Latest Posts
4.-9. veebruarini 2019 osales lavakunstikooli 29. lend Norteas koostöövõrgustiku raames läbiviidaval Nordic Common Studies vahetusnädalal.
Lavakunstikoolis viisid nädalase meistrikursuse läbi Anneliese Monika Koch (Labani tehnikast) ja Viktor Lukawski (Lecoqi meetodist). Võõrustati kaheksat külalisüliõpilast Kopehaagenist, Vilniusest, Malmöst ja Luleast.
Paralleelselt osales osa 29. lennu üliõpilastest meistrikursustel teatrikoolides Helsingis, Kopenhaagenis, Vilnuses, Malmös ja Luleas.
4.-5. märtsil 2019 peab lavakunstikoolis doktorantidele suunatud seminari Soome etenduskunstnik ja uurija Pilvi Porkola. Porkola oli 2017.-2018. aastal Helsingi teatriakadeemia loomeuurimuse professor. Praegu viib ta läbi järeldoktorantuuri uuringuid teemal “Kuidas teha etendusega asju” (“How to do things with performance”), mida rahastab Soome Akadeemia.
Oma seminaris “Lähenemised loomeuurimusele” (“Approaches to artistic research”) käsitleb Porkola erinevaid kriitilisi käsitlusi loomeuurimusest. Seminari eesmärk on läheneda doktorantide loomeuurimustele individuaalselt. Põhiküsimus on: kuidas põimida loomepraktikat teoreetiliste küsimustega? Porkola peab seminaris ka oma praktikast lähtuva loengu “Meetodid ja kogemus loomeuurijana”.
Lisainfo: doktoriõppe kuraator Madli Pesti (madli.pesti@gmail.com)
Seminari toetab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ASTRA projekt EMTASTRA).
Möödunud aasta lõpul kindlustas EMTA täienduskoolituskeskus Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondist rahastuse üldhariduskooli- ja koolieelse lasteasutuse muusikaõpetaja lisaeriala koolituste korraldamiseks.
Tänu sellele alustab 27. veebruaril EMTA täienduskoolituskeskuses õppetööd üldhariduskooli muusikaõpetaja lisaeriala õppegrupp. Koolieelse lasteasutuse muusikaõpetaja lisaeriala õpperühm alustab tegevust 5. märtsil.
Koolituste vajalikkust kinnitab huvi nende vastu. Üldhariduskooli muusikaõpetaja lisaerialale kandideerinud 37 kandidaadist oli võimalik vastu võtta 26 õppurit. Koolieelse lasteasutuse muusikaõpetaja koolitusele kandideeris 74 kandidaati, kellest jätkavad õppetööd 52 õppijat.
Õppekava mahus 45 EAP sisaldab 370 tundi auditoorset tööd ja 800 tundi iseseisvat tööd. Sealhulgas on individuaalset õppetööd võimalik läbi viia ka põhilistes erialastes ainetes. Töö jaguneb kolmele semestrile ja õpingud lõpevad pedagoogilise lõputöö kaitsmisega 2020 oktoobris.
Õppetööd organiseerib EMTA täienduskoolituskeskus ning seda viivad läbi EMTA õppejõud.
Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfond toetas EMTA projekti „Üldhariduskooli muusikaõpetaja ja koolieelse lasteasutuse muusikaõpetaja lisaeriala omandamine“ (projekt nr 2014-2020.1.02.18-0653) 198 816 euroga.
Riigikogu kiitis eile heaks uue kõrgharidusseaduse ning koos sellega Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia seaduse.
EMTA seadusega nähakse ette akadeemia eesmärk, ülesanded, juhtimise ning rahastamise alused. Seadus sätestab akadeemia vastutuse muusika ja teatrikunsti valdkondades, samuti akadeemia rolli muusikaalase üldhariduse ja kutsehariduse edendamisel. Alates 2020. aasta 1. jaanuarist muutuvad EMTA juhtorganid: kaob senine kuratoorium, mille asemele tekib 7-liikmeline välisliikmeid kaasav ja strateegilisi otsuseid tegev nõukogu. Akadeemilise kollegiaalse otsustuskogu nimeks saab senat.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse kohaselt tegutseb avalik-õiguslik juriidiline isik tema kohta käiva seaduse alusel. Ehkki EMTA seaduse esialgne kavand pärineb juba aastast 2007, oli Eesti kuuest avalik-õiguslikust ülikoolist oma seadus seni vaid Tartu Ülikoolil ja Tallina Tehnikaülikooolil. 20. veebruaril võttis Riigikogu lisaks EMTA seadusele vastu ka Tallinna Ülikooli, Maaülikooli ning Kunstiakadeemia oma seadused.
