Latest Posts

10. detsembril 2020 kinnitas valitsus koroonaviiruse tõkestamiseks uued meetmed. Valitsuse korraldusel on 14. detsembrist kuni 31. detsembrini 2020 kehtestatud üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste ja rakenduskõrgkoolide ning ülikoolide õpilastele ja üliõpilastele liikumispiirangud õppehoonetes. Erandina võivad toimuda praktiline õpe ja eksamid.

Lähtuvalt valitsuse korraldusest kehtivad muusika- ja teatriakadeemias esmaspäevast, 14. detsembrist järgnevad piirangud:

• Õppehooned on avatud ainult akadeemia töötajatele ja üliõpilastele. Sissepääs õppehoonesse on võimalik isikustatud magnetkaardiga.
• Teoreetilistes ainetes on õppehoonetes lubatud läbi viia ainult konsultatsioone, kui nende läbiviimine kaugõppe vormis ei ole võimalik.
• Praktiline õpe ja üliõpilaste iseseisev harjutamine on lubatud, kuid ühes ruumis ei tohi korraga viibida üle kolme isiku. Erandid on lubatud saalides jm suuremates ruumides, kus korraga ühes ruumis viibivate isikute piirarvuks on 20.
• Lubatud on eksamid ja arvestused praktilistes ainetes, kuid kinni tuleb pidada eelmises punktis nimetatud piirarvudest.
• Akadeemia õppehoonetes on kõigil kohustuslik järgida 2+2-reeglit, sh praktilise õppetöö, eksamite ja arvestuste ajal, välja arvatud juhul, kui see ei ole tegevuse spetsiifika tõttuvõimalik.
• Õppehoonetes on nõutav maski kandmine ja käte regulaarne desinfitseerimine.
• EMTA poolt korraldatavaid avalikke kontserte ei toimu.

5. ja 6. detsembril 2020 toimus muusika- ja teatriakadeemia II klaverikammermuusika konkurss. Žürii koosseisus professor Urmas Vulp (esimees), professor Marje Lohuaru, Anneli Tohver tunnistas parimateks ja määras ansamblitele ühekordsed rahalised stipendiumid järgnevalt:

DUOD

Peapreemia 200 eurot:

Yestyn Griffith, viiul
Sergio Campayo Sánchez, klaver
õppejõud Marrit Gerretz-Traksmann

Žürii tõstis esile:

Sergio Gutierrez Llorente, viiul
Medeinė Mickevičiūtė, klaver
õppejõud Marje Lohuaru

Marten Meibaum, tšello
Oksana Lohinova, klaver
õppejõud Natalia Sakkos

TRIOD

Peapreemia 300 eurot:

Katreen Ristmets, viiul
Siluan Hirvoja, tšello
Maria Magdik, klaver
õppejõud Natalia Sakkos

Žürii tõstis esile:

Iida Helanterä, flööt
Vittoria Ecclesia, klarnet
Julius Paukštė, klaver
õppejõud Marrit Gerretz-Traksmann

KLAVERIKVINTETID

Peapreemia 500 eurot:

Annelize Vlassenko, viiul
Linda Lukas, viiul
Sandra Klimaite, altviiul
Teodor Juko Hiiemaa, tšello
Karl Johan Nutt, klaver
õppejõud Marje Lohuaru

Žürii tõstis esile:

Maria Surovtseva, oboe
Johanna Mehler, klarnet
Oliver Anni, fagott
Jürnas Rähni, metsasarv
Lea Valiulina, klaver
õppejõud Peeter Sarapuu

Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital lõi kaheaastase instrumentaalansamblite residentuuriprogrammi, mille esimene voor on suunatud keelpillikvartettidele. Programm soodustab ansamblite koostööd mänedžeridega.

Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali esinaise professor Marje Lohuaru sõnul on programmi eesmärk laiendada ansamblimängu kandepinda. Residentuuriga soovitakse toetada uute ansamblite loomist, pakkuda võimalusi testida koostööd mänedžeridega ja uuendada repertuaari. Taotlejatelt oodatakse, et nähtaks ette pikaajalist tegutsemist.

