Latest Posts

6. novembril 2020 võttis muusika- ja teatriakadeemia meeskond osa tarkvara LoLa 2.0 (a low latency, high quality audio/video transmission system for network musical performances and interaction; https://lola.conts.it/) edasi arendatud tööversiooni esitlusest, kus esmakordselt liideti ülekandes kolm ühenduspunkti. Teiste hulgas jälgisid esitlust veebis ka Euroopa konservatooriumide liidu (Association of European Conservatoires; AEC) üldkogu aastaistungil 2020 osalenud delegaadid. Üldkogu istungilt loodi nn satelliitühendused ka Milano ja Tallinnaga.

LoLa 2.0 tarkvara võimaldab reaalajas muusikalisi etteasteid, kui muusikud asuvad füüsiliselt üksteisest kaugel (näiteks maailma kolmes eri paigas) ning on ühendatud võrguteenuste kaudu. LoLa 2.0 kolme esinemispaika ühendavas esitluses osalesid Trieste konservatoorium (Trieste Conservatoire, Italy), Viini muusika- ja etenduskunstide kõrgkool (University of Music and Performing Arts, Vienna, Austria) ning Eesti muusika- ja teatriakadeemia.

Eriline tänu klaverimängijale Kirke Karjale ning muusika- ja teatriakadeemia internetipõhiste kaugtegevuste arendamise töögrupile: Paolo Girolile, Innar Järvale ja Nikita Shishkovile.

Muusika- ja teatriakadeemia võõrustab detsembri alguses digikonverentsi New Time Music 2.0, mis keskendub distantsõppe teemadele. Kahepäevane konverents toimub 1.–2. detsembril. Rohkem infot leiab veebilehelt https://newtimemusic.eu/.

New Time Music 2.0 on Nordplusi koostööprojekt, milles osalevad Turu Rakenduskõrgkool (Soome), Norra Muusikaakadeemia, Aarhusi Kuninglik Muusikaakadeemia (Taani) ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.

Täna, 24. novembril 2020 algusega kell 19 toimub Helsingis MuTeFest’20 raames elektroakustilise muusika kontsert, kus kõlavad ka muusika- ja teatriakadeemia tudengite Marie Vaigla ja Jaanus Karlsoni ning Johanna Kivimäe helitööd. Samuti on kontserdiprogrammis eelmisel kevadel karantiini ajal ühisloominguna valminud “9 fragmenti isolatsioonist / Nine Fragmetns of Isolation”. Lugu on komponeeritud ahela põhimõttel ja loo autorid on järjekorras Tõnis Leemets, Karl Korts, Rebeca Vilpuu, Otto Iivari, Malle Maltis, Marie Vaigla, Matis Leima, Jaanus Karlson ja Taaniel Pogga.

Kontserti saab jälgida veebiülekande vahendusel:
https://www.uniarts.fi/tapahtumat/fi-mutefest-2020-speakers-gonna-sing/

Kontserdil kasutatakse ambisoonilist helisüsteemi ja heli edastamiseks binauraalset peamudelit – parima elamuse saamiseks kuulake kontserti kõrvaklappidega!

KAVAS:

Centre for Music & Technology University of Arts Helsinki – akusmaatilise ja elektroakustilise muusika eriala

• “By a thousand cuts” (7min 12sec) – Ruben Kotkamp
• “L’envol” (8min 43sec) – Binaural composition 8’43’’ May 2020 Aline Clair
• “Caressing You Till My Fingers Bleed[OA1]” (7min 11sec) – Pilar Miralles Castillo
• “Tuuli lentää tyveen, läpäisee lävistyksen, liimautuu laukkaan” (10min) – Jari Koho

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia – elektroakustilise muusika eriala

• “462” (10min 12sec) – Johanna Kivimägi
• “Rebellion” (5min 32sec) – Jaanus Karlson
• “Neon” (4min 49sec) – Marie Vaigla
• “Nine Fragmetns of Isolation” (11min 32sec) – Tallinn Electroacoustic Music Class, collective composition

Res Musica 12. numbrisse on koondatud kaks valdkonda – etnomusikoloogia ja muusikalugu. Etnomusikoloogia artiklid käsitlevad paljude rahvaste muusikas esinevat, kuid seni vähe uuritud muusika esitamise vormi polümuusikat setodel ja leedulastel; üks artikkel vaatleb rakendusetnomusikoloogia vaatepunktist traditsioonilise muusika suvekoole. Muusikaloo artiklid keskenduvad kahele teemale 17.–18. sajandi muusikaelus: esiteks Johann Valentin Meder (1649–1719), kelle surmast möödus eelmisel aastal 300 aastat, teiseks puutepunktid õukondliku ning kodanliku muusikakultuuri vahel Hamburgis.