Uus kõrgharidusseadus hakkab asendama senist ülikooliseadust. See ei muuda Eesti kõrgharidussüsteemi põhialuseid, küll aga korrastab ja lihtsustab kõrgharidusega seonduvaid regulatsioone.
EMTA doktorandid Maria Korepanova ja Piret Jaaks esitlesid edukalt oma teadustöid Eesti Teaduste Akadeemias toimunud doktorantide ja noorteadlaste konkursil „Teadus kolme minutiga“, Korepanova valiti ka viie parima loengupidaja hulka.
8. veebruaril toimus Eesti Teaduste Akadeemias doktorantide ja noorteadlaste populaarteaduslik konkurss „Teadus kolme minutiga“, kus osalejate ülesandeks on kolmeminutilise loengu käigus tutvustada oma teadustööd nii, et see avaks töö sisu ja olulisuse võimalikult laiale sihtrühmale. Selleaastasel konkursil esinesid silmapaistvalt ka EMTA doktorandid: pärimusmuusik Maria Korepanova ettekandega „Ühe soome-ugri rahva improvisatsioonikunsti loomingulisest rekonstrueerimisest“ ning dramaturg Piret Jaaks ettekandega „Mida ma saan kunsti vahenditega teada inimeste terrorismihirmu kohta?“. Korepanova valiti ühtlasi ka 18 loengupidaja seas viie parima hulka. „Teadus kolme minutiga“ galaõhtut sai jälgida Eesti Rahvusringhäälingu teadusportaalis Novaator.
Maria Korepanova on laulja ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pärimusmuusika doktorant ning lõpetanud Udmurdi Riikliku Ülikooli rahvalaulu erialal. Üle 15 aasta on ta tegelenud bessermani ja udmurdi rahvalaulude kogumise, uurimise ja esitamisega. Tema eriliseks huviobjektiks on bessermani kultuurile iseloomulik vokaalne žanr krež‘. Korepanova on rahvalaulude esitajana osalenud peaaegu kõikidel olulistel folkloorifestivalidel Venemaal ja andnud kontserte mitmes välisriigis.
Piret Jaaks on näitekirjanik ja dramaturg ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorant, kes uurib, kuidas luua dramaturgiat kogukondade kaasabil. Oma peamise uurimismeetodina kasutab ta intervjuud. Kogukonna liikmetega tehtud intervjuusid analüüsides kaardistab ta kogukondade jaoks olulisi teemasid, saades nii materjali tekstiloomeks. Jaaks on varasemalt lõpetanud Tartu Ülikoolis teatriteaduse eriala. Tema sulest on Eesti ja välismaa lavadele jõudnud 15 näidendit.
Juba neljandat korda toimunud konkurssi „Teadus kolme minutiga“ korraldab Eesti Teaduste Akadeemia ning see sai alguse 2015. aastal teadust populariseeriva festivali „Teadlaste öö“ raames toimunud pidulikul galaõhtul.
19. veebruaril selguvad EMTA kammersaalis klaveri, heliloomingu ja muusikateaduse eriala üliõpilaste seast Kultuuriministeeriumi poolt välja antava Artur Lemba nimelise loomingulise stipendiumi saajad.
19. veebruaril algusega kell 15.00 toimub EMTA kammersaalis pidulik tseremoonia, kus avalikustatakse Artur Lemba nimelise loomingulise stipendiumi saajad. Artur Lemba nimelist stipendiumi annab Kultuuriministeerium alates 2019. aasta jaanuarist välja esmakordselt ja see on mõeldud heliloomingu, klaveri ja muusikateaduse üliõpilaste loomingulise tegevuse toetamiseks või Artur Lemba loomingu ja tegevuse uurimiseks. Stipendiumi suurus on 2000 eurot ja need antakse kuni kolmele üliõpilasele.
Artur Lemba teoste autoriõigused kuuluvad riigile ning kehtiva autoriõiguse seaduse kohaselt teostab riigile pärimise teel üle läinud autoriõigust ja sellega kaasnevaid õigusi Kultuuriministeerium. Artur Lemba loomingulist stipendiumi makstakse Lemba teoste kasutamise eest kogutud autoritasudest. Stipendiumid annab üle Eesti Vabariigi Kultuuriminister Indrek Saar.
