Latest Posts
15. juunil 2019. a. kell 11.00 ruumis A-402
kaitseb THEODORE PARKER
filosoofiadoktori (muusika) kraadi taotlemiseks tööd:
Free Improvisation: Researching the Acoustic Space
Juhendaja: Allan Vurma, PhD (EMTA)
Oponent: Henrik Frisk, PhD
(Royal College of Music in Stockholm)
Doktorikontsert toimus 17. juunil kell 18 Helsingis Balderi saalis (Aleksanderinkatu 12).
Kontserdil esines Jaak Sikk (improvisatsioon, klaver). Kaastegevad olid Matilda Aaltonen (kaasaegne tants), Jussi Ulkuniemi (kaasaegne tants), Milda Sokolovaite (näitekunst), Kristiin Räägel (näitekunst), Juan Fran Cabrera (viiul), Lauri Hyvärinen (kitarr). Kavas olid vabad improvisatsioonid.
Improviseerija ja pianisti Jaak Siku ja Lavakunstikooli XXIX lennu üliõpilase Kristiin Räägeli koostöö sai alguse 2018. aastal toimunud Lavakunstikooli soololaulu arvestusel, mil Kristiin esitas vabaimprovisatsiooni võtmes Andres Ehina luulet ja klaveril improviseeris. Jaak Siku sõnul on Kristiin “noor, andekas ja omanäoline artist”.
Jaak Sikk (1985) õpetab alates 2014. aastast Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kaasaegset improvisatsiooni ning on sama õppeasutuse doktorant. Jaak on andnud improvisatsioonimeistrikursusi Soomes, Islandil, Inglismaal, Itaalias. Ta on Tartu Elleri Akadeemia liige. Tema lavapartnerite hulka kuuluvad Sergio Castrillon, Henri Bok, Eleri Ann Evans, Juan Fran Cabrera, Vlady Bystrov, Agusti Fernandez, Harri Kuusijärvi, Lauri Hyvärinen, Ville Vokkolainen, Katri Tikka, Peter Gotterbarm, Una McGlone, Farištamo Eller jpt.
Kontserti toetab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ASTRA projekt EMTASTRA, 2014-2020.4.01.16-0043).
10. mail toimub Arvo Pärdi keskuses kontsert “Rahvusvaheline EMTA”, kus astuvad üles Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia välistudengid ja Erasmuse tudengivahetuse stipendiaadid. Rahvusvahelisel kontserdil esinevad muusikud kolmeteistkümnest riigist üle maailma: lisaks Eestile USAst, kuni Hong-Kongi ja Iisraelini välja.
Heliloomingu, improvisatsioonilise muusika ja kaasaegsete etenduskunstide osakonna peakoordinaator Paolo Giroli sõnul on sündmus unikaalne ja kultuurideülene sisulises mõttes: “Kontsert annab publikule võimaluse heita pilk sellele, kuidas tõlgendavad välismaa muusikud oma loomingus Eesti kultuuri. Siinsed kogemused ja loomingu viivad nad endaga maailma kaasa.”
Kontserdi esimeses pooles kantakse ette Eesti autorite loomingut. Esitatakse Heino Elleri, Raimo Kangro ja Tõnu Kõrvitsa teoseid. Teises pooles jõuab publikuni EMTA kompositsioonitudengite Ruth Aloni (Iisrael), Nathan Pallotto (USA) ja Fabrizio Nastari (Itaalia) uudislooming. Viimaste puhul on tegemist teoste esiettekannetega Eestis, Alon on aga loonud teose “Genesis” kolmele sopranile spetsiaalselt eesoleva kontserdi jaoks. Arvo Pärdi keskuses esmakordselt kõlav pala räägib maailma loomisest ning selles on eriline rõhk just ruumil ja helil, kuna meloodia liigub erinevate häälte vahel ning keskendub igale häälele eraldi.
Tegemist on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Arvo Pärdi keskuse esimese koostöökontserdiga.
Piletid hinnaga 10/15 eurot Piletilevis ning kohapeal.