Väljaanne sisaldab ka nelja raamatuarvustust ja muusikateadusliku elu kroonikat. Res Musica nr 12 põhiartiklid on inglis- ja saksakeelsed, põhjalike eestikeelsete kokkuvõtetega. Numbri koostasid Žanna Pärtlas ja Anu Schaper. Uut numbrit saab osta teadussekretäri Aleksandra Dolgopolova käest (aleksandra@eamt.ee, ruum D523, tel 6675 808). Uue numbri hind on 7€.

Vt lähemalt 

See sai alguse märtsikuus 2010, kui Estonia kontserdisaalis toimus maailmakuulsa helilooja ja dirigendi Krzysztof Penderecki promoveerimine Eesti muusika- ja teatriakadeemia (EMTA) audoktoriks. Austamistseremoonial juhatas maestro ise oma „Ciacconat” keelpillidele (Johannes Paulus II mälestuseks) „Poola reekviemist”. Kontserdi vaheajal kohtus Krzysztof Penderecki ka president Toomas Hendrik Ilvesega, kellega vesteldes avastati ühine kirg puude vastu. Helilooja oli oma 30-hektarilises maakodus endistele põldudele istutanud üle 1700 puust koosneva kollektsiooni ning kasvatanud põõsastest labürindi, mida pidas ka oma abstraktse loomingu lätteks.

Nüüd, kümme aastat hiljem – hilissügisel 2020 – mälestame suurt heliloojat, kompromissitut kunstnikku ja meie akadeemia audoktorit muusika- ja teatriakadeemia müriaadFEST-il. Krzysztof Penderecki lahkus igavikku 29. märtsil 2020.

Krzysztof Penderecki mälestuskontsert toimub pühapäeval, 22. novembril 2020 algusega kell 19. 00 muusika- ja teatriakadeemia suures saalis. Esineb EMTA sümfooniaorkester. Solistid on Silvia Ilves (tšello), Marcel Johannes Kits (tšello, külalissolist), Henry-David Varema (tšello), Ivari Ilja (klaver). Dirigeerib Andres Mustonen. Vt ka: https://emtasaalid.ee/uritused/penderecki-malestuskontsert/

Muusikast ja teatrist leiab tuge ka praegusel koroonakriisist räsitud ajal (vaatamata sellele, et vahetu elamuse saamine võib olla vahel keeruline). Neis on olemuslikult midagi sellist, mis tähistab just kui inimeseks olemist üldiselt. Kriisi ajal vajame seda vast enamgi kui muidu. Mõnes mõttes esindavad muusika ja teater mõlemad otsekui täiuslikkust kunstis, milleta elu oleks puudulik. Ehk on tõsi ka see, et mida rohkem me muusika ja teatri kohta õpime, mida rohkem neist teame, seda paremini saame ka aru, mida tähendab olla inimene.

Akadeemias jalutades on kuulda ja tunda erinevate stiilide ja loominguliste käekirjade paljusust – see ongi eesmärk. Muusika- ja teatrimüriaad on igapäevane nii akadeemia auditooriumides, harjutusruumides, aga ka õppetöö osana kontserdiõhtutel ja vahel ka muudel etendustel EMTA uues kontserdi- ja teatrimajas. Püüame hoida akadeemia avatuna. Vajadusel kohandume ka koroonaviirusega, sest uus normaalsus ei saa kindlasti olla kontsertidest või teatrietendustest tühi maailm.

Muusika- ja teatriakadeemias tegeleme argipäevaselt sellega, et Eesti muusika- ja teatrimaastik ning -õpe oleks professionaalselt külluslik ja huvitav – mänguline ja loominguline. Esmakordselt toimub akadeemias ka hilissügisene müriaadFEST (21.–25. novembrini 2020), et avada akadeemia kõigile huvilistele. Selleks et festival toimuks, jälgime hoolega terviseohutusreegleid – püsime terved, et elu ei jääks seisma ning kontserdid-etendused saaksid teoks.