Programmist toetuse taotlemine toimub mitmes jaos ja programm avaneb iga kahe aasta järel. Selles voorus oodatakse esmalt 10. jaanuariks 2021 ansambliliikmete ja mänedžeri motivatsioonikirja sooviga osaleda residentuuriprogrammis, ansambli liikmete viimase kahe aasta loominguliste saavutuste kirjeldust ning mänedžeri CV-d. Koos motivatsioonikirjaga tuleb esitada vähemalt 20-minutiline video ansambli esinemisest, mis peab sisaldama teoseid või teose osasid erinevatest ajastutest. Enamik ansambli liikmetest peavad olema kuni 35-aastased Eesti kodanikud, alalise elamisõiguse või pikaajalise elaniku elamisloa omanikud ning omandanud või omandamas vastavat eriala rahvusvaheliselt tunnustatud (akrediteeritud) kõrgkoolis.

Eeldatakse, et ansambel valib endale personaalse mänedžeri, kelle ülesandeks on koostöös ansambliga kontserttegevuse planeerimine ja elluviimine, sh residentuuriprogrammi planeerimine, kontsertide organiseerimine Eestis ja välismaal ning kontserdipaikade valikul uudsete ja inspireerivate lahenduste leidmine, suhtekorraldus, finantseerimistaotluste ettevalmistamine, kaasrahastajate leidmine ja dokumentatsiooni ning aruandluse haldamine.

Sihtkapital teeb residentuuriprogrammile avalduse esitanud kandidaatide hulgast valiku hiljemalt 1. veebruariks 2021. Residentuuriprogrammi valitud ansambel kohustub tegema kahe aasta jooksul vähemalt kaheksa kontserti vähemalt nelja erineva kavaga ning vähemalt kahes kontserdikavas on kohustuslik esitada Eesti muusikat, sh uudisloomingut. Soovitakse, et valitud keelpillikvarteti repertuaaris on esindatud teosed erinevatest muusikastiilidest ja ajastutest, sh 21. sajandist.

Helikunsti sihtkapital maksab residentuuriprogrammi perioodil (kaks aastat) igale ansambli liikmele kavade õppimiseks kord kvartalis loomingulist stipendiumi 900 eurot.

Ansamblile mänedžeri palkamiseks eraldab sihtkapital aastas kuni 5424 eurot. Mänedžeri palkamiseks saab taotluse esitada juriidiline isik, kes on ansambliga lepinguliselt seotud (ansambli liikmed koos mänedžeriga või ansambli liige või mänedžer vm sarnane kooslus). See taotlus tuleb esitada 20. veebruariks 2021 e-kulka kaudu.

Sihtkapital eraldab kuni 4000 euro suuruse loometöötoetuse heliloojale, kes kirjutab ansamblile uudisloomingut. Ühe residentuuriprogrammi tarvis saab lisaks toetust küsida kontsertide korraldamiseks, kavade salvestusteks ja plaadi väljaandmiseks ning ka ansamblite osalemiseks rahvusvahelistes residentuuriprogrammides Kultuurkapitali kõikidest taotlusvoorudest.

Kahe aasta pärast saavad programmiga liituda ka teised instrumentaalkoosseisud.

Rohkem infot residentuuriprogrammi toetuste taotlemise ning toetuse eraldamise tingimuste kohta leiab Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali lehelt.

Uudis Kultuurkapitali kodulehel.

Lisainfo:

Marje Lohuaru
Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali esinaine
tel 501 1477
e-post marje.lohuaru@eamt.ee

Kerli Kasak
Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali projektijuht
tel 6 999 161
e-post Kerli.Kasak@kulka.ee

5.–6. detsembril 2020 toimub akadeemia suures saalis muusika- ja teatriakadeemia klaverikammermuusika konkurss, milles osalevad 47 noort muusikut 15 ansamblis.

Konkursil antakse välja kolm preemiat – parimale duole, triole ja kvintetile.

Vaata kava siit

Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu istungil 2. detsembril 2020 valiti uueks akadeemikuks teatrikunsti alal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli professor, lavastaja ja näitleja Elmo Nüganen.

Uusi akadeemikuid valitakse iga kahe või kolme aasta tagant. Tänavu suvel otsustati avada konkursid metsanduse, matemaatika ja matemaatilise statistika ning teatrikunsti alal. Matemaatika ja matemaatilise statistika akadeemikuks valiti Krista Fischer, metsanduse akadeemikuks sai Veiko Uri.