Silmapaistva pianisti, pedagoogi ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektori Ivari Ilja juubelikontserdil Tallinna Filharmoonia Mustpeade maja Valges saalis kõlab pianisti lemmikheliloojaks kujunenud Frédéric Chopini klaverimuusika.
Kolmapäeval, 8. mail tähistab oma 60. sünnipäeva tunnustatud pianist, pedagoog ning EMTA rektor Ivari Ilja. Pidulikul juubelikontserdil kell 19.00 Tallinna Filharmoonia Mustpeade maja Valges saalis tuleb ettekandele Ilja lemmikheliloojaks kujunenud Frédéric Chopini klaverimuusika. Kõlavad „Fantaasia“ f-moll op. 49, „Neli masurkat“ op. 33, „Skertso“ nr 2 b-moll op. 31, „Kaks nokturni“ op. 62, „Eksprompt“ Fis-duur op. 36 ja sonaat nr 3 h-moll op. 58.
Pianist Ivari Ilja debüteeris klaveriõhtuga Estonia kontserdisaalis 1979. aastal. Ta on andnud soolokontserte mitmel pool maailmas, osalenud solistina Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ringreisidel, esinenud koos Vanemuise Sümfooniaorkestri, Moskva Riikliku Sümfooniaorkestri, Vaasa, Oulu, Kotka ja Uppsala linnaorkestrite, samuti Põhjamaade Sümfooniaorkestri, Peterburi Filharmoonia Akadeemiline Sümfooniaorkestri ja paljude teistega. Ivari Ilja on koostööd teinud mitmete dirigentidega, nende seas Arvo Volmer, Vello Pähn, Veronika Dudarova, Eri Klas, Paul Mägi, Theodore Kuchar, Olari Elts, Jüri Alperten, Stephen Gunzenhauser, Peeter Lilje, Hannu Norjanen, Roman Matsov, Leo Krämer, Urs Schneider jt. Eduka ja kõrgelt hinnatud ansamblistina on Ilja olnud aastakümnete vältel lavapartneriks maailmakuulsatele lauljatele nagu Irina Arhipova, Dmitri Hvorostovski, Maria Guleghina jt. Ilja repertuaari kuulub peamiselt romantilise ajastu muusika, eelkõige Chopini, Brahmsi ja Schumanni, aga ka Mozarti, Prokofjevi ja Britteni klaveriteosed. Eesti muusikast on Ivari Ilja enim esitanud Eduard Tubina ja Tõnu Kõrvitsa loomingut.
Ivari Ilja on EMTA õppejõud 1986. aastast ja professor 1999. aastast, 2000–2015 oli ta klaveriosakonna juhataja. Mitmed tema õpilased on saavutanud väärikaid auhinnalisi kohti rahvusvahelistel pianistide konkurssidel ning on omandanud kindla koha nii Eesti kui ka rahvusvahelises kontserdielus. Tema õpilaste hulgas on näiteks Sten Lassmann, Mihkel Poll, Maksim Štšura, Johan Randvere, Sten Heinoja.
3. mail 2017 valiti Ivari Ilja EMTA rektoriks. Ilja ametiaeg algas 1. septembril 2017 ning kestab viis aastat.
Vaata kontserdiinfot siit.
27.–28. aprillini toimus Lissabonis Euroopa Kammermuusika Õpetajate Assotsiatsiooni (ECMTA) aastakonverents. Konverentsi üldkoosolekul valiti organisatsiooni juhiks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia instrumentaalkammermuusika juht prof Marje Lohuaru. Ühtlasi toimus Lissabonis eri riikide muusikakõrgkoolide tudengite kammermuusika festival.
“1975. aastal Tallinnas alguse saanud Balti riikide konservatooriumite tudengite igakevadine kammermuusikafestival on erakordselt hea näide regiooni muusikakõrgkoolide kauaaegsest koostööst. Viimase kahekümne aasta jooksul on üritus muutunud üha rahvusvahelisemaks, osavõtjaid on kogu Euroopast,“ rääkis Lohuaru. Sel aastal toimus festival Portugalis Lissaboni muusikakõrgkoolis ning osalejaid oli Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Portugali muusikakõrgkoolidest.
