Latest Posts
18. septembril 2020 esietendus Theatrumis Florian Zelleri “Poeg”, kus teeb kaasa ka EMTA lavakunstikooli XXX lennu üliõpilane Jass Kalev Mäe.
Ott Aardami lavastatud „Poeg” räägib teismelisest pojast, isast, emast, uuest naisest ja uuest pojast. Üks prantsuse näitekirjanduse kaasaegseid tippautoreid Florian Zeller analüüsib lääne kultuuriruumis üha normaalsemaks muutuvat lahutuse protsessi. Täpsemalt ühe lahutuse järgseid sündmusi.
Tõlkija: Marius Peterson
Lavastaja: Ott Aardam
Kunstnik: Ott Kangur
Kostüümikunstnik: Kätlin Kangur
Valguskunstnik: Emil Kallas
Helikujundaja: Marius Peterson
Produtsent: Elo-Liis Parmas
Osades: Andri Luup, Anneli Tuulik, Laura Peterson, Tarmo Song, Helvin Kaljula, Jass Kalev Mäe (külalisena EMTA lavakunstikoolist)
Neid asju juhtub meie ümber iga päev. Kõik võib minna hästi, aga kõik võib minna ka keeruliseks. Lavastus annab võimaluse vaadata üht perekonda nii lähedalt, nagu on see võimalik ainult oma perekonnaga. Aga oma perekonda ei saa kunagi vaadata kõrvalt, õnneks teatris on see võimalik.
Järgmised etendused 24., 25. ja 27. septembril 2020 kell 19.00 Theatrumi saalis.
Täpsem info Theatrumi kodulehel. Piletid müügil Piletimaailmas ja Piletilevis.
Möödunud laupäeval esitletud „Eesti laulupsalter“ on vaimulikele, kantoritele, koorilauljatele, ülistusjuhtidele ja teistele kirikumuusikaga seotud inimestele mõeldud töövahend – sektsioonraamat, mis loob võimaluse laulda kõiki Vana Testamendi psalme suure valiku erinevate viisidega.
„Psalmide laulmine on suurepärane võimalus hoida sidet selle kultuuritraditsiooniga, millest ka meie kirjakultuur on võrsunud,” ütles kogumiku autor Eerik Jõks laulupsaltri esitlusel.
Kogumik iseloomustab eesti keele ainulaadset ilu indogermaani keeledžunglis.
… Sõna ja meloodia on selles (gregooriuse – toim) laulus lahutamatud, koguni niivõrd, et neid on isegi kohatu eraldi nimetada: see laul ongi pühatekstide argikõnest erinev, pidulik lugemine, mille sõna on kõigiti määrav. Seepärast on ainus tee otsida iga keele prosoodiale ainuliselt vastavaid meloodiavormuleid ja laulmisviisi,” kirjutab raamatu saateks professor Toomas Siitan, lisades, et see on just kui ühele iidsele laulutavale oma keele pesa ehitamine …
Eerik Jõksi teadustöö kursiivse kadentsi* kasutusvõimaluste avastamisest ja rakendamisest eestikeelses proosatekstilises kirikulaulus (mille rakenduslikuks osaks on värskelt ilmunud kogumik) kandideeris käesoleval aastal ka riiklikule teaduspreemiale. Muusika- ja teatriakadeemia esildises tõsteti esile, et lisaks universaalsele tekstide ja meloodiavormelite kokkukuuluvusele saab „Eesti laulupsaltris” näha nutikat trükitehnilist lahendust, mis võimaldab kõiki psalmitekste koheselt kombineerida kõikide meloodiavormelitega.
Riigi teaduspreemiate komisjoni esimehe, teaduste akadeemia presidendi Tarmo Soomere sõnul näitavad Eerik Jõksi teadusartiklid teda nii pühalaulu innustunud eestkõneleja kui ka teadlasena. Tema uurimis- või avastamisprotsess sisaldab hulga eksperimentaalset komponenti, mis tavaliselt jääb humanitaarias tagaplaanile. Tema teadustööst kumab loov ja suhteliselt originaalne lähenemisviis Piibli proosatekstide laulmise problemaatikale ning võrdlemisi ebatavalise komponendina (laulupsaltrite kui) teadustegevuse praktilise väljundi tähtsust humanitaarteaduste kontekstis.
Kogumiku „Eesti laulupsalter“ esitlemisega tähistati 12. septembril 2020 ka Eerik Jõksi 50. sünnipäeva.
* Kursiivne kadents on võte proosatekstilises kirikulaulus, mis loob võimaluse arvestada paremini eesti keele eripäradega ja suunab lauljat keskenduma ennekõike tekstile.
COVID-19 TÖÖ- ja ÕPPEKORRALDUS
Hoidmaks ennast ja teisi, palume kõigilt Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia töötajatelt, üliõpilastelt ja külalistelt mõistvat ning hoolivat suhtumist, koostööd ja vastutustundlikku ning vastastikku usaldusväärset käitumist.