Kandidaatide esitamise tähtaeg oli 1. oktoobril. Teatrikunsti akadeemiku kohale kandideerisid Luule Epner, Anu Lamp, Merle Karusoo ja Elmo Nüganen.

Esmaspäeval (7. detsembril 2020) algab muusika- ja teatriakadeemia suures saalis nädala jagu vältav Beethoveni festival, millega avaldame austust suurele heliloojale vahetult tema 250. sünniaastapäeva eel. Festivalil süveneme Beethoveni sonaatidesse, mis moodustavad erilise osa tema loomingust, kandes samas ka erakordset tähendust muusikaloos tervikuna. Festivalinädala jooksul kantakse ette Ludwig van Beethoveni kõik klaveri-, viiuli- ja tšellosonaadid, mis on järjestatud nende loomisaja järgi. Lavale astuvad Eesti tippinterpreedid ning nendega kõrvuti hulk noori talente. Festivali korraldab interpreetide liit koostöös muusika- ja teatriakadeemia ning pianistide liiduga.

Pianist Mihkel Polli (pianistide liidu juhatuse esimehe) sõnul tõotavad kontserdid tulla äärmiselt vaheldusrikkad ja – nagu Beethoveni loomingule omane – toovad need kuulajani tunneteskaala paitavast lüürikast raputava dramatismini. Festivali kava tervikuna moodustab justkui teekonna, mille alguses on klassitsismiajastu vormide ja väljenduse selgus ning harmoonia, kuid mille teiselt poolt kumavad juba romantismi ideaalid ning vabanenud tunnete stiihia.

Beethoveni festival toimub 7.–13. detsembril 2020 muusika- ja teatriakadeemia suures saalis. Kontsertide algus igal õhtul on kell 18.00. Vt lähemalt: https://interpreet.ee/iwp/uudised-ja-teated/festivali-beethoven-kava/

Hoidmaks publiku ja esinejate tervist, palume festivalil kõigilt mõistvat ning hoolivat suhtumist. Püüame luua tingimused, et kontsertidel oleks võimalikult turvaline. Müügil on vaid piiratud koguses pileteid täpselt kindlaksmääratud istekohtadele, et jälgida 2+2 nõuet saalis. Kontsertidel palume kanda maski. Samuti soovitame alla laadida HOIA!-äpp ning piletit ostes end võimalusel isikustada (seda saab teha nii Piletilevi kodulehel kui ka kontserdimajas kohapeal).

Täpsem info:
Kaisa Lõhmus, kontsertide korraldaja
Eesti interpreetide liit
+372 5019 524
kammermuusika@interpreet.ee

Tartu Ülikool teatab:

Rahvusülikooli 101. aastapäeval kuulutas Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser välja Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhinna, millega tunnustati teatriteadlast, -ajaloolast, -kriitikut ja õppejõudu Lea Tormist.

„Tänavuse valikuga teeb rahvusülikool iseennast suuremaks, me avardame taas kord rahvusmõtte mõttelaiust, selle mõiste tegelikku tähendusvälja,“ rääkis rektor Toomas Asser rahvusülikooli aastapäeva videotervituses. Rektori sõnul on Lea Tormise kandidatuuri ülesseadjad tabavalt öelnud, et tema lõim eesti teatris on väga ere: see on teatrist, loomingust, rahvuskultuurist mõtlemise kultuur.

Tormise teatriloolase ja -pedagoogitöö on kestnud üle 60 aasta. Eestis pole ainsatki teatriinimest ega ilmselt ka mitte teatrivaatajat, kelleni poleks tema mõju mingil viisil ulatunud, olgu siis loengute, uurimuste, arvustuste, tema algatatud või toetatud ettevõtmiste või tema mõjuväljas kujunenud õpilaste kaudu.

Teater kui kunstiala on loomuldasa seotud ajaga – etendus sünnib praeguses hetkes ja tähenduse loob sellesama hetke vaataja. Nõnda räägibki teatrilugu ühiskonnast, kust tuleb saali publik ja lavale näitleja. „Teater omas ajas!“, rõhutab Lea Tormis ise alati teatrivaatamise võtit.