Artur Lemba (1885–1963) on läbi ajaloo Eesti edukamaid kontsertpianiste ning armastatumaid heliloojaid. Lõpetanud Peterburi konservatooriumi kuldmedaliga klaveri erialal ning hõbemedaliga heliloomingu erialal, sai temast õpingute järel rahvusvaheliselt edukas interpreet ning lugupeetud professor Peterburi konservatooriumis. Lemba ooper “Sabina” ja sümfoonia nr 1 on eesti muusikas esimesed teosed nimetatud žanrites ning tema esimene klaverikontsert, viiulipala „Armastuse poeem“ ning mitmed teised teosed on jõudnud eesti muusika kuldvarasse.
Vaata ka: https://www.kul.ee/et/uudised/riik-maksab-autoritasud-stipendiumideks
Reedel, 8. veebruaril 2019 esines Lavakunstikooli doktorant Piret Jaaks Eesti Teaduste Akadeemia korraldatud konkursil “Teadus kolme minutiga”. Konkursi lõpugala kandis üle Eesti Rahvusringhäälingu portaal Novaator (Piret Jaaksi ettekande algus 1:00:14).
“Teadus kolme minutiga” on lühiloengute konkurss, millel osalevad Eesti kõrgkoolide noorteadlased peavad mahutama oma teadustöö esitlusse ning valima formaadi, mis avaks töö sisu ja olulisuse võimalikult laiale sihtrühmale. 2015. aastal alguse saanud konkurss pakub teaduse populariseerimise alase väljakutse doktorantidele ning samas tutvustab neid kui noori teadlasi avalikkusele.
Piret Jaaks tutvustas konkursil oma loomeuurimuslikku projekti “Plaan T”. Esitluse pealkiri oli: “Mida saan kunsti vahenditega teada inimeste terrorismihirmu kohta?”.
Reedel, 8. veebruaril 2019 toimuvad EMTA-s interpretatsioonipedagoogika eriseminar „Prima vista in piano teaching“ ja kammermuusika meistrikursus, mille viivad läbi pianistid Krakovist (Poola) – Grzegorz Mania ja Monika Gardoń- Preinl. Seminar põhineb nende koostatud noodilugemise käsiraamatul, mis ilmus 2017. aastal Poola kirjastuse PWM väljaandena. Grzegorz Mania on aktiivselt tegutsev kammermuusik ja Poola Kammermuusika Assotsiatsiooni esimees. Monika Gardoń-Preinl on Krakovi Muusikaakadeemia kammermuusika õppejõud ja vanamuusika osakonna juhataja.
Seminar algab kell 10.30 ruumis C105.
Kammermuusika meistrikursus toimub pärast seminari kell 14.00–18.00 EMTA kammersaalis (C405).
2. veebruaril toimus Belgias Antwerpeni kuninglikus konservatooriumis René Aronsi nimeline rahvusvaheline improvisatsioonivõistlus, kus esinesid edukalt ka EMTA üliõpilased.
Võistlus koosnes kolmest voorust, milles hinnati vaba improvisatsiooni, improvisatsiooni etteantud teemal ja improvisatsiooni publiku auhinnale. Rahvusvahelise žürii hinnangul pälvis preemia vaba improvisatsiooni kategoorias viiuliüliõpilane Juan Fran Cabrera ning parima improvisatsiooni eest ettantud teemal klaveriüliõpilane Eemeli Solehmainen.
Foto: Lieven de Laet ©
Lavakunstikooli XXX lend esineb Emakeele Seltsi ja Tartu Ülikooli kutsel luulekavaga “Sõnapidu” keelepäeval Viljandis. Eesti keele päev “Hando Runnel, poeetiline keel ja eestlus” toimub neljapäeval, 14. veebruaril kell 11-13.30 Viljandi Linnagaleriis (Viljandi Linnaraamatukogu 3. korrusel).
Päevakava:
- Tervitused
- Sissejuhatus keeleaastasse – keelest ja poeetilisest keelest ehk kuidas tavakeelest saab luulekeel
Kersti Lepajõe, TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledži direktor - Hando Runneli poeetilisest keelest ja identiteedist
Janika Kronberg, ajakirja Looming peatoimetaja - Luulekava “Sõnapidu” Hando Runneli luulest
Lavakunstikooli esimese aasta üliõpilased, juhendajad-lavastajad Jaak Prints, Bert Raudsep ja Christopher Rajaveer - Näitus “Meie maa keel”
Kõik huvilised on oodatud! Üritus on tasuta.
Korraldajad: Tartu Ülikool, Haridus- ja Teadusministeerium, Viljandi Linnaraamatukogu
Lisainfo Viljandi Linnaraamatukogu kodulehel.
