Latest Posts

Tänavu 29. märtsil saanuks Eesti Vabariigi president Lennart Meri (1929-2006) 90-aastaseks. Sel puhul lugesid lavakunstikooli XXX lennu üliõpilased Kadriorus presidendilossi juures 90 minutit katkendeid tema teosest “Hõbevalge” ja teistest tekstidest.

Ühislugemine õnnestus hästi ja kuulama kogunes kena hulk publikut. Lavakunstikool on tänulik talle usaldatud austava ülesande eest.

Üritusest tegi kultuuriportaal ERR Kultuur otseülekande, mis on järelvaadatav siin.

Vaata ka fotogaleriid Lavaka Facebooki-lehel.

Fotod: Mattias Tammet, Eesti Vabariigi Presidendi kantselei

Rahvusvahelisse heategevusorganisatsiooni Lions Club International kuuluv klubi LC Tallinn Eesti 1 asutas oma asutajaliikme, koorijuhi ja muusikapedagoogi Venno Laulu (1938–2018) mälestuseks ühekordse stipendiumi, mis on mõeldud edukale koorijuhtimise eriala üliõpilasele. Esimese stipendiumi (väärtusega 1000 eurot) laureaadiks kuulutati 27. märtsi Lions-klubi koosolekul EMTA bakalaureuseõppes kolmandal aastal kooridirigeerimist õppiv Kärolin Orav (erialaõppejõud Hirvo Surva ja Kaspar Mänd). Palju õnne!

1917. aastal USA-s asutatud Lions Club International on maailma suurim heategevusorganisatsioon, mis panustab oma tegevusega ühiskonna paremasse toimimisse. Lions Club Tallinn Eesti I on 1989. aastast tegutsev vanim Eesti lõviklubi.

XXX lennu üliõpilased osalesid 24. ja 25. märtsil Moskva teatriinstituudi GITIS režiikateedri korraldatud XII rahvusvahelisel iseseisvate tudengitööde konkursil ja konverentsil. Seekordse konkursi teema oli “Lavastaja kompositsioon”.

Lisaks lavakunstikooli ülipilastele näitasid oma iseseisvaid lavastajatöö katkendeid tudengid Venemaa (Moskva, Peterburi, Jekaterinburgi), Moldova, Kasahstani ja Armeenia teatrikoolidest.

Töid hinnanud žürii koosseisu kuulusid GITISe režiikateedri õppejõud Sergei Ženovatš, Dmitri Krõmov, Oleg Kudrjašov, Jevgeni Kamenkovitš, Vladimir Baitšer, Natalja Zvereva jt.

Lavakunstikooli I kursuse tudengid esitasid konkursil kaks tööd, mis valmisid 1. semestri erialaeksamiks – Margaret Sarve lavastatud katkend Juhan Smuuli näidendi “Lea” põhjal ning Kalju Karl Kivi lavastatud katkend Václav Haveli näidendist “Teade”. Mõlemad lavastajatudengid pälvisid konkursi žürii poolt ka äramärkimise. Margaret Sarve tunnustati diplomiga sügavuse ning siiruse eest. Seitsmest auhinnakuubikust ühe andis žürii esimees Sergei Ženovatš üle aga Kalju Karl Kivile loomingulise protsessi nüansirikkuse eest.

Moskvas käisid lavakunstikooli lavastaja- ja dramaturgiõppesuuna tudengid Margaret Sarv, Marta Aliide Jakovski, Elo Tuule Järv, Roos Lisette Parmas, Erik Richard Salumäe, Kalju Karl Kivi ning katkendites osalenud näitlejaüliõpilased Tuuli Maarja Põldma, Maria Teresa Kalmet, Alden Marcus Mayfield, Hardi Möller ja Jass Kalev Mäe.

Koos tudengitega viibisid Moskvas XXX kursuse juhendaja Lembit Peterson ning lavakunsti osakonna peakoordinaator Jaak Prints, kes arutasid edasist koolidevahelist koostööd GITISe rektori Grigori Zaslavskiga. Lavakunstikooli tudengid on ka varem GITISe konkurssidel osalenud, eelmisel kahel aastal käis Moskvas Anu Lambi ja Elmo Nüganeni juhendatav XXIX lend.

Märtsi alguses ilmus kauaoodatud teine trükk Ingo Normeti raamatust „Ujuda selles jões. Teatrikooli aabits”, mis anti esimest korda välja 2011. aastal.

17. märtsil 2019 toimus järjekordne etenduskunstide võrgustiku kohtumine, mida võõrustas sel korral Eesti Kunstiakadeemia.

Ühe laua taga kokku Eesti Kunstiakadeemia stsenograafia, TÜ Viljandi kultuuriakadeemia etenduskunstide, Tallinna Ülikooli koreograafia ja filmiõppe ning EMTA ooperistuudio ning lavakunstikooli esindajad. Neile lisandusid seekord EMTA heliloomingu, improvisatsioonilise muusika ja kaasaegsete etenduskunstide osakonna, Tartu Ülikooli teatriteaduse ning TLU IKUMUMU õppekava esindajad.