Muusika- ja teatriakadeemias toimub õppetöö tavapäraselt tunniplaani järgi (kui õppejõud ei ole andnud teada teisiti). Akadeemias kehtib tavapärane töökord (kui üksuse juht pole otsustanud teisiti). Oluline on igapäevases töös võimalikke nakkusriske igakülgselt maandada ning kõiki ennetusabinõusid ja juhiseid järgida.
Olukorra halvenemisel ja viirusriski suurenemisel rakendame nn tagurpidi stsenaariumit – distantsõppele minekut alustame vajadusel nendest õppeainetest, mis toimuvad arvuka auditooriumiga loenguformaadis. Järgmises etapis viime vajadusel distantsõppele individuaaltunnid ning kõige viimasena sulgeme võimaluse akadeemias harjutamas käia.
Oleme suurte ülikoolidega võrreldes väikesed, aga seetõttu oleme ka paindlikud ning suudame kiiresti reageerida – tegevusstrateegia põhineb otseselt hetkeolukorral.
Infot täiendame vastavalt olude muutumisele jooksvalt.
NB! Vähimagi haigusnähu korral tuleb jääda koju
REISIMINE ja LÄHETUSED
Muusika- ja teatriakadeemia soovitab lähiajal igasugusest reisimisest võimalusel hoiduda. Isiklike, tööalaste ja õpirändega seotud vältimatute reiside puhul lähtume akadeemias välisministeeriumi antud soovitustest: https://vm.ee/et/koroonaviirus-2019-ncov.
Kui rsikiriikidesse reisimist vältida pole võimalik, siis Eestisse tagasi saabudes tohib muusika- ja teatriakadeemiasse kohapeale tööle tulla ainult juhul, kui see on kokkuleppel tööandjaga vältimatult vajalik. Eelduseks on, et Eestisse saabumisel olete teinud viivitamatult koroonatesti ja testi tulemus on negatiivne – kuni testi tulemuse teadasaamiseni peab vältima täielikult kontakte teiste isikutega.
Negatiivse testitulemuse korral tuleb seitse esimest päeva oma liikumisvabadust piirata. Vältida tuleb mittevajalikke kontakte – selle alla kuuluvad ka lähikontaktid kolleegide ning üliõpilastega ja auditoorne õppetöö tervikuna. Muusika- ja teatriakadeemia seisukoht on, et kui õppejõud on viibinud riskiriigis, siis tuleb tal õppetöö ümber korraldada, et vältida kontaktõpet.
Mitte varem kui seitsme päeva pärast esimese testi tulemuse saamist tuleb teha teine test ning kui ka see on negatiivne, saab jätkata tavapärast elu. See tähendab, et pärast kahte negatiivset testi 14-päevane liikumisvabaduse piirang ei rakendu.
Kui riskiriikidest tulija teste ei tee peab ta 14 päeva oma liikumisvabadust piirama. Vt ka: https://vm.ee/et/teave-riikide-ja-karantiininouete-kohta-euroopast-saabujatele
7. septembril 2020 oli ETV2 eetris lennusaade kevadsuvel lavakunstikooli lõpetanud XXIX lennust, kelle seas kolmteist noort näitlejat ja neli lavastajat. Kursuse omavalitud lipukirja järgi kannab saade pealkirja “Lavakunstikooli XXIX lend. Rõõmus kursus”. Lõpuaktuse eel küsis igalt lõpetajalt mõtteid koolist ja teatrist Jan Kaus.
Saate toimetas Margus Saar, operaatorid Janno-Hans Arro ja Andrus Rebane, režissöör Eva Katariina Taimre, produtsent Kadi Katarina Priske.
Saade on järelvaadatav ERRi veebikanalis Jupiter.
EMTA lavakunstikooli magistrikursuse lavakõne kava
“MOTIIVI SÜND JA RÄND EESTI LUULES”
13. septembril kell 13 Tartus Heino Elleri Muusikakooli saalis | Etendus DRAAMA festivali lisaprogrammis
15. septembril kell 19 Tallinnas EMTA black box’is
Lavakõne magistrantide kava inspiratsiooniallikaks on kolmkümmend aastat tagasi Eesti Raadios Mari Tarandi poolt Hando Runneliga salvestatud 12-osaline samanimeline saatesari, milles Runnel kõneleb oma kahekümne aasta pikkustest motiivirände vaatlustest eesti luule lugejana.
Runneli täheldatud korduvaid motiive eesti luules:
Mulgimaa
kotkalend/kihutamine
õnnetused ja kuriteod
pillipuhujad oleme
veel pole kadunud kõik
värisevate haabade all
oli kevad, oli suvi
ma olen paradiisis käinud
luiged
rütmiränd eesti luules – E. A. Poe “Kaaren”
RUNNELI KÄEKÕRVAL LÄBI EESTI LUULE JÄRELNOPPE KORRAS.
Laval Grete Jürgenson, Laura Kalle, Kaija M. Kalvet, Karl Laumets, Anett Pullerits, Christopher Rajaveer, Kerli Rannala.
Juhendaja prof Anu Lamp.
Piletid hinnaga 10 (õpilased, üliõpilased, pensionärid) ja 15 eurot müügil sularaha eest tund enne etenduse algust kohapeal.
Lisainfo post@lavakas.ee.
