseastumiskatseteni.
GENUS 2021 on kohtumispaik muutuste elluviimiseks. Ettekannete ja grupiarutelude, veebipõhise tööriistakasti loomise ning parimate/halvimate praktikate, õnnestumiste ja ebaõnnestumiste jagamise ning arutelu kaudu loodetakse jõuda soolise tasakaalu suurenemiseni.
Konverentsi korraldajateks on Malmö muusikaakadeemia, Agderi ülikool ja Aarhusi/Aalborgi kuninglik muusikaakadeemia. Korraldusmeeskonnas on nii koolide juhtkond, töötajad kui ka üliõpilased.
Lisainfo ja registreerumine GENUS kodulehel: www.conferencegenus.com/
Facebooki sündmus: www.facebook.com/events/3517273031705365
28. veebruarist kuni 20. märtsini on kõik EMTA keelpillitudengid oodatud kandideerima Berliini Filharmoonikute Karajani Akadeemia ja Balti muusikaakadeemiate ühisprojekti “Baltic Roots”, mis toimub 16.-24. maini Berliinis.
Berliini Filharmoonikute kauaaaegse kontrabassisti ja Karajani Akadeemia juhi Peter Riegelbaueri sõnutsi on Akadeemial koostöö üle Balti riikide muusikaakdeemiatega erakordselt hea meel, sest see pakub suurepärase võimaluse tutvumaks mitte üksnes meie andekate noorte muusikute ja suurepäraste muusikaülikoolidega, vaid ka Balti maade kaasaegsete heliloojate loominguga, mida Berliinis ja Saksamaal ehk veel nii hästi ei tunta. Ja kes teab, ehk täienevad ka Karajani Akadeemia read selle projekti tulemusena mõne Eesti, Läti või Leedu noore, andeka muusikuga?
Baltimaade muusikaakadeemiatele pole seekordne koostöö aga sugugi mitte esimene. Tähistamaks Eesti, Läti ja Leedu sajandat sünnipäeva, moodustati muusikatudengitest ühine, Accademia Baltica nime kandev orkester, mis nii 2017, 2018 kui 2019 lisaks edukaile esinemistele kõigi kolme Balti riigi tuntuimates kontserdisaalides astus üles ka Gdanskis, Berliinis, Helsingis ja Peterburis.
Dirigent Herbert Karajani loodud akadeemia moto “Õpi professionaalidelt” kohaselt saavad noored muusikud seal tulevaseks orkestrandikutseks parima ettevalmistuse. Berliini Filharmoonikute kontsertmeistrite ja kauaaegsete liikmete käe all omandavad noored instrumentalistid just sellele orkestrile iseloomuliku stiili ning kõla, ent saavad lisaks aimu ka sellest, mis tähendab olla “täiuslik muusik”, kes ei arenda mitte üksnes oma individuaalseid oskusi, vaid vaatab ka elu ja maailma lahtisi silmi. Ja faktid kõnelevad enda eest – pea üks kolmandik tänastest Berliini Filharmoonkutest on Karajani akadeemia vilistlased.
Projekti raames osalevad ka Baltimaade muusikud Karajani Akadeemia õppeprotsessis – saavad Berliini Filharmoonikutelt individuaalatunde ning mängivad orkestris koos Akadeemia stipendiaatidega. Ühisorkestrit juhatab Berliini Filharmoonikute viiuldaja Stanley Dodds, kes on dirigeerimist õppinud Jorma Panula käe all ning kes juhatab regulaarselt nii Karajani Akadeemia orkestrit kui ka Berliini Filharmoonikute erinevaid ansambleid.
Projekt lõpeb kontserdiga Berliini Filharmoonia kammersaalis 23. mail 2021, kus ühisorkester esitab Baiba Skride soleerimisel Pēteris Vasksi kontserdi “Kauge valgus (Distant Light)”, Maija Einfelde “Kurvad serenaadid” kvartetile ja klarnetile, Erkki-Sven Tüüri teose “Passion.Illusion” ja Pjotr Tšaikovski “Serenaadi” keelpilliorkestrile.
Projekt toimub koostöös Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, J. Vitolsi nim Läti Muusikaakadeemia, Leedu Muusika- ja Teatriakadeemia, Berliini Filharmoonikute Karajani Akadeemia ning Andreas Richter Cultural Consultinguga Balti Kultuurifondi toetusel.
Kandideerima on oodatud kõik EMTA keelpillitudengid ning selleks tuleb salvestada video, millel kõlab:
1) vabal valikul teos (pala, osa kontserdist või sonaadist) saatega või ilma;
2) üks vabalt valitud orkestripartii EL Noorteorkestri (EUYO) ettemängurepertuaarist;
3) lõik P. Tšaikovski “Serenaadist”.
Videomaterjal tuleb üles laadida hiljemalt 20. märtsiks.
Lisainfo ja küsimused:
Kai Kiiv
kai.kiiv@eamt.ee
6675 721
_block.jpg){kind=logo}