Võrgustiku kooskäimiste eesmärk on saada ülevaade teineteise tegemistest ja arengusuundadest, leida viise viljakaks koostööks ning lahendada ühiseid murekohti.

Muude teemade hulgas arutati tulevaste uute õppekavade suundmusi, mis toob kaasa hübriidoskuste õpetamise ja hõlmavamate erialaprofiilide loomise.

Eraldi teemaks kujunes üliõpilaste ja õppejõudude liikumine nii välismaal kui ka Eesti ülikoolide vahel. See võimaldab täiendada tudengite erialast õpet teistes valdkondade uuenduste ja ideedega.

Fookusesse kerkis ka paljusid erialasid ühendav filmiõpe ja selle täiustamine. Küsimus oli, kuidas arendada filmirežissööride, operaatorite ning näitlejate vahelist koostööd ning tagada parem teineteisemõistmine kõigi võtteplatsil töötavate inimeste vahel.

Järgmine kohtumine toimub 27. aprillil 2019 Viljandis Tantsunädala raames toimuval ümarlaual.

Etenduskunstide võrgustiku arendamisele aitab kaasa Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia ASTRA projekt EMTASTRA).

Neljapäeval, 21. märtsil 2019 toimus lavakunstikoolis kohtumine filoloogi ja rahvaluuleteadlase Ülo Valguga.

Ülo Valk kaitses 1994. aastal doktoritöö kuradi kujutamisest eesti rahvaluules ning on pärast seda töötanud Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli juhataja ja professorina. Tema peamised uurimisteemad on folkloori žanriteooria, usundiline folkloor sotsiaalses kontekstis ja India rahvausund.

Kuna lavakunstikooli XXX lennu lavakõne kevadsemester on pühendatud F. R. Kreutzwaldi teosele “Eesti rahva ennemuistsed jutud”, siis keskendus prof Valk oma loengus rahvajuttude tekkeloole ja märgisüsteemile.

29.–30. novembril 2019 peetakse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias konverentsi “Eesti professionaalse muusikakultuuri perspektiivid”. Akadeemia sajanda sünnipäeva konverentsi eesmärk on sõnastada professionaalse muusikakultuuri põhiprobleeme ning leida neile lahendusi.

Eesti professionaalne muusikakultuur võib olla uhke oma saavutuste üle möödunud sajandi jooksul. Rahvuskultuuri tekkimine 19. sajandil sai loomuliku jätku muusikas – me saime oma esimesed professionaalsed helikunstnikud, kes rajasid muusikakultuuri, mille viljasid võime ühiselt nautida. Ei ole ühtegi professionaalse muusikakultuuri spektrit, milles meil ei oleks ette näidata maailmatasemel tipptegijaid.

Asjaosalised ise aga teavad, et valdkonna tulevik on murettekitav. Elukutseliseks muusikuks pürgijate arv kipub kahanema. Muusiku haridustee algab lapsepõlvest ning kestab tema täiskasvanuks saamiseni ja sageli kauemgi, kuid tänane haridussüsteem seda ühtse tervikuna ei käsitle. Samavõrd on üles kerkinud haritud publiku järelkasvu probleem: kommertsialiseerunud ühiskond toetab pigem pealiskaudsust, milles süvenemist nõudval muusikal on end aina raskem kuuldavaks teha.

Meie muusikakõrgkooli 100. juubeli aastal on põhjust küsida, mida muusikud ise ja ühiskond laiemalt professionaalse muusikakultuuri tuleviku kindlustamiseks saaks teha. Konverentsil käsitletakse Eesti muusikaelu ja -hariduse erinevaid tahke, seda nii institutsionaalsest kui probleemikesksest vaatepunktist. Eesmärk on sõnastada professionaalse muusikakultuuri ees seisvad põhiprobleemid ja otsida neile lahendusi.

Kutse esinejatele, call for papers

Ootame konverentsile kõnelema erinevate muusikavaldkondade esindajaid: interpreete, pedagooge, heliloojaid, teadlasi, kultuurikorraldajaid ning valdkondade eest vastutavaid inimesi. Oodatud on eelkõige analüütilist laadi ning valdkonna probleemidest tõukuvad käsitlused.

Kuna ettekannete arv konverentsil on piiratud, palume hiljemalt 15. maiks saata ettekande pealkiri ja lühikokkuvõte (kuni 250 sõna) aadressil kerri@ema.edu.ee.

Laekunud taotluste põhjal teeb konverentsi korraldustoimkond otsuse konverentsil peetavate ettekannete osas hiljemalt 15. juuniks ning teavitab sellest ka taotlejaid.

29.–31. märtsini toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias rahvusvaheline festival ja konkurss Trompetitalendid Tallinn 2019.