EMTA lavakunstikool tähistas 31. septembril 2020 aktusega uue õppeaasta algust.
Sel sügisel alustab õppetööd Jaak Printsi ja Külli Teetamme juhendatav XXXI lend, kuhu kuulub 16 näitleja õppesuuna tudengit.
Kolmandal kursusel jätkab õpinguid prof Lembit Petersoni juhendatav XXX lend, kel jõuab sel aastal publiku ette esimene diplomilavastus.
Samuti jätkavad õppetööd lavakõne magistrandid, keda võib peagi näha üles astumas lavakavaga “Motiivi sünd ja ränd eesti luules”: 13. septembril DRAAMA festivalil Tartus ning 15. septembril EMTA black box’is Tallinnas. Lavakava on valminud prof Anu Lambi juhendamisel.
EMTA doktoriõppesse teatrikunsti loomingulise doktorantuuri õppekaval asub õppima Tiit Ojasoo.
Lavakunstikooli avaaktusel tutvustas eesseisvat õppeaastat EMTA lavakunsti osakonna peakoordinaator Jaak Prints, sõna võtsid ka nii noorema kui ka vanema bakalaureusekursuse üliõpilased.
EMTA lavakunstikooli 29. lennu ja Tallinna Linnateatri koostöölavastus “Väike prints” on kvaliteetselt salvestatud ning mugavalt vaadatav veebiplatvormil Elisa Stage.
Antoine de Saint-Exupéry “Väike prints”
Lavastaja ja dramatiseeringu autor: Elmo Nüganen
Tõlkijad: Ott Ojamaa, Sirje Keevallik
Kunstnik ja valguskunstnik: Kristjan Suits
Helikujundaja: Arbo Maran
Mängivad EMTA lavakunstikooli 29. lennu üliõpilased: Jan Erik Ehrenberg, Ekke Hekles, Simo Andre Kadastu, Martin Kork, Lena Barbara Luhse, Märten Metsaviir, Maarja Johanna Mägi, Kaarel Pogga, Oskar Punga, Ken Rüütel, Kristiin Räägel, Oskar Seeman, Andreas Aadel, Markus Helmut Ilves, Mihkel Kohava, Elise Metsanurk
On tõsine põhjus arvata, et väike prints, meie loo peategelane, tuli asteroidilt B 612. Üks türgi täheteadlane on seda vaid üksainus kord 1909. aastal läbi teleskoobi näinud. Tol korral tõestas ta oma avastust Rahvusvahelisel Astronoomia Kongressil, aga keegi ei uskunud teda tema eksootilise riietuse pärast. Asteroidi hea nime õnneks käskis üks türgi diktaator oma rahvast surmanuhtluse ähvardusel euroopa moodi riides käia. Astronoom tõestas oma avastust uuesti 1920. aastal, seljas oli tal väga elegantne sabakuub. Seekord jäid kõik temaga nõusse.
Aga meie peategelast võiks iseloomustada ka teisiti: väike prints, nagu me kõik, oli pärit pisikeselt planeedilt, tundis end üksikuna ning otsis endale sõpra.
„Väike prints“ esietendus 30. novembril 2018 Tallinna Linnateatri Stuudios. Elisa Stage’i jaoks on etendus salvestatud 2020. aasta suvel.
Kunstnik Kristjan Suits nomineeriti 2019. aastal Eesti teatri aastaauhinnale teiste lavastuste hulgas ka “Väikese printsi” kujunduse eest.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias algab 2020/2021 õppeaasta 31. augustil.
- Algusega kell 10 suures saalis – õppeaasta avakoosolek töötajatele
- Algusega kell 12 suures saalis – avaaktus uutele üliõpilastele; 13.00–14.30 loeng “Sissejuhatus ülikooliõpingutesse” (ruum C405)
… Sina võid tulla ja minna. Jää nii kauaks, kui soovid.
Tule ja vaata. Tule ja mine. Tule ja jaga. Tule ja jää.
Tõmba ennast kerra ja ole.
Palun ole meie külaline …
1.–5. septembrini 2020 etendub muusika- ja teatriakadeemia kaasaegsete etenduskunstide rahvusvahelise magistrantuuri tudengite 99-tunnine kestvuslavastus KUHU MINEK / WHERE DO WE GO FROM HERE.
Algus 1. septembril kell 19.00
Lõpp 5. septembril kell 22.00
HUVILISED ON VÄGA OODATUD!
Etendus toimub muusika- ja teatriakadeemia kontserdi- ja teatrimaja black boxis (sissepääs Sakala tänavalt). Kestvuslavastuse vaatamiseks saab lunastada päevapileti või etenduse passi, millega võib etendust külastada korduvalt kogu 99 tunni vältel. Täpsem info (sh piletid): https://saal.ee/et/performance/6577
“KUHU MINEK” on EMTA, Kanuti Gildi SAALi ja Elekton.live koostööprojekt.
Link lõpetajate kontsertaktuse fotodega on saadetud akadeemia
siselistidesse. Pildipoest saab fotosid tellida. Fotode autor on Eiko Lainjärv.
Täiendav info:
Ebe Pilt
ebe.pilt@eamt.ee
+ 372 6675 745