24. novembril 2020 on Theatrumi laval muusika- ja teatriakadeemia lavakunsti osakonna XXX lennu üliõpilased – esietendub muusika- ja teatriakadeemia ning Theatrumi koostöölavastus Eduard Vilde „Tabamata ime“. Näidendi lavastaja on XXX lennu juhendaja Lembit Peterson.

„Mis on ime? Kuidas saab teoks ime sünd kunstis? Vilde on oma draamateoses tabanud möödunud sajandi alguse vaimu, Eesti tolleaegse kultuuri- ja haridusseltskonna pürgimusi, ideaale ja ideaalitust. Eriliselt äratasid tema tähelepanu esilekerkinud kunstidesperaadod ja nende tunnustuseotsingud Euroopas. Näis, nagu oleks Eesti kunstniku väärtus sõltuv laias maailmas pälvitud kiitusest. Kes ja mis määrab aga kunsti tõelise väärtuse? … Hea kunst oskab neid küsimusi teravalt ja täpselt esitada. See loob eelduse, et koos kunstnikega hakkab vastust otsima ja leidma vaataja. Seda püüamegi oma „Tabamata ime” stuudiumis teha. Vilde näidend pakub rikkalikke võimalusi Eesti ühiskonna, mentaliteedi, seisundi analüüsiks – ja seda ehk 110 aasta lõikes,” kirjutab etendusest lavastaja ning noorte näitlejate juhendaja Lembit Peterson. Vt ka: https://www.theatrum.ee/events/tabamata-ime/

Lisaks ilmestab MüriaadFEST-i Tallinna juurtega saksa helilooja Boris Blacheri (1903–1975) nn pseudo- või antiooper „Abstraktne ooper nr 1“, mis etendub laupäeval ja pühapäeval (21. ja 22. novembril kl 14) muusika- ja teatriakadeemia black boxis.

Blacheri abstraktne ooper sündis Saksamaa Hesseni liidumaa ringhäälingu tellimusel, kus see 1953. aastal esietendus. Idee autoriks ja libretistiks oli helilooja Werner Egk (1901–1983). Esmalavastus juba samal aastal Mannheimi Rahvusteatris põhjustas skandaali, sest publik polnud harjunud nägema abstraktset lavakujundust ega kuulma seosetutele fraasidele, silpidele ja vokaliisidele kirjutatud muusikat. Teoses pole läbivat tegevust ega tegelasi, vaid eraldiseisvad situatsioonid ja teadvusseisundid, kuid autorid soovisid lavastajalt siiski kindlat koreograafilist joonist. Käesoleval sajandil on „Abstraktne ooper nr 1“ Saksamaal suhteliselt tihti lavale jõudnud, sageli üliõpilaste esituses (tutvustab abstraktset ooperit ooperistuudio lavastaja-õppejõud Liis Kolle). Vt ka: https://emtasaalid.ee/uritused/muriaadfest-boris-blacher-abstraktne-ooper-nr-1/

Samuti esinevad müriaadFEST-il džässmuusika eriala ansamblid kontserdil “Charlie Parker 100”. Kavas on hetked nii nüüdismuusika kui ka Viini klassikutega. Sissevaadet kaasaegsete etenduskunstide rahvusvahelise magistriõppekava Contemporary Physical Performance Making (CPPM) loomingulisse laboratooriumi pakub Mart Kangro avalik tund. Nüüdismuusika interpretatsiooni ja loome magistriõppekava Contemporary Performance & Composition (CoPeCo) üliõpilased tulevad aga publiku ette maratonkontserdiga, mille kavas on Francis St-Germaini teos „For Morton Feldman“. MüriaadFEST-il toimuvad EMTA kompositsiooniüliõpilaste maailmaesiettekanded ja palju muud. Vt: https://emtasaalid.ee/myriaadfest/

18. novembril 2020 tähistame Heino Kaljuste 95. sünniaastapäeva. Mälestuskontsert ei saa küll koroonatingimusis toimuda, kuid mõtteis meenutada on alati võimalik. Mõtleme tänuga Heino Kaljuste (18.11.1925–28.07.1989) ääretult laiahaardelisele tegevusele ja panusele – ta oli dirigent, laulupidude üldjuht ja koolinoorte laulupidude mõtte algataja, helilooja ja õpetaja, muusikapedagoogika professor, metoodik ja muusikaõpikute autor, publitsist, organisaator ja ühiskondlikult aktiivne kodanik.