Trompetitalentide-nimelised trompetipäevad on koolitus- ja kontserdiprogramm, millest on kujunenud Eesti suurim vaskpillisolistide ja -ansamblite festival. Festivalil astuvad meistrite kõrval lavale tulevikulootused. Traditsiooniliselt on kavas konkurss trompetisolistidele ning meistriklassid ja koolitused.

Festivali avastardiks on selle 30. toimumisaastat tähistav suurejooneline galakontsert „30 aastat rahvusvahelisi trompetipäevi”, kus astuvad üles tunnustatud trompetistid nii kodu- kui ka välismaalt.

Galakontsert “30 aastat rahvusvahelisi trompetipäevi”
27. märts kell 19
Estonia kontserdisaal

Trompetisolistid:
Charlie Porter (USA), Fabio Brum (Brasiilia/Hispaania),
Guang Zhu (Hiina), Aleksei Ivanov (Venemaa), Aarne Ots (Eesti), Priit Rusalepp (Eesti), Jonas Katauskas (Leedu)

Konkursi TROMPETITALENDID Grand Prix´ ehk Stomvi preemia laureaadid
Neeme Ots (2013), Märt Metsla (2017), Mihkel Kallip (2018)
ja esimese preemia laureaadid Laur Keller, Mattis Johan Mere, Jan Marius Laur

Klaveril Ralf Taal, Meeli Ots

Eesti Noorte Kontsertorkester, EMTA Brass
solist Villem Endel Tiits (flüügelhorn)

Dirigendid: Aavo Ots, Kaido Kivi, Jaan Mesi,
Priit Sonn, Valdo Rüütelmaa

Festivali Trompetitalendid korraldab EMTA õppejõud Aavo Otsa Muusikastuudio.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia on pääsenud esmakordselt rahvusvahelisesse kõrgharidusasutusi järjestavasse edetabelisse QS World University Rankings, kajastudes kunsti- ja humanitaarteaduste valdkondlikus pingereas 51-100 positsioonil.

QS World University Rankings on üks tunnustatumaid pingeridasid, mis reastab kõrgkoole üle terve maailma. Lisaks üldisele ülikoolide pingereale antakse välja ka mitmeid teisi, sealhulgas valdkonna-, eriala- ning regioonipõhiseid pingeridu. QS edetabaleid koostab hariduse ja õppimisvõimaluste kohta informatsiooni pakkuv rahvusvaheline konsultatsioonifirma Quacquarelli Symonds.

Viimastel aastatel on QS edetabelit kunsti- ja humanitaarteaduste valdkonnas juhtinud USA muusikakõrgkool The Julliard School. 2019. aastal jagab The Julliard School edetabeli esimest kohta Viini muusikakõrgkooliga (Universität für Musik und darstellende Kunst Wien). Järgmistel positsioonidel on inglise muusikakõrgkoolid Royal College of Music ja Royal Academy of Music ning Curtis Institute of Music USA-st. Helsingi kunstide ülikooli Sibeliuse akadeemia, mis 2018. aastal oli paremusjärjestuselt kuues, on tänavuses pingereas langenud 12. kohale.

Esmakordselt QS edetabelis kajastuv EMTA, mis on ühtlasi ainus baltikumi kõrgkool selle aasta pingereas, jagab 51-100 kohta näiteks Kölni, Leipzigi ja Müncheni muusikakõrgkoolidega, Ungari Liszti-nimelise muusikaakadeemia ja Taanis asuva Aarhusi kuningliku muusikaakadeemiaga ning mitmete teiste Euroopa hinnatud muusikakõrgkoolidega.

Ülikoolide pingeread (inglise keeles rankings of universities) on kõrgharidusasutuste paremusjärjestused, mis on koostatud erinevate näitajate alusel või nende põhjal arvutatud punktisummat silmas pidades. Ehkki iga pingerida kasutab mingil määral teistest erinevaid näitajaid või metoodikat, on aluskriteeriumid pingeridade koostamisel aga enamasti sarnased: teadus- ja õpetamisvõimekus, rahvusvaheline maine, ettevõtluskoostöö ning teadusrahastuse maht ja osakaal.

QS World University Rankings edetabeliga saab tutvuda siin.

Teisipäeval, 12. märtsil kell 14–18 toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Orelisaalis VI doktorantide loomeuurimuslik aastakonverents koostöös Soome Sibeliuse Akadeemiaga. Lavakunstikooli doktorant Maarja Mitt esineb ettekandega “Space as Actor’s Psycho-Technical Tool” (“Ruum kui näitleja psühhotehniline vahend”).

Maarja Mitti loomingulise uurimistöö üks olulisi teemasid on näitlejat ümbritseva ruumiga seotud kujutluspildid, mida näitleja kasutab laval kõnelemisel, ning nende mõju näitleja vokaalaparaadile. Fookuses on küsimus, mis toimub näitleja vokaalaparaadis, kui ta teatrilaval viibides (selle sõna laiemas tähenduses) suunab kujutluses oma hääle ruumi ühte konkreetsesse ossa?

Kõik huvilised on oodatud kuulama!