Eestit esindas festivalil EMTA üliõpilaste trio koosseisus Aleksandra Serebrjakova, Paolo Pellegrini ja Kristjan Veermäe. Ansamblit juhendab prof Natalia Sakkos. Kontserdid toimusid Lissaboni muusikakõrgkoolis ja Gulbenkiani muuseumis. Eesti interpreetide kavas olid E. Mägi ja D. Milhaud teosed.
Saja liikmega Euroopa Kammermuusika Õpetajate Assotsiatsioon asutati 2007. aastal ja see koondab nii muusikakõrgkoole kui ka kammermuusika alal tegutsevaid ansambleid ja festivale. Organisatsioon on avatud ka erinevatel haridusastmetel kammermuusikat õpetavatele koolidele.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia instrumentaalkammermuusika õppe juht Marje Lohuaru valiti 2013. aastal ECMTA juhatuse liikmeks ja 2016. aastal ECMTA juhiks. Enne Lohuaru järjekordset valimist ECMTA juhiks tänavusel üldkogul juhtis organisatsiooni Guildalli muusika- ja draamakooli professor Evan Rothstein Londonist.
ECMTA juhatusse valiti ka G. Otsa nim muusikakooli kammermuusika ainekomisjoni juht Piret Väinmaa.
Eestist on ECMTA liikmed EMTA, in Corpore, G. Otsa nim muusikakool, H. Elleri nim muusikakool ja Yxus ansambel.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkestri 5. mai kontserdil Estonia kontserdisaalis kõlab esiettekandena kompositsiooniõppejõud Malle Maltise uudisteos sümfooniaorkestrile ja kahele improviseerivale saksofonile, milles soleerivad magistrant Eve Neumann ja dokotrant Vlady Bystrov.
Pühapäeval, 5. mail kell 14 toimub Estonia kontserdisaalis EMTA sümfooniaorkestri kontsert, mille kavas kõlab esiettekandena EMTA kompositsiooniõppejõud Malle Maltise uudisteos – kontsert sümfooniaorkestrile ja kahele improviseerivale saksofonile. Uudisteoses soleerivad EMTA üliõpilased, magistrant Eve Neumann sopransaksofonil ja doktorant Vlady Bystrov altsaksofonil. Neumann ja Bystrov on EMTA esimesed improvisatsiooni eriala lõpetajad, kelle jaoks teos ka kirjutatud on. Uudisteost juhatab EMTA orkestridirigeerimise üliõpilane Aleksandr Brazhnyk.
Maltise uudisteose loomise ideeks on aidata tõsta kaasaegne improvisatsioon iseseisva kunstiliigi staatusesse. Maltise sümfooniline uudisteos on žanriliselt instrumentaalkontsert, mis püüab akadeemilises muusikas kinnistada uue mõiste – komprovisatsiooni ehk komponeeriva improviseerimise. Teose vorm ja orkestripartii on suures osas fikseeritud, kuid orkestril on mõnes lõigus ka vabadus improviseerida. Soolopartiid on aga välja kirjutamata ja selle loovad solistid igal ettekandel uuesti, seega on iga järgnev ettekanne eelmisest erinev. Kogu muusikaline tervik sünnib seega publiku silme all alles kontserdihetkel.
„Kontsert improviseerivatele saksofonidele keskendub hetkes olemisele rohkem kui mõni teine täielikult üles kirjutatud heliteos. Pealegi on improvisatsiooni käigus spontaanselt loodud materjal tihti palju orgaanilisem, komplekssem, kõlatundlikum ja elujõulisem kui helilooja poolt täpselt kirja pandu,“ põhjendab Maltis improvisatsiooni kui arvestatava arendusvõtte tõsiseltvõetavust klassikalises muusikas.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias avati kaasaegse improvisatsiooni eriala magistriõppe tasemel 2011. aastal, olles sellest ajast olnud traditsioonilises muusikahariduses uute lähenemiste teerajajaks ja avatud võimaluste pakkujaks.