Heino Kaljuste propageeris ja rakendas oma töös relatiivset noodilugemismeetodit ehk JO-LE-MI süsteemi ning jagas innustunult sellealaseid teadmisi nii muusikaõpetaja, dirigendi kui ka muusikapedagoogika professorina.

Oma pedagoogilise kreedo sõnastas ta järgmiselt: “… Iga inimene on võimeline (ja kohustatud) osa saama oma üldhariduse raames ka muusikalisest kirjaoskusest, ilma milleta ei kujuta ma ette ka kõige üldisemat tegelemist muusikaga (sh ka muusika kuulamist). Muusikat armastama õppida saab ainult aktiivse musitseerimise – laulmise, mängimise kaudu …” Nendest ideedest on kantud ka tema koostatud rohked muusikaõpikud ja koorikogumikud.

Heino Kaljuste pidas oluliseks noorte muusikaõpetajate põhjalikku ja süsteemset ettevalmistust ning sellele pühendununa töötas ta riiklikus konservatooriumis (1957–1986) ning pedagoogilises instituudis (1969–1971) koorijuhtimise ja metoodika õppejõu ning professorina. Muusika- ja teatriakadeemia dotsent Ene Kangron on teda iseloomustanud: “Õppejõuna seadis Heino Kaljuste eesmärgiks valmistada ette koolitööle orienteeritud ja professionaalse ettevalmistusega muusikaõpetajaid. Ta suhtus erakordse põhjalikkusega nii loengutesse kui ka üliõpilaste praktikasse koolis, pidas loomulikuks, et üliõpilased saaksid hea erialase ettevalmistuse – pillimängu- ja dirigeerimisoskuse, teadmised muusikaloost ja -teooriast ning muusikaõpetuses tõhusalt toimiva metoodika.” Tänane muusikaõpetajakoolitus jätkab Heino Kaljuste loodud traditsioone, kaasajastades küll sisu ja vahendeid, kuid säilitades musitseerimise ja muusikalise kirjaoskuse edendamise põhimõtteid.

Igal aastal 18. novembril – Heino Kaljuste sünniaastapäeval – antakse välja ka Eesti rahvuskultuuri fondi Heino Kaljuste sihtfondi stipendium kas edukale ja õpetajatööks valmistumisele pühendunud muusikapedagoogika eriala üliõpilasele või silmapaistvale muusikaõpetajale, kes rakendab oma töös relatiivset noodiõpetusmeetodit.

Heino Kaljuste fondi selleaastane stipendiaat on Mall Ney – Tallinna muusikakeskkooli ja Rahvusooper Estonia poistekoori solfedžoõpetaja ning muusika- ja teatriakadeemia õppejõud, kelle pedagoogilises tegevuses on oluline roll relatiivsel noodilugemismeetodi õpetamisel ning propageerimisel.

Kasutatud allikad:
Maimo Kalmet „Heino Kaljuste. Kestev Elu” (2005)
Ene Kangron „Heino Kaljuste ja uuenduste aeg Eesti muusikapedagoogika arenguloos” (kogumikust „Muusikaõpetuse didaktika”, 2014)

Ilmumas on teatrikriitiku ja -pedagoogi, lavakoolikauaaegse kaasteelise Ivika Sillari teatriartiklite kogumik. Raamatut esitletakse Panso nädala raames neljapäeval, 26. novembril kell 16.00 EMTA lavakunstikoolis.

Kogumiku toimetas Liina Jääts, fotod valis ja bibliograafia koostas Piret Kruuspere, saatesõna kirjutas Jaak Allik. Raamatu on kujundanud Andres Tali. Kogumiku annavad välja Eesti Teatriliit ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool.

Loe lähemalt Panso nädala lehelt.

24.–30. novembrini tähistatakse Panso nädalaga Voldemar Panso 100. sünniaastapäeva. Toimuvad mitmed etendused, lavastatud lugemine, teatrihariduse konverents, kohtumised, postmargi- ja raamatuesitlused ning näituseavamised, vaata kogu nädala kava: lavakas.ee/panso100

Peagi on ilmumas Merle Karusoo mahukas teos oma õpetaja Voldemar Pansost ja lavakunstikateedri VII lennust. Raamatuid esitletakse Panso nädala raames reedel, 27. novembril kell 16.00 EMTA lavakunstikoolis.