Kultuuriloolasena oskabki Tormis olla nüüdisteatri suhtes empaatilisel positsioonil, kuid teisalt esile tuua ka protsessi järjepidevust ning teatri laiemat kultuurilist ja ühiskondlikku konteksti. 1992. aastal, kui avanes võimalus luua Tartu Ülikooli teatriteaduse eriala, pakkus Lea Tormis sellel teekonnal autoriteetset ja toimekat tuge, olles seeläbi ka ise teatri järjepidevuse looja.

Lea Tormis on õppinud Eesti Riiklikus Koreograafilises Koolis, lõpetanud Moskvas Lunatšarski-nimelise Riikliku Teatrikunstiinstituudi (GITIS) teatriteadlasena ja sealsamas ka aspirantuuri (kunstiteaduste kandidaat, väitekiri „Eesti nõukogude balletiteater“). Ligi 30 aastat töötas Tormis Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis ning 1961. aastal asus ta tööle ühtlasi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli teatriajaloo õppejõuna. 1996. aastal sai temast seal professor ja 2003. aastal emeriitprofessor.

Tormis on kirjutanud mitu monograafiat, näiteks „Eesti balletist“ (1967), „Eesti teater 1920–1940. Sõnalavastus“ (1978), ja dokumendikogumiku „Anton Hansen Tammsaare, Voldemar Panso „Inimene ja jumal“ 1962“ (1988). Lisaks juhtis ta ka uurimist monograafia „Eesti sõnateater 1965–1985“ koostamisel. Aastast 1953 on Tormis avaldanud teatriloolisi ja -kriitilisi artikleid, teatriprotsessi analüüse, näitleja- ja rolliportreid, koostanud ja toimetanud teatriraamatuid, olnud kodu- ja välismaiste teatmeteoste kaastööde autor. Lisaks on ta teinud teatrisaateid televisioonis ja raadios ning osaleb siiani aktiivselt raadiosaates „Teatrivaht“.

Tormis on pälvinud arvukaid auhindu ja -nimetusi. Talle on antud Eesti NSV teenelise kunstitegelase aunimetus (1979), Eesti NSV riiklik preemia (1982), Priit Põldroosi nimeline auhind (1986), kriitikaauhind (1989, 1995, 2002), Valgetähe V klassi orden (2001) ja Eesti riigi kultuuripreemia pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest (2010).

Lea Tormise kandidatuuri esitanute sõnul on ta rahvuskultuuri kandjana suur eeskuju, naine, kelles on imeteldavas kooskõlas süvenev teadlane ja tundlik kunstitõlgendaja, suurepärane allikatundja ja väsimatu valgustaja, avar humanitaar ja konkreetne pedagoog, heatahtlik kolleeg ja töökas organiseerija.

Rahvusmõtte auhinnaga tunnustatakse isikut, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud eesti rahvuslikku ja Eesti riiklikku eneseteadvust. Tartu Ülikool on Rahvusmõtte auhinda välja andnud 17 korda. Laureaat saab Ilmamaa kirjastuse „Eesti mõtteloo“ sarja 50 köidet ja klaasikunstnik Tiina Sarapu klaastaiese.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis kuulutati täna välja Voldemar Panso nimelise auhinna laureaat: XXX lennu näitleja õppesuuna üliõpilane Hardo Adamson.

Sel aastal tähistab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool kooli asutaja ja pikaaegse juhataja, silmapaistva loovisiku ja särava inimese Voldemar Panso 100. sünniaastapäeva. Pärast Panso surma, 1978. aastal asutati Jaak Alliku ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri ettepanekul Voldemar Panso nimeline auhind, mida antakse eeskujuks seadmist väärivale ja perspektiivikale EMTA lavakunstikooli üliõpilasele. Auhinnaga kaasneb mälestusmedal (autor Margus Kadarik) ja Eesti Kultuurkapitali rahaline preemia.

XXX lennu juhendaja Lembit Peterson: “Hardo Adamson on andeline ja suuteline oma annet töökalt arendama. Tal on lai diapasoon: farsist traagilise tunnetamise ja väljendamiseni. Ta on kiire õppija ja pidev üllataja. Hea lavapartner ning abivalmis kursusekaaslane. Elurõõmus ja nakatab oma teotahtega kõiki – nii partnereid laval kui ka publikut saalis.