EMTA sümfooniaorkestri kontserdi kavas kõlab lisaks Malle Maltise uudisteosele Ludwig van Beethoveni klaverikontsert nr 5 Es-duur op. 73, kus astub solistina üles Evita Lohu, Nikolai Rimski-Korsakovi „Hispaania capriccio“ op. 34 ja Pjotr Tšaikovski sümfooniline poeem „Francesca da Rimini“ op. 32. Teoseid juhatab Jüri Alperten.
Piletid hinnaga 5/3 € saadaval Piletilevis ja tund enne algust kontserdipaigas.
27. aprillil esinesid Lavakunstikooli XXX lennu õpilased folkloorikavaga “Ööd neil ööles” (Vööd neil vöödel, Tori) Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ooperisaalis. Kava valmis koostöös EMTA heliloomingu, improvisatsioonilise muusika ja kaasaegsete etenduskunstide osakonna üliõpilastega.
Lavakunstikooli üliõpilaste ülesanne oli uurida esivanemate elukoha pärimust, rahvalaule ja regilaule ning valida välja kõige enam puudutanud laul. Kõlasid Tartumaa, Muhumaa, Hiiumaa, Setumaa, Liivimaa, Läänemaa ja Viljandimaa laulud.
Esinesid Lavakunstikooli üliõpilased Alden Marcus Mayfield, Elo Tuule Järv, Jass Kalev Mäe, Maria Teresa Kalmet, Maarja Mõts, Tuuli Maarja Põldma, Merlin Kivi, Maria Koff, Margaret Sarv ja Marta Aliide Jakovski. Juhendaja oli Sirje Medell. Audiovisuaalne kujunduse lõid Jakob Tulve ja Martin Kirsiste (juhendaja Einike Leppik).
Esinemine moodustas osa kontserdist “Elusate helide maja”, mis toimus audiovisuaalse loomingu festivali Commute raames. Tänavu 27.-30. aprillil esimest korda toimunud festival Commute tutvustab laiemale publikule EMTA heliloomingu, improvisatsioonilise muusika ja kaasaegsete etenduskunstide osakonna parimaid palasid.
Fotod: Sirje Medell ja Anna-Margret Noorhani, EMTA
2019. aasta kevadel on kõigil huvilistel võimalus sisse astuda uuenenud muusikateaduse bakalaureuseõppesse, mis kannab nüüdsest nimetust muusikateadus ja muusikakorraldus (MT-2019). Õppekava eesmärgiks on pakkuda muusikahuvilistele noortele võimalust leida eneseteostust professionaalses muusikamaailmas muusikateadlase, muusika populariseerija või muusikakorraldajana.
Muusikalise ettevalmistusega üliõpilastele soovitakse uuendatud õppekavaga pakkuda laiapõhjalist koolitust muusikateaduse ja muusikakorralduse alal, mis loob eelduse õpingute jätkamiseks nii muusikateaduse kui kultuurikorralduse magistriõppes, ent annab ka erialase kompetentsi töötamaks mõnes muusikaga seotud organisatsioonis. Õppekavas hõlmavad erialased õpingud 115 ainepunkti, praktilised muusikaõpingud 25, humanitaarteaduslikud, pedagoogilised ja üldõpingud 30 ning bakalaureuseeksam 10 ainepunkti. Muusikateaduse endise õppekavaga võrreldes on lisandunud muusikakorralduse valikmoodul, mis sisaldab selliseid aineid nagu kultuuriprojekti juhtimine, muusika ja seadusandlus, kontserdiproduktsioon, turundus ja kommunikatsioon ning muusik ja tema profiil. Lisaks sellele pööratakse õppekavas erilist tähelepanu muusikast rääkimisele ja muusikast kirjutamisele erinevates žanrites.
Täieliku õppekavaga saab tutvuda siin.
Kandideerima ootame muusikalise ettevalmistusega ja eelkõige noodikirja valdavaid noori, kellel on huvi ja valmidus end muusikateaduse ja -korralduse alal edasi arendada. Pillimänguoskus tuleb kasuks, ent kuna muusikateaduses ja-korralduses on palju valdkondi, kus see pole sugugi oluline, siis pole see primaarne. Vajalik on ka vähemalt ühe võõrkeele korralik valdamine.
Sisseastumisavaldusi saab esitatada kuni 25. juunini 2019 infosüsteemis SAIS, sisseastumiseksami nõuetega saab tutvuda siin.
27.–30. aprillini toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia esmakordne audiovisuaalse loomingu festival COMMUTE#1, mille omanäolistel kontsert-etendustel Tallinna erinevates kontserdipaikades kõlavad üliõpilaste värskelt loodud teosed.
Heliloomingule ja muusikatehnoloogiale pühendatud festival COMMUTE#1 stardib EMTA-s esmakordselt. „Oleme juba mitu aastat audiovisuaalse loomingu kontserte korraldanud, aga need on olnud kas iseseisvad ettevõtmised või osa mõnest teisest festivalist. Mõistlikum tundus kõik need sarnased kontserdid lõpuks ühe katuse alla tuua,“ selgitab EMTA audiovisuaalse kompositsiooni lektor ning heliloomingu, improvisatsioonilise muusika ja kaasaegsete etenduskunstide osakonna peakoordinaator Paolo Girol uue festivali ellukutsumise tausta.
COMMUTE#1 liigub erinevate kunstivaldkondade ja muusikastiilide vahel – muusikast tantsuni ja barokist live-elektroonikani. Samuti tehakse koostööd Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastega. „Usume, et koreograafia tudengite panus muudab festivali veelgi laiahaardelisemaks ja publiku silmis atraktiivsemaks,“ lisab Girol.
Festival pakub neljal õhtul publikule üliõpilaste värsket loomingut ja mitut maailmaesiettekannet. Uusi helitöid esitavad tudengite ja professionaalsete muusikute segakoosseisud. Pühapäevase kontserdi raames kuulutatakse välja ja esitatakse ka EMTA III audiovisuaalsete loomingu konkursi võidutööd.
Festivali sündmused toimuvad EMTA-s, Sakala teatrimajas (endine teater NO99), kinos Sõprus ja Niguliste kirikus. Festivali korraldab EMTA heliloomingu, improvisatsioonilise muusika ja kaasaegsete etenduskunstide osakond.
Vaata lähemalt: commute.art ja COMMUTE#1 Facebookis
Aprillis esines Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia IT-peaspetsialist Innar Järva tehnoloogiakonverentsil Prahas ning koos tehnoloogiakeskuse juhataja Tammo Sumeraga külastati Bakuu muusikaakadeemiat, jagades kogemusi 5G tehnoloogialahenduste kasutamisest EMTAs.
2.–4. aprillini Prahas toimunud tehnoloogiakonverentsil Network Performing Arts Production Workshops esines Innar Järva ettekandega 5G-võrgu kasutamisest EMTAs. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia on esimene ülikool Eestis, kuhu rajati 5G võrguga tugijaam. EMTAs on seda kasutatud LoLa (Low Latency Audio Visual Streaming System) viitevaba heli- ja videoülekandetehnoloogia rakendamiseks.
Konverentsil Prahas kõnelesid ka viitevabade tarkvarade ja riistvarade loojad, samuti Geant ja Internet2 võrgustike juhid. Toimusid häkatonid ja viitevaba tehnoloogia abil antud etendused.
16.–20. aprillini külastasid Innar Järva ja Tammo Sumera Bakuu muusikaakadeemiat Aserbaidžaanis, et valmistada seal ette viitevaba LoLa-ühenduse kasutamine. Kõrgtasemeline LoLa võimaldab ülekande vahendusel, sh interneti püsiühendusest sõltumata reaalajas koos musitseerida artistidel, keda lahutab vahemaa kuni 5000 kilomeetrit.
Aserbaidžaani esimeses viitevabas ülekandes esinesid koos EMTA ja Bakuu kõrgkooli jazziüliõpilased Bakuu akadeemia rektoraadile, Aserbaidžaani riikliku IT-instituudi esindajatele ning haridusasutuste IT-võrgustike arendamisele keskendunud ettevõtete AzEduNet ja AzNet juhtidele.
Koostöö tulemusena on mai lõpus plaanis suurejooneline LoLa avalik esitlus Bakuus.
Foto: Aserbaidžaani riikliku teaduste akadeemia IT-instituut
Rohkem fotosid näete siin