Raamatuis on kasutatud muu hulgas Karusoo (VII lennu) erialapäevikuid 1972–1976, Panso kartoteegikaarte aastatest 1972–1977, lavakunstikateedri protokolle, Lea Tormise kommentaare ning intervjuusid Mari-Liis Külaga aastast 2019. Raamatu on toimetanud Margot Visnap, kujundanud Mari Kaljuste ja välja andnud kirjastus Varrak.

Loe lähemalt Panso nädala lehelt.

24.–30. novembrini tähistatakse Panso nädalaga Voldemar Panso 100. sünniaastapäeva. Toimuvad mitmed etendused, lavastatud lugemine, teatrihariduse konverents, kohtumised, postmargi- ja raamatuesitlused ning näituseavamised, vaata kogu nädala kava: lavakas.ee/panso100

COVID-19 leviku tõkestamiseks ning Eesti inimeste elu ja tervise kaitsmiseks kiitis valitsus 10. novembril 2020 heaks meetmed, mida rakendada töökohtadel, kodus ja pereringis, ühistranspordis ja avalikes kohtades.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias toimuvatel kontsertidel ja etendustel (samuti konverentsidel) lähtume juhistest, et kontserdi- ja teatrimaja üritustel tuleb kanda maski või katta nina ja suu. Erandiks on inimesed, kellele see on meditsiiniliselt vastunäidustatud või kellel esineb vajadus suhelda vaegkuuljatega (vaegkuulja loeb ka vestluspartneri huultelt) ning alla 12-aastased lapsed. Võimalikud on ka teised erandid – kuid need peavad olema väga selgelt põhjendatud.

Nõuete täitmist jälgib kontserdi, etenduse või konverentsi korraldaja. Ühekordseid maske saab osta kontserdi eel kontserdi- ja teatrimaja saaliteenindajalt. Peame sündmuste korraldamisel silmas parasjagu kehtivaid reegleid ja piiranguid ning palume publikul lähtuda üritusel kohapeal jagatavatest juhistest.

Vt valitsuse kommunikatsioonibüroo teadet: https://www.valitsus.ee/et/uudised/valitsus-avalikustas-uued-koroonaviiruse-vastased-meetmed

PÜSIME TERVED!

5.–13. novembril 2020 toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis Eesti keelpillimängijate konkurss 2020, mis on pühendatud Eduard Tubina 115. sünniaastapäevale.

Keelpillimängijate konkursid Eestis said alguse 1968. aastal. Esialgu osalesid konkursil viiuli ning tšello eriala interpreedid, kuid 1975. aastast olid juba haaratud ka altviiuli ja kontrabassi erialad. Kuni 1987. aastani toimus veel paar konkurssi, kuid seejärel tekkis peaaegu 30-aastane paus. Traditsioon taastati 2015. aastal keelpilliõpetajate ühingu initsiatiivil koostöös muusika- ja teatriakadeemiaga.

Keelpillimängijate konkursi laureaatide seas on hulgaliselt nii praegusi kui ka endisi õppejõude, pedagooge ja interpreete (näiteks Jüri Gerretz, Tiiu Peäske (Heinsalu), Mari Tampere-Bezrodny, Peeter Paemurru, Arvo Leibur, Mart Laas, Henry-David Varema, Leho Karin ja paljud teised. Viimase konkursi laureaatide seas on Marcel Johannes Kits, Linda Anette Verte, Hans Christian Aavik jt).

Rahvusvahelisse žüriisse kuuluvad: Susie Mészáros (vioola), Jan-Erik Gustafsson (tšello), Eva Bindere (viiul), Jiri Parviainen (kontrabass). Žürii esimees on muusika- ja teatriakadeemia professor Kristel Pappel.

Eesti keelpillimängijate konkurss 2020 – Eduard Tubin 115

AJAKAVA

I voor 5.–7. novembrini

II voor 8. –10. novembrini

Finaal 11.–13. novembrini

Kaastegev Eesti riiklik sümfooniaorkester, dirigent Arvo Volmer

Täpsem ajakava: http://www.esta.ee/konkurss2020.html