24. ja 25. novembril esietendus Theatrumis XXX lennu esimene diplomilavastus “Tabamata ime” (lavastaja Lembit Peterson). Jaanuaris jõuab Eesti Noorsooteatris esietenduseni lühilavastuste kassett “Kõige all ja kohal on…”. Veebruaris toob koreograaf Tiina Mölder XXX lennu tudengitega välja liikumislavastuse.

28. novembril 2020 toimus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia black box’is EMTA lavakunstikooli ning Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühenduse korraldatud konverents “Eesti teatriharidus: teerajajatest nüüdisaegse lavastajaõppeni”. Sisuka konverentsipäeva jooksul mõtestati teatrihariduse arengut nii mineviku kui ka tuleviku perspektiivis ning käsitleti päevakorralisi küsimusi lavastajaharidusest Eestis.

Konverentsiga tähistati saja aasta möödumist nii TRK lavakunstikateedri asutaja Voldemar Panso sünnist kui ka Paul Sepa teatristuudio loomisest 1920. aastal ehk süstemaatilise teatrihariduse algusest Eestis.

Konverents kuulus Panso nädala programmi.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tegi konverentsist otseülekande, mida vahendas ka ERRi kultuuriportaal. Ülekanne on järelvaadatav siin:

Vabandame helitehnilise probleemi pärast ülekande alguses! Heli on olemas alates 13:36.

KONVERENTSI KAVA:

Ajatähised märgivad konverentsi osa paiknemist ülekande videos.

8:50 Tervitussõnad
– 10:29 EMTA õppe- ja teadusprorektor prof Margus Pärtlas
– 13:36 EMTA lavakunstikooli peakoordinaator Jaak Prints
15:47 Päeva tutvustus: päeva moderaator Madli Pesti

I TEATRIHARIDUSE ALGUSAASTAD
19:16 Luule Epner. Eesti teatrihariduse maastik: vaateid linnulennult
51:54 Piret Kruuspere. Teatrikoolipuu. Tagasi juurte juurde

II VOLDEMAR PANSO JA TEATRIHARIDUS
2:00:00 Rimma Kretšetova, teatriteadlane ja -kriitik, Panso õpingukaaslane. Mälestused Pansost (videoettekanne)
2:31:30 Lea Tormis. Mälestused Pansost (audioettekanne)
3:05:15 Panso kui pedagoog. Vestlusring õpilaste ja kolleegidega: Lembit Peterson, Merle Karusoo, Raivo Trass, Priit Pedajas. Modereerib Andrus Vaarik

III NÜÜDISAEGNE LAVASTAJAHARIDUS. FOOKUS: VENEMAA JA SAKSAMAA
5:05:05 Sergei Ženovatš, GITISe režiikateedri juhataja. Lavastajahariduse olemusest ja lavastajaõppest Moskvas (videovestlus Lembit Petersoniga)
5:45:48 Christiane Pohle, lavastajatöö õppejõud ja programmijuht. Lavastajaõppe korralduse põhimõtetest Saksamaal, kogemustest ja visioonidest (ettekanne video vahendusel)

IV LAVASTAJATÖÖ JA -HARIDUS EESTIS
6:49:42 Lennart Peep. Lavastajahariduse senisest korraldusest ja kontseptsioonist Eestis
7:03:26 Diskussioon lavastajatega: Mart Koldits, Tiit Ojasoo. Modereerib Jan Teevet

Korraldajad:
Madli Pesti, EMTA lavakunstikooli teadur ja doktoriõppe koordinaator
Annemari Parmakson, EMTA lavakunstikooli projektijuht ja raamatukogu spetsialist

Tehniline teostus: Rainer Põldeots, Nikita Šiškov, Marek Vilba
Saali administraator: Ilja Goor

Täname: Jaak Allik, Lembit Peterson

Konverentsi toetas Eesti Kultuurkapital.

30. novembril 2020, Voldemar Panso 100. sünniaastapäeval annab Eesti Post koostöös EMTA lavakunstikooliga välja Voldemar Pansole pühendatud postmargi. Margi on kujundanud staažikas margikunstnik Lembit Lõhmus.

Avalikku margiesitlust ei toimu, kuid mark on saadaval nii postkontorites kui ka Eesti Posti e-poes.
Margi tiraaž on 30 000 tk.

Postmargiga koos ilmuvad ka esimese päeva ümbrik ja infokaart, mida saab osta e-poest. Vaata siit: pood.omniva